“Tõe otsing”
“Tõe otsing” on Quine´i enese tehtud süstemaatiline kokkuvõte tema filosoofia eri aspektidest. Nagu seda ennegi juhtunud, näitab selline lühendatud, üldistav, süstemaatiline kokkuvõte ära küll lähtepunktiks olevate õpetuse aspektide kooskõlalisuse, selle, et eraldi arendatud mõttekäigud sovituvad kergesti koherentsesse süsteemi, sisu poolest annavad vastused suuremale jaole nn igavestele filosoofilistele probleemidele – aga teevad seda kõike eelkõige süsteemi […]
“Tõeline õnn”
Süütunne, ärevus, masendus, viha ja tusk – negatiivsed mõtted rõhuvad inimesi sageli, laskmata neil õnne ja hingerahu tunda. Õnnetunne on aga terve keha ja vaimu alus. Niisiis – kuidas leida õnne? Paljud inimesed on eksiteel, sest nad eeldavad, et raha, saavutused, teised inimesed, kinnisvara või võim ongi õnn. Püsivaks õnneks ja rahuloluks on vaja siiski […]
“Töid ja tegemisi”
Anto Raukas sündis 17. veebruaril 1935. aastal Tartus kooliõpetaja peres. 1953. aastal lõpetas ta Hugo Treffneri gümnaasiumi, kust sai kaasa spordipisiku, mille toel saavutas silmapaistvaid tulemusi mitmel spordialal. Paljude erinevate huvide tõttu oli raske teha valikut edasiõppimise osas, kuid ta otsustas siiski õpinguid jätkata Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1958. aastal geoloogina. 1962. aastal kaitses Anto […]
“Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates”
Autor jagab lugejaga oma seni avaldamata mõtteid ja tundmusi seoses “Tõe ja õiguse” tegelastega. Läbi Indreku, Andrese ja Pearu, Krõõda, Ramilda ja Kristi, Mauruse ja teiste vaatleb ta Eestit ja kogu maailma, tehes seda nagu ikka kaastundlikult ja irooniliselt.
“Traditsiooniline formaalne loogika”
Kant oli esimene, kes nimetas Aristotelese ja skolastikute loogikat formaalseks loogikaks. Formaalne loogika uurib mõistuslike protsesside struktuurseid ehk vormilisi aspekte: mõisteid (sõnu), väiteid (lauseid), arutlusi ehk tõestusi. Formaalse loogika üheks ülesandeks on uurida ja avastada reeglid, printsiibid, mille järgi saab otsustada, kas mõttekäik (st mõttekäigu skeem, arutluse skeem) eeldustelt järeldusele on loogikaliselt seaduspärane – korrektne. […]
“Traktaat tolerantsusest”
“Kas valgustajad oleksid ka üksteise peale niimoodi karjunud?” küsisid minu käest kunagi 11. klassi õpilased, kui nad ise olid ajuti ennastunustavalt karjudes tund aega arutlenud teemal, mis võis kõlada umbes: “Kas inimene on loomult halb või hea?”, ning oli mõeldud häälestusena valgustusajastu käsitlemisele. Käsitlemiseni ajastu ühe keskse küsimuse hääleka ülevaidlemise juurest tookord ei jõutudki, küll […]
“Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi”
Iraani filosoofias tänapäevani ülimalt mõjuka nn. Isfahani koolkonna asutajaks oli Ṣadr ud-Dīn Šīrāzī (1572–1640), keda üldiselt tuntakse Mullā Ṣadrā nime all (lihtsustatult Mulla Sadra). Mulla Sadra tegevuse mõjul sai Širazist oluline teaduskeskus. Thomas Herbert, inglise rändur 17. sajandist märgib, et “Širazis on kõrgkool, kus õpetatakse filosoofiat, astronoomiat, füüsikat, keemiat ja matemaatikat, ning see on kõige […]
“Tugevad emad, tugevad pojad”
Loo oma pojaga mis tahes vanuses terve ning püsiv suhe Mida on emal vaja teada, et kasvatada pojast suurepärane mees Juba esimestest hetkedest, mil ema hoiab kätel oma vastsündinud poega, võib lapse pilgust näha, et ema on tema jaoks kogu maailm. Kasvades juhtub aga sageli, et poisslaps küll vajab ema, kuid samas tõukab teda eemale… […]
“Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Miski ei aja rohkem iiveldama kui häbematus, millega need, kes on teinud rahast oma elu ainsa põhjuse, raputavad aeg-ajalt majanduskriisi õlgmehikest, ning rikkad panevad täna selga säästurõivad, manitsemaks vaeseid, et kõigil tuleb ohvreid tuua. Niisama hämmastav on kuulekus, millega need, kes on rumalalt aidanud kaasa riigivõla tasakaalust välja löömisele, loovutades […]
“Tunnete teekond. Valik inimlikke omadusi ja kogemusi”
Oled sa märganud, et inimesed kasutavad endast rääkides erinevaid väljendeid? Ma olen, mul on, ma mõtlen jne. Sellega seoses on neil mitmeid probleeme ja kulgemine soovitud sihtide suunas on seiskunud, sest nad on jäänud kinni nendesse väljenditesse ja ei teagi, et on palju rohkem võimalusi. Iga märkamine toob edasimineku ja iga emotsioon, mis on nende […]
“Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond”
Sisukord: Eessõna. Avamisest mõistmiseni: kodanikeühiskonna olemus ja võimalused. Eesti kodanikeühendused täna. Süvenev keskustelu: Eesti ühiskonna valmisolek kodanikualgatuse arendamiseks. Avaliku võimu ja mittetulundussektori vahelised koostöökokkulepped: uued arengud, uued käsitlused. Kodanikeühiskonna müüdid. Kasutatud allikad. Autoritest.
“Üheskoos kirik” I ja II köide. 2 raamatut
EELK Usuteaduste Instituudi toimetised XXXII. Kaheosaline teoloogiliste dokumentide kogumik „Üheskoos kirik“ oma kaheksa alaosaga „Kirik – Pühakiri – armulaud – amet“ ning „Misjon – diakoonia – avalikkus – religioonid“ pakub põneva vaatenurgaga ja mitmemõõtmelise sissejuhatuse kristlikku vaimsusesse, mis avab ja toetab inimelu eluna osaduses, trotsides ja teisendades suhete vältimise, pärssimise ja lõhkumise tungi. I osa, […]
“Üksilduse poliitika”
Horace Engdahl on arvatavasti eredaim kuju tänapäeva rootsi kirjanduses, juba ligi tosin aastat päevalehe Dagens Nyheter kirjanduskriitik ja sage külaline Rootsi TV kultuurisaadetes. Oma ristinime ei saanud Horace Engdahl (1948) mitte poeet Horatiuselt, nagu võiks arvata, vaid lord (Horatio) Nelsonilt. Küllap lootis mereväeohvitserist isa, et pojast sirgub admiral. Kuid too otsustas hakata navigeerima hoopis filosoofias, […]
“Üldkeeleteaduse kursus”
Eessõna esimesele väljaandele Ferdinand de Saussure´i anne arenes keeleteaduse keskel. Üsna tihti kuulsime Saussure´i kurtmas keeleteadusele iseloomulike printsiipide ja meetodite puudulikkuse üle. Kogu oma elu otsis ta kangekaelselt juhtivaid seadusi, mis võimaldaksid suunata tema mõtet läbi selle kaose. Alles 1906 sai Saussure Genfi Ülikoolis – võttes üle Joseph Wertheimeri ametikoha – tutvustada oma isiklikke mõtteid, […]
“Üle lootuse läve”
Vittorio Messori intervjuu Johannes Paulus II-ga. Ainukordne intervjuu, milles Paavst vastab ajakirjaniku küsimustele, mis on huvitanud paljusid inimesi: Kui Jumal on olemas, miks ta ennast peidab? Miks on maailmas niipalju kurjust? Kas kõik inimesed saavad “päästetud”? Miks on niipalju religioone? Kas budism on alternatiiv kristlusele? Mis vahe on muhameedlaste jumalal ja kristlaste jumalal? Kas kristlus […]
“Ulro maa”
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, räägib “Ulro maas” – ühes oma tähtsamas teoses – Mõistuse sajandi põhjustatud muutustest maailmas. Lähemalt on vaatluse alla Fjodor Dostojevski, William Blake’i, Witold Gombrowiczi, Adam Mickiewiczi, Emanuel Swedenborgi, Oskar Miłoszi, Johann Wolfgang Goethe ja Samuel Becketti religioosne (või ateistlik) maailmavaade. “Ulro maa” on Miłoszi seitsmes raamat eesti keeles, […]
“Universaalid ja islam”
Peet Lepik (s. 1935) on oma elutöö sümboolse kokkuvõttena koostanud käsikirja “Universaalid ja islam”. Hariduselt kuulub Peet Lepik Moskva koolkonda, hiljem leidis ta Tartust Juri Lotmani isikus suurima eeskuju ning vaimse kujundaja. Huvi kaldus ka idamaa usundite ning filosoofia juurde, hoidudes selles valdkonnas enam Haljand Udami kui Linnart Mälli poole. Eesti kohaliku mõtte- ja ajalooga […]
“Upanišadid”
Upanišadid pole kindlate tunnustega kirjandusžanr, vaid pigem mahukas raamatukogu, mis hõlmab nii proosat, värssi kui ka kahekõnesid – õpetusi, uskumusi, tähelepanekuid, müüdipärimusi ja pilte Vana-India elukorraldusest. Selle pärandi uurimis- ja tõlgendamislugu on Indias enam kui paari aastatuhande pikkune, kusjuures Lääne autorid on India õpetlastelt palju üle võtnud. Upanišade loetakse veedakirjanduse viimaseks osaks, millele viitab nende […]
“Usku peab olema”
Aarand Roosi looming praeguses elujärgus on seotud peamiselt poliitiliste teemadega. Selle kõrval on ta aga järjekindlalt jutlustanud eesti vabakirikutest ja kirjutanud vaimulikke vaatlusi Torontos ilmuvale ajakirjale “Usurändur” (alates 1977), kust pärineb ka enamik käesoleva teose peatükke.
“Usu saladus. Mida usk pole ja miks ta alati ei tee, mida sa tahad”
Runn Dunn hoiatab, et kohe-kohe kaebab keegi Jumala sõnamurdmise pärast kohtusse… Leidub rohkesti kristlasi, kes kinnitavad, et kui meil on küllalt usku, saame kõik, mida vajame, ja kõik meie lähedased on terved. Kui aga raskustesse satume, on samad tegelased varmad väitma, et kõikides meie hädades on süüdi nimelt usupuudus. Sellest piisab, et usu mainet kahjustada. […]
