“Himeros”
Sokrates, kes antiikajal on pidanud kummutama mürgikarika, tuleb tagasi maa peale, et õppida filosoofiat tänapäeva ülikoolis. Nagu kord Ateenas, peab Sokrates taas dialooge, partneriteks nüüd Paavst, Cyborg, Madonna ja Unabomber – usujünger, teadusjünger, postmodernist ja ökoterrorist. Mida arvata ülikoolist, kus need meedianimedega õppejõud õpetavad? Kas nüüdiaseg vajab Sokratest või tapab ta? Pekka Himanen (1973) tegeleb […]
“Hinge sosistused”
“Esialgu ma ei teadnudki, et olen lyhinägeline. Kui ma kord juhtumisi panin ette prillid, märkasin äkki, et olin tulnud lähedamale kõigile asjule. Mulle tundus nagu oleksin yhekorraga saanud kahevõrdse osa maailmast senise asemel. Nii on ka, kui me näeme maailma läbi hinge. Ta nihkub meile nii lähedale ning saab nii tuttavaks, et meile tundub, nagu […]
“Hingejõu ilmed”
Luigale on ekstaatilised meeleolud taotlus, aga mitte tavalikkus. Hea ja kurja, loomuliku ja mitteloomuliku dualism ei vaju tal tagaplaanile, vaid läbistab tema maailmavaate keskkohta. Mitte Rousseau ürgloomulik harmoonia, vaid Schopenhaueri igavesti rahuldamata tahe valitseb seal maailma. Luiga panteism on pigem Budhast kui Laotsest. Tema moraal on Stoa loobumismoraal. Sama dualism läbistab Luiga poliitilist maailmavaadet. Nagu […]
“Horror metaphysicus”
Kaasaegne filosoof, kes pole iial tundnud end šarlatanina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. Filosoofia on sajandite viisi oma legitiimsust tõendanud, küsides ja vastates Sokrateselt ning eelsokraatikutelt päranduseks saadud küsimustele, nimelt kuidas eristada tõelist mittetõelisest, õiget valest, head kurjast. Kõik Euroopa filosoofid samastavad end ühe mehega, isegi kui nad tema ideid […]
“Hulkade psühholoogia”
Ühised iseloomulikud tunnused, mis tekkinud miljöö ja pärivuse tõttu ühe rahva kõigil üksikolenditel, moodustavad selle rahva hinge. Need iseloomulikud tunnused, olles pärit esivanemailt, on väga püsivad. Kuid kui mitmesuguste mõjutuste tagajärjel teatav arv inimesi on korraga koos, siis näitab tähelepanek, et nende esivanemaist päritud erilistele tunnustele lisaneb terve rida uusi tunnuseid, mis on mõnikord õige […]
“Hume”
David Hume 1711-1776 Ehkki Hume´i loetakse suurimaks briti filosoofiks, on kitsarinnaline järelpõlv teda sellegipoolest alahinnanud. Tema töödele, mis on filosoofiliste ringkondade meelest liiga kergesti loetavad, on pahaks pandud ka nende julgust ja laia haaret. Sellest ka tema naeruvääristamine akadeemilise traditsiooni poolt. Šotlast Hume´i on tehtud vastutavaks inglise empiristide kõige rumalamate liialduste eest ja hakatud seostama […]
“Iga mees näeb sind alasti”
Nüüd olen ma valgustatud. Kogu tõde meestest on halastamatult paljastatud. Tulevikus ma enam ei ehmu, kui pärast järjekordset seksuaalepisoodi on minu kõrval lebavast higisest hellast ja soojast meesisendist saanud Aus Mees, kes otsekoheselt julma tõde minu ja maailma kohta kuulutama hakkab. Mis teha – see on neil veres. Romantika unustan alatiseks, kuid samas olen ääretult […]
“Iiobi raamat”
Piibel kontekstis I Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Nõmmik “Piibel kontekstis” on raamatusari, mille eesmärgiks on tuua eesti lugejani Piibli raamatute ning nendega kõige lähemalt seotud kirjanduse (apokrüüfid, pseudepigraafid, Qumrani kirjutised jne) tekstikriitilisi uus- ja esmatõlkeid ning pakkuda nende juurde nüüdisaegset teaduslikult aluselt lähtuvat kommentaari. Sarja esimene köide sisaldab Iiobi raamatu uustõlget ja kommentaari. Iiobi raamatu […]
“Imed hommikusöögiks”
Imed hommikusöögiks on Eesti adventkoguduste liikmete kirjutatud raamat, mille läbivaks teemaks on Taevaisa imeline hoolitsus iga inimese eest. Sellest raamatust leiad igaks hommikuks julgustavaid ja inspireerivaid mõtteid ning kogemusi, mis võiksid olla ilusaks alguseks uuele päevale.
“Indigolapsed. Kas uus põlvkond?”
Nii lapsevanemad kui ka lasteaiakasvatajad ja õpetajad on viimastel aastatel täheldanud, et lapsed on oluliselt muutunud. Tuleneb see sellest, et vanemad on alati tööl ja laste ainsaks kasvatajaks on televiisor ja arvuti? Või on tegemist mingi müstilise uue põlvkonnaga? Kerttu Soansi ja Armen Tõugu “Indigolapsed. Kas uus põlvkond?” peaks olema huvipakkuv igale lapsevanemale. Kas ka […]
“Inimese määratlus”
Klassikalise saksa idealismi esindaja Johann Gottlieb Fichte (1762-1814) filosoofilise idealismi manifest “Inimese määratlus” (ilm. 1800) tähistab mõtleja evolutsioonis esimese suure, nn. kantiaanlik-eetilise perioodi lõppu ja ühtlasi üleminekut järgmisele, nn. metafüüsilis-müstilisele. Populaarses vormis resümeerib Fichte selles teoses oma algupärase, “teadusõpetuse” ideedele tugineva filosoofia, milles käesoleval juhul tõuseb kesksena esile absoluutse aktiivsuse ja inimese vabaduse probleem. Filisoofialooliselt […]
“Inimese meetod”
Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]
“Inimese religioon”
Sanskriti keeles kirjeldatakse lindu “kaks korda sündinuna”: esmalt oma piiratud koorde ja seejärel lõplikult taevavabadusse. Need meie ühiskonnas, kes usuvad inimese piiratud mina avardumist vaimuvabadusse, kasutavad enda kohta sedasama epiteeti. Kõikidel elualadel avaldub see inimese dualism, see tema eksisteerimine tajutavate faktide vallas ja üleminek ühele sügavama tähenduse alale. Kandes igiomasena oma meeles instinkti, mis aina […]
“Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest”
Hispaania filosoof ja kirjanik Miguel de Unamuno (1864-1936) oli vitalistlik ja spiritualistlik filosoof. Peaksime ütlema ka: eksistentsialistlik, kuid see moodsam termin on kohaldatava vaid retrospektiivselt. Nii või teisiti, tema peateese oli, et filosoof ei pea mõtlema mitte üksnes oma peaga, ajude ja mõistusega, vaid kogu oma elu ja südamega. Seega siis võiks Unamuno elulugu ise […]
“Inimolu viletsusest”
Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, […]
“Inimsuhete ajalugu”
Meie mõttemaailmas elutsevad mitmesugused vaimud. Toon siinkohal ära oma uurimistöö tuntud vaimudest, kes meile julgust annavad, laiskadest, kes meid tõrksaks teevad, ja peaasjalikult nendest hirmuäratavatest lummutistest, kes meile hirmu nahka ajavad. Minevik kummitab meid, kuigi aeg-ajalt on inimesed mineviku suhtes oma seisukohta muutnud. Tahan näidata, kuidas inimene saaks tänapäeval värske pilguga nii omaenda elu kui […]
“Inimsuhete ajalugu”
Meie mõttemaailmas elutsevad mitmesugused vaimud. Toon siinkohal ära oma uurimistöö tuntud vaimudest, kes meile julgust annavad, laiskadest, kes meid tõrksaks teevad, ja peaasjalikult nendest hirmuäratavatest lummutistest, kes meile hirmu nahka ajavad. Minevik kummitab meid, kuigi aeg-ajalt on inimesed mineviku suhtes oma seisukohta muutnud. Tahan näidata, kuidas inimene saaks tänapäeval värske pilguga nii omaenda elu kui […]
“Internetipsühholoogia”
Rollid elus ja internetis. Põnev ja asjatundlik uurimus interneti mõjust nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele. Uus, elektrooniline keskkonda võimaldab meil loobuda piirangutest ja kasutada suhtlusvorme, millest me muidu unistadagi ei julge. Autor analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldamisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimsuhetele. – Internet psühholoogilises kontekstis – Maskid ja maskeraad võrgus – […]
“Introvertide salajane elu”
Kas teie sees on peidetud hingesoppe, mida keegi teine ei näe? Kas teil on palju sisimaid mõtteid ja tundeid, milleni teie kolleegid ja lähedased justkui ei ulatu? Kas teile on kunagi öeldud, et olete “vaikne”, “uje”, “igav” või “kohmetu”? Kas teie harjumused ja mugavustsoonid ei sobi päris hästi ühiskonnas välja kujunenutega? Kui see on nii, […]
“Iphigeneia Aulises. Iphigeneia tauride juures”
Euripides (u 480-406 eKr) oli üks kolmest vanakreeka tragöödiaklassikust Aischylose ja Sophoklese kõravl. Talle omistati antiikajal üle 90 näidendi, millest tervikuna on säilinud 17 tragöödiat ja saatürdraama “Kükloop”, lisaks hulgaliselt fragmente. Oma eluajal ei olnud Euripedes kuigi edukas näitekirjanik, saavutades draamavõistlustel esikoha vaid mõnel korral. Kaasaegseile tekitasid probleeme Euripidese uuendusmeelsus, tavapärasest vabam müüditõlgendus, kriitiline suhtumine […]
