“Kellest luuakse laule”
Fantaasiaromaan “Kellest luuakse laule” jõudis Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitute hulka. Ajatus loos aimub eeposlikke eeskujusid, selle fantaasiaohtrates keedkäikudes kohtuvad nii germaani kui ka vanapõhja mütoloogia, samuraide filosoofia, keldi maagia kui ka erinevatest kangelaslauludest tuttavad motiivid. Nelja peategelase arengulood hargnevad nende riiki tabanud vapustuste taustal. Mägist saareriiki haarab kaos, kui vana keiser troonipärijat […]
“Kesköö Palee”
Kalkuta, 1932: pimeduse süda. Läbi linna kihutab leekides rong. Öö varjudesse külvab hirmu tuleviirastu. Ja see on alles algus. Oma senise elu pikimal ööl tuleb Benil, Sheere´il ja nende sõpradel Chowbari salaseltsist seista silmitsi kuulsa paleede linna ühe hirmsama mõistatusega. Aastatetaguste saatuslike sündmuste jäljed viivad noored mahavaikitud needuseni, mis vajutab oma pitseri ka nende elule. […]
“Kindlus õhus”
Kindlus õhus (1990) on järg romaanile “Howli liikuv kindlus”, mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm. Selles kohtume uuesti nii Howli, Sophie, Calciferi, Lettie, prints Justini, printsess Valeria kui võlur Sulimaniga. Äsja on lõppenud sõda, millest Ingary on väljunud võidukana. Kuninglik Võlur Howl hoiatab kuningaperet, et printsess Valeriat ähvardab hädaoht, ning kaob salapärasel viisil koos […]
“Kivisüda. Raudkäsi. Hõbekeel. 3 raamatut”
Raamat “Kivisüda” Kui George murrab juhuslikult väikese kivist draakoni pea, äratab ta ellu muistse väe. Teda hakkab jälitama aastasadu liikumatult seisnud raevukas tiibsisalik. Ja see on alles algus… Selles eepilises seiklusloos elustuvad Londoni linna kujud ja mälestussambad ja algab ürgne võitlus hea ja kurja vahel. Lugedes tunnustatud inglise kirjaniku kuulsat ja omapärast fantaasiaraamatut, ei tundu […]
“Koidukuma”
“Ära karda,” sosistasin ma. “Me kuulume kokku.” Mind jahmatas mu sõnades kõlav tõde. See hetk oli nii täiuslik, nii õige, et selles polnud võimalik kahelda. Tema käed põimusid minu ümber, hoidsid mind enda vastas, suvi ja talv üheskoos. “Igavesti,” nõustus ta. Videviku saaga neljas raamat.
“Kõrge ristiretk”
Kui deemon oleks liikumatult seisma jäänud, oleksime varsti kartma löönud ja põgenenud. Aga ta tõstis ühes käes olnud toru. Sellest sähvatas pimestavvalge leek. Kuulsin õhus praginat ja nägin, kuidas üks mees minu lähedal millegagi pihta sai. Mees süttis põlema. Kukkus siis surnult maha, söestunud ribid rinnust välja turritamas. Laevast ilmusid veel kolm deemonit. Sõdurid on […]
“Kuigi sa proovid olla hea”
Triinu Merese uus raamat koondab kaante vahele kolm ulmelugu, mis kõik räägivad Kuuevalla kuningriigist, kus leidub küll meie maailma sarnaseid elemente, kuid päris ühist on võrdlemisi vähe. Peamiselt tuleb siin juttu inimeste rasketest valikutest, võitlust ja mõõgaga vehkimist on napilt, põnevust aga piisavalt. Nagu Merese varasemaski loomingus, tõusevad juttudes üles küsimused heast ja kurjast. Kuidas […]
“Kuldseeklid”
Raamatu “Surelikud masinad” järjes jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhulaevas jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Katkust räsitud Anchorage otsib peidupaika näljaste kiskjalinnade eest. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab kirjanik Pennyroyali teosest innustust saades ja kirjaniku enda juhtimisel ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse, kannul tema linna mootoreid […]
“Loojate mängud”
“Loojate mängud” on suurepärane hommikusaiake nende fantastikagurmaanide lauale, kelle praetaldrikuil kõrgub virn Neil Gaimani “Sandman´e” ja öökapil ootab vana hea Bulgakovi “Meister ja Margarita”. Gabrielilt oodati imesid. Temalt taheti üliinimlikke võimeid, mille kõrval vee peal kõndimine oleks tundunud mannetuna. Samal ajal, kui ühed lohistasid tema maja ümber kokku erinevaid annetusi, loopisid teised akendest sisse süütepudeleid. […]
“Lõppmäng”
Nora neelatas, üritades silmnähtavalt end koguda, kuid tema põsed õhetasid jätkuvalt vihast: “Eile öösel suri Must Käsi. Seejärel nimetati mind tema järeltulijaks, lükati troonile, solgutati ühelt kohtumiselt teisele, sunniti tervitama inimesi, keda ma ei tunne, kästi kanda seda lämmatavat rüüd, küsiti isiklikke küsimusi, surgiti ja õrritati, mõõdeti ja hinnati, ilma et mulle oleks antud hetkegi […]
“Lugu kaliif Vathekist”
Kiirgavate teradega saablid köitsid kaliifi tähelepanu, kes lubas endale, et dešifreerib vabal ajal nende külgedele graveeritud veidrad kirjutised. Hinda küsimata käskis ta tuua varakambrist kuldmünte ja nõudis, et kaupmees võtaks kõik, mis soovib; viimane vastas tagasihoidlikkuse ja vaikimisega. Vathek, kes arvas, et kaupmehe sõnaahtrus tuleb aukartusest tema ees, julgustas teda lähenema ja päris siis armulikult: […]
“Maapõu 1 ja 2 osa. Deemonite sarja 5. raamat” Kokku 2 raamatut
Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reemise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule […]
“Mees kõrges lossis”
Ameerika pärast Teist maailmasõda. Liitlased on kaotanud, nende vaenlased vallutanud maailma. Ellujäänud elavad kohutavas hirmus. Natsid on vallutanud New Yorgi, Californiat aga valitsevad jaapanlased. Nende kahe rivaalitseva supervõimu vahelises puhvertsoonis elab põrandaaluse bestselleri autor, mees, kes kirjutas kuuldavasti sellest, milline oleks maailm võinud olla. See aga ei saa tolles maailmas jääda tagajärgedeta. Philip K. Dick […]
“Meremaa II. Tehanu. Teine tuul”
Ursula K. Le Guini „Teine tuul” on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia („Meremaa võlur”, „Atuani hauad” ja „Kaugeim kallas”) on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”. „Tehanus” toob […]
“Meremaa III. Lühijutud”
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke […]
“Moira Triloogia I – III raamat. 3 raamatut”
I. Raamat. “Emahunt ja tüdruk” Kolmeteistaastane orb Alea omandab kummalised võimed, misjärel ta satub segaste sündmuste keerisesse. Gaelimaal on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes Alea võimeid endale himustavad. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad. Sellal kui saare lõuanosas alustab sõjateed vägi, kes ihkab tagasi […]
“Mõõgad ja nõidus”
Orpheuse raamatukogu 52 Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi “Mõõgad ja nõidus” on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse “mõõga ja maagia” alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks […]
“Mõõkade maru II”
Teine osa: veri ja kuld Jätkub George R. R. Martini eepiline sari Jää ja tule laul, mis räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Westerosel voolab ohtralt verd, mille eest makstakse nii kulla kui lubadustega. Mõõk ja mürk teevad hoolega oma tööd. […]
“Mort”
Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta […]