“Maapõu 1 ja 2 osa. Deemonite sarja 5. raamat” Kokku 2 raamatut
Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reemise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule […]
“Maavalgus”
Orpheuse Raamatukogu nr 63 (nr 5/2022). XII aastakäik. Ulmekirjanduse 7. suurmeistri (1986) Arthur C. Clarke´i “Maavalgus” (Earthlight; 1955) algab spiooniloona 22. sajandi Kuul ning kulmineerub kosmosesõjaga Maa ja päikesesüsteemi kolooniate föderatsiooni vahel raskemetallide ja teiste süsteemi loodusvarade kasutusõiguse üle. Apollo 15 meeskond andis 1971. aastal ühele kraatrile Kuul Clarke´i romaani auks nimeks “Earthlight”. Käesolev romaan […]
“Maria Theresia taaler”
Maagilis-realistlik reis ümber Napoleoni-aegse Vahemere. El Greco tundmatu maal käivitab õpilase ja meistri pingelised suhted, mis viivad Amalfi kloostrist üle Vahemere Tunise orjaturule, ekseldes sufide müstikasse ja evangelist Markuse jalajälgedesse. Pagemine Tunise õukonna peente intriigide ning varjuna kannul käiva salamõrtsuka eest läbi Aafrika ja Aboukiri merelahingu viib Ephesose rohelusse varjunud vennaskonnani. See on raamat armastusest […]
“Marsi kroonikad”
Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse. „Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – […]
“Marsi printsess I”
Ta oli sama alasti, kui teda saatvad rohelised marslased. Tõepoolest ei olnud tal kehakatteks peale peente ehete mitte midagi, ja ega oleks suutnudki miski enam rõhutada tema suurepärase ja sümmeetrilise keha ilu. Mind märgates tegi ta ühe väikese liigutuse oma vaba käega – liigutuse, millest mina muidugi aru ei saanud. Silmapilguks kiindusid meie pilgud teineteisesse, […]
“Marslaste teine sissetung”
Orpheuse Raamatukogu nr 20 (nr 4/2015). V aastakäik. Arkadi (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) lühiromaan “Marslaste teine sissetung” on küll vormilt satiiriline, kuid järele mõeldes tundub, et Vennad pole masendavamat ja jubedamat teost vist kirjutanudki. Loed ja lootusetuse tunne tuleb peale. Teataval määral ulmeklassik H. G. Wellsi (1866-1946) “Maailmade sõjast” tõukuva raamatu tegevus toimub meie […]
“Me armastame maad I & II köide” 2 raamatut
Venekeelse ulme antoloogia Koostaja: Veiko Belials “Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal…” Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani “Praktikandid” lõpuridadel. See kuulus tsitaat on ütlemata palju suutnud mõjutada kogu venekeelset ulmekirjandust. Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, […]
“Mees kõrges lossis”
Ameerika pärast Teist maailmasõda. Liitlased on kaotanud, nende vaenlased vallutanud maailma. Ellujäänud elavad kohutavas hirmus. Natsid on vallutanud New Yorgi, Californiat aga valitsevad jaapanlased. Nende kahe rivaalitseva supervõimu vahelises puhvertsoonis elab põrandaaluse bestselleri autor, mees, kes kirjutas kuuldavasti sellest, milline oleks maailm võinud olla. See aga ei saa tolles maailmas jääda tagajärgedeta. Philip K. Dick […]
“Meid ootab pimedus”
Käesolevasse köitesse on koondatud need Robert Silverbergi (s. 1935) lühiromaanid, kus tegevus hargneb ülikauges tulevikus. Romaane ühendab ka see, et autori loodud maailmad ja tegelased on väga usutavad. Teoses TEEKOND BÜTSANTSI käsitletakse autori lemmikteemasid — surematust, hirmu vananemise ees ja aistitava reaalsuse suhtlisust. KODUTEE viib lugeja ääretult kaugesse tulevikku, mil kadunud on nii inimsugu kui […]
“Meie laste lapsed”
Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meie laste lapsed» (Our Children’s Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meie aega saabuma põgenikud – meie järeltulijad mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nende ajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemiks kujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid […]
“Meremaa II. Tehanu. Teine tuul”
Ursula K. Le Guini „Teine tuul” on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia („Meremaa võlur”, „Atuani hauad” ja „Kaugeim kallas”) on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”. „Tehanus” toob […]
“Meremaa III. Lühijutud”
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke […]
“Miljard aastat enne maailmalõppu”
Vendade Strugatskite meisterlik sci-fi romaan räägib astrofüüsik Dimitri Malianovist, kes on kindel, et ees terendab Nobeli preemia. Ta saadab pere jalust ära maale, et tööle pühenduda, kui lakkamatu segamine ei lase kuidagi keskenduda – kõigepealt ootamatu viina ja kaaviarisaadetis, siis võõras kaunitar ukse taga, kes jääb ööbima… ja sõbrad. Sõbrad, kes on samuti jõudnud oma […]
“Mister Skelmersdale Haldjamaal”
Sisukord: Kogu tõde Pyecraftist. Mister Skelmersdale Haldjamaal. Pimedate Maa. Lugu vilumatust vaimust. Uks Müüris. Täht. Maailmaparandaja H.G. Wells. Hea Tuju Raamat
“Mobla”
Tsivilisatsioon ei lõpe suure paugu või niutsatusega. See lõpeb helinaga sinu mobiilis. Mis juhtub ühel 1. oktoobri pärastlõunal, mis saab hiljem tuntuks Impulsi nime all? Läbi kõigi mobiilioperaatorite võrkude saadetud signaal muudab selle saajad… ebainimlikeks, metsikuteks, mõrvarlikeks ja mõtlematuteks. On see terroriakt? Liiale läinud kübertemp? “Mobla” on üks Stephen Kingi vapustavamaid teoseid, kus õudusjuttude kuningas […]
“Moira Triloogia I – III raamat. 3 raamatut”
I. Raamat. “Emahunt ja tüdruk” Kolmeteistaastane orb Alea omandab kummalised võimed, misjärel ta satub segaste sündmuste keerisesse. Gaelimaal on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes Alea võimeid endale himustavad. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad. Sellal kui saare lõuanosas alustab sõjateed vägi, kes ihkab tagasi […]
“Mõõgad ja nõidus”
Orpheuse raamatukogu 52 Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi “Mõõgad ja nõidus” on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse “mõõga ja maagia” alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks […]
“Mõõkade maru II”
Teine osa: veri ja kuld Jätkub George R. R. Martini eepiline sari Jää ja tule laul, mis räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Westerosel voolab ohtralt verd, mille eest makstakse nii kulla kui lubadustega. Mõõk ja mürk teevad hoolega oma tööd. […]
“Mort”
Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta […]
“Mort”
Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta […]
