“Surnud tüdrukute klubi”
Värise, armas lugeja – uksed avab surnud tüdrukute klubi! Tere tulemast õnnetu lõpuga muinasjuttude maailma! Varu taskurätte, et pühkida hirmuhigi! Jajah, varu taskurätte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad pääsevad lahinal voolama … Neil plikadel juba on, millest rääkida. Nad teevad seda ühtaegu tundeküllase helluse ja julma otsekohesusega. Nende lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verd tarretav […]
“Tõve” triloogia 3 raamatut. I, II ja III osa
I raamat “Tõbi”: Nad on siin alati olnud. Vampiirid. Salajas ja pimedas. Ootel. Nüüd on nende aeg tulnud. Ühe nädalaga langeb Manhattan. Ühe kuuga USA. Kahe kuuga terve maailm. JFK lennuväljal maandub Boeing 777 ning ruleerib rajal, ent peatub, järsku, nagu oleks äkki surnud. Kõik aknakatted tõmmatakse alla, kõik tuled kustuvad. Kõik sidekanalid on tummad. […]
“Traguni tagasitulek”
Advokaadi poeg, kes teadis alati viimaseid linnauudiseid, ütles, et kuigi vaimu nägi harva keegi peale husaaride eneste, oli rohkem kui üks linna mees ja naine teda juba oma õuduseks silmanud. Fantoom ilmus peamiselt väga hilisel õhtul, linnaavenüü tihedate puude all otse kasarmute läheduses. Ta oli ligikaudu kümme jalga pikk, tema hambad tekitasid kuiva tervat lõginat, […]
“Ülestõusjad ja kodukäijad”
Antoloogias “Ülestõusjad ja kodukäijad” on kaksteist algupärast novelli, mis käsitlevad kõige laiemas mõttes elavaid surnuid. Elu pärast surma, sõnad ja mõtted, mis jõuavad lahkunud inimestelt elavateni, on oma võimatuses ja poeesias olnud tuhandete kirjandusteoste inspiratsiooniks. Nüüd uurivad kaksteist Eesti kirjanikku, kuidas me võiksime tänapäeval tajuda ja tunnetada surma ning seda, mis on pärast. Kas ja […]
“Valve lõpp”
Põnevik Palatis number 127 on ärganud miski, mis on tulvil kurjust. Brady Hartsfield, kes korraldas kaheksa hukkunu ja paljude vigastustega veresauna, on lamanud kliinikus viis aastat vegetatiivses seisundis. Arstide arvates ei saa olla juttugi tema paranemisest. Kuid Brady on teadvusel ja tema kasutuses on uued tapvad võimed, mis lubavad külvata kujuteldamatut hävingut haiglapalatist väljumata. “Valve […]
“Viirastuspiraadid”
Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi reelingu laeva astuv mehekujutis. Tõusin püsti, haarasin käsipuust ja jõllitasin. Keegi kõneles minu taga. See oli ahtrisse teisele tüürimehele vahetusest ette kandma minev ruhvi katusel olnud vaht. “Mis on, semu?” […]
