“Filosoofia, loogika ja normid”
Soomerootsi filosoof Georg Henrik von Wright (sünd 1916) pole Eestis sugugi tundmatu. 1996 ilmus kirjastuselt Vagabund esseekogu Minerva öökull, mis koondas eelkõige autori esseistlikumat-kultuurifilosoofilisemat loomingut. Sealt võib leida aga ka paar ülevaateteksti XX sajandi filosoofia ja loogika arengutee kohta. Käesolev teos on taotluslikult teistsugune. Siin sisalduvad 26 artiklit on pea kõik nn tõsise filosoofia alalt […]
“Filosoofiline sõnaraamat”
Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire´i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on “Filosoofiline sõnaraamat” (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire´ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks. (Taskuformaat)
“Filosoofilised kirjad”
Kas Voltaire´i võib pidada filosoofiks? Kas tegemist oli algupärase mõtleja või pigem mõjuka intellektuaaliga avant la lettre? Kas tal on midagi öelda tänapäeva filosoofilisele arutelule või on ta pelgalt üks kuulsusrikas lehekülg vanas ajalooraamatus? Tänapäeval kipub prevaleerima pigem teine seisukoht: Voltaire oli oma ajastu tähtis kirjamees, ent teda ei saa pidada filosoofiks selle sõna ranges […]
“Filosoofilised pudemed”
Mis ma nüüd öelda tahtsingi? … Ärgu keegi küsigugi mult seda, ja seejärel ärgu keegi küsigu minult midagi selle kohta, kas mul on üldse arvamust. Miski ei saa kellelegi olla rohkem ükskõik kui see, milline on minu arvamus. See, et mul oleks kindel arvamus, on mulle samas liiga palju kui ka liiga vähe; eksistentsiks peab […]
“Filosoofilised uurimused”
Järgnevalt avaldatud mõtted on sadestunud filosoofilistest uurimistest, mis mind viimased 16 aastat on köitnud. Nad puudutavad paljusid teemasid: tähenduse, arusaamise, lause ja loogika mõistet, matemaatika aluseid, teadvuseseisundeid ja muud. Ma panin kõik need mõtted kirja märkustena, lühikeste lõikudena. Seda kord pikemates ahelates ühel ja samal teemal, kord kiiresti ühest valdkonnast teise põigates. – Mul oli […]
“Formaat”
Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996-2002 Sisukord: I Saluut ja sült: Tegijad, Kus nad elavad, Pankuri surm, Hõlbustavad meetmed, Moraalselt vananenud kirjanduse kasust, Proletariaadist, Tavalised inimesed, Seeniorid tulevad, Saluut ja sült, Eesti viina nägu, Kohtumine sisemise seaga, Pankurite lapsed, Elu kui teenus, Eesti valge kvaliteetinimene; II Kunst ja kord: Mis sallivus, Kunst ja kord, Maal […]
“Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner: Alistumise kool”
Käesoleva raamatu autor Joachim Köhler (s. 1952) on õppinud filosoofiat Würzburgis, Tübingenis, New Yorgis ja Stanfordis. Kaitsnud 25-aastasena doktoritööd Fr. Nietzsche “Rõõmsa teaduse” teemal, avaldas ta tosikond aastat hiljem (1989) Niettzsche biograafia “Zarathustra saladus”, mis nüüdseks on tõlgitud viide keelde. Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner peaksid olema tuntud nimed – kaks värvikat vastanlikku tegelast XIX […]
“Füüsikalise maailma olemus. Giffordi loengud 1927”
See raamat on oma põhiolemuselt Giffordi loengukursus, mille Arthur Stanley Eddington (1882–1944) pidas Edinburghi ülikoolis 1927. aasta jaanuarist märtsini. See käsitleb tollal toimunud teadusliku mõtlemise suurte muutuste filosoofilisi tagajärgi. Relatiivsusteooria ja kvantteooria oli viinud füüsikalise maailma uute veidrate käsitlusteni, termodünaamika printsiipide areng oli esile kutsunud sujuvama, kuid mitte vähem sügava muutuse. Uued füüsikateooriad, koos põhjustega, […]
“Globaalse kapitalismi kriis”
Avatud ühiskonda ähvardavad ohud. Seda raamatut kirjutama hakates oli minu esialgne eesmärk selgitada mind läbi elu juhtinud filosoofiat. Olin tuntuks saanud eduka fondijuhina ja hiljem ka filantroobina. Vahetevahel oli mul tunne, et olen justkui hiigelsuur seedekulgla, mis ühest otsast raha neelab ja teisest jälle välja sülitab, tegelikult aga ühendas neid otsi omavahel märkimisväärselt suur mõttetöö. […]
“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”
Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]
“Hajutatud müüdid”
Koostanud: V. Kabur ja H. Tarand. Eesti kirjamehed religioonist. Kaaned kulunud, eriti raamatu selg. Endise omaniku nimi sees.
“Hammusta vastu! Lobavaba (küüslauguvaba) teejuht astumaks vastu vampiiridele sinu elus”
Pärimus räägib, et vampiir ei saa sinu koju kutsumata siseneda. Claudia Cunningham annab sellele hästituntud tõele uue hoo, esitledes tõhusat strateegiat toime tulemaks teiste kulul elavate sõprade, lämmatavate abikaasade, kahjulike harjumuste ja teiste “vampiiridega”, kes kurnavad su südant, vaimu ja hinge. See haarav ja hindamatu abivahend põhineb spirituaalsetel põhimõtetel, mida autor kasutas teiste kontrolli alt […]
“Hea laps. Kuidas sisendada lapsesse arusaamist heast ja kurjast”
Tänapäeva maailmas, kus kuritegevus pidevalt kasvab, on paljud vanemad mures, kuidas kasvatada oma lapsest hea ja korralik inimene. Et kooli ja kiriku mõju on kahanenud, sõltub lapse kujunemine üha enam perekonnast. Brenda Houghton annab arukaid ja selgeid nõuandeid, kuidas saab juba varakult lapsele kasvatusega hea ja kurja eristamist õpetada, nii et see aitaks teda edaspidises […]
“Hermeneutika universaalsus”
Sisukord – Hans-Georg Gadameri eneseesitus – Kahekümnenda sajandi filosoofilised põhialused – Kreeka filosoofia ja uusaegne mõtlemine – Mõisteajalugu kui filosoofia – Keel ja mõistmine – Hermeneutilise probleemi universaalsus – Filosoofilise eetika võimalikkusest – Tuleviku plaanimisest – Mis on praktika? – Esteetika ja hermeneutika – Tekst ja interpretatsioon Lisa: – Jacques Derrida: Hea tahte võimuks. Kolm […]
“Hiiglaste õlgadel”
Intellektuaalsed portreed. “Hiiglaste õlgadel” pakub kümme intellektuaalset portreed 20. sajandi suurtest kirjameestest, kes kõik on olnud meelelaadilt “rebased” – autorid, keda on huvitanud väga mitmesugused teemad ja küsimused. Raamatus käsitletakse portreteeritavaid autoreid “hiiglastena”, kelle õlgadele ronimine ehk nende loomingu tundmine võimaldab meil – “kääbustel” – näha paremini ja kaugemale. Sisukord: Sissejuhatus: hiiglastest ja rebastest. Roland […]
“Hiilgav Šambhala”
Nicholas Roerich (Nikolai Konstantinovitš Rerih) (1874-1947) oli vene päritolu kunstnik, müstik, orientalistikahuviline ja kirjanik. Kunstnikuna oli Roerich äärmiselt viljakas ja loominguline, kuid “Hiilgav Šambhala” seisukohalt on palju olulisemad tema filosoofilised ja spirituaalsed otsingud. “Hiilgavat Šambhalat” tuleb mõista eelkõige Roerichi isikliku filosoofia väljendusena, mida võiks nimetada new age´i liikumise eelkäijaks. Teosest ei puudu sügavatähenduslikud viited Tiibeti […]
“Himeros”
Sokrates, kes antiikajal on pidanud kummutama mürgikarika, tuleb tagasi maa peale, et õppida filosoofiat tänapäeva ülikoolis. Nagu kord Ateenas, peab Sokrates taas dialooge, partneriteks nüüd Paavst, Cyborg, Madonna ja Unabomber – usujünger, teadusjünger, postmodernist ja ökoterrorist. Mida arvata ülikoolist, kus need meedianimedega õppejõud õpetavad? Kas nüüdiaseg vajab Sokratest või tapab ta? Pekka Himanen (1973) tegeleb […]
“Hinge sosistused”
“Esialgu ma ei teadnudki, et olen lyhinägeline. Kui ma kord juhtumisi panin ette prillid, märkasin äkki, et olin tulnud lähedamale kõigile asjule. Mulle tundus nagu oleksin yhekorraga saanud kahevõrdse osa maailmast senise asemel. Nii on ka, kui me näeme maailma läbi hinge. Ta nihkub meile nii lähedale ning saab nii tuttavaks, et meile tundub, nagu […]
“Hingejõu ilmed”
Luigale on ekstaatilised meeleolud taotlus, aga mitte tavalikkus. Hea ja kurja, loomuliku ja mitteloomuliku dualism ei vaju tal tagaplaanile, vaid läbistab tema maailmavaate keskkohta. Mitte Rousseau ürgloomulik harmoonia, vaid Schopenhaueri igavesti rahuldamata tahe valitseb seal maailma. Luiga panteism on pigem Budhast kui Laotsest. Tema moraal on Stoa loobumismoraal. Sama dualism läbistab Luiga poliitilist maailmavaadet. Nagu […]
“Horror metaphysicus”
Kaasaegne filosoof, kes pole iial tundnud end šarlatanina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. Filosoofia on sajandite viisi oma legitiimsust tõendanud, küsides ja vastates Sokrateselt ning eelsokraatikutelt päranduseks saadud küsimustele, nimelt kuidas eristada tõelist mittetõelisest, õiget valest, head kurjast. Kõik Euroopa filosoofid samastavad end ühe mehega, isegi kui nad tema ideid […]
