“Traditsiooniline formaalne loogika”
Kant oli esimene, kes nimetas Aristotelese ja skolastikute loogikat formaalseks loogikaks. Formaalne loogika uurib mõistuslike protsesside struktuurseid ehk vormilisi aspekte: mõisteid (sõnu), väiteid (lauseid), arutlusi ehk tõestusi. Formaalse loogika üheks ülesandeks on uurida ja avastada reeglid, printsiibid, mille järgi saab otsustada, kas mõttekäik (st mõttekäigu skeem, arutluse skeem) eeldustelt järeldusele on loogikaliselt seaduspärane – korrektne. […]
“Traktaat tolerantsusest”
“Kas valgustajad oleksid ka üksteise peale niimoodi karjunud?” küsisid minu käest kunagi 11. klassi õpilased, kui nad ise olid ajuti ennastunustavalt karjudes tund aega arutlenud teemal, mis võis kõlada umbes: “Kas inimene on loomult halb või hea?”, ning oli mõeldud häälestusena valgustusajastu käsitlemisele. Käsitlemiseni ajastu ühe keskse küsimuse hääleka ülevaidlemise juurest tookord ei jõutudki, küll […]
“Tugevad emad, tugevad pojad”
Loo oma pojaga mis tahes vanuses terve ning püsiv suhe Mida on emal vaja teada, et kasvatada pojast suurepärane mees Juba esimestest hetkedest, mil ema hoiab kätel oma vastsündinud poega, võib lapse pilgust näha, et ema on tema jaoks kogu maailm. Kasvades juhtub aga sageli, et poisslaps küll vajab ema, kuid samas tõukab teda eemale… […]
“Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Miski ei aja rohkem iiveldama kui häbematus, millega need, kes on teinud rahast oma elu ainsa põhjuse, raputavad aeg-ajalt majanduskriisi õlgmehikest, ning rikkad panevad täna selga säästurõivad, manitsemaks vaeseid, et kõigil tuleb ohvreid tuua. Niisama hämmastav on kuulekus, millega need, kes on rumalalt aidanud kaasa riigivõla tasakaalust välja löömisele, loovutades […]
“Tunnete teekond. Valik inimlikke omadusi ja kogemusi”
Oled sa märganud, et inimesed kasutavad endast rääkides erinevaid väljendeid? Ma olen, mul on, ma mõtlen jne. Sellega seoses on neil mitmeid probleeme ja kulgemine soovitud sihtide suunas on seiskunud, sest nad on jäänud kinni nendesse väljenditesse ja ei teagi, et on palju rohkem võimalusi. Iga märkamine toob edasimineku ja iga emotsioon, mis on nende […]
“Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond”
Sisukord: Eessõna. Avamisest mõistmiseni: kodanikeühiskonna olemus ja võimalused. Eesti kodanikeühendused täna. Süvenev keskustelu: Eesti ühiskonna valmisolek kodanikualgatuse arendamiseks. Avaliku võimu ja mittetulundussektori vahelised koostöökokkulepped: uued arengud, uued käsitlused. Kodanikeühiskonna müüdid. Kasutatud allikad. Autoritest.
“Üksilduse poliitika”
Horace Engdahl on arvatavasti eredaim kuju tänapäeva rootsi kirjanduses, juba ligi tosin aastat päevalehe Dagens Nyheter kirjanduskriitik ja sage külaline Rootsi TV kultuurisaadetes. Oma ristinime ei saanud Horace Engdahl (1948) mitte poeet Horatiuselt, nagu võiks arvata, vaid lord (Horatio) Nelsonilt. Küllap lootis mereväeohvitserist isa, et pojast sirgub admiral. Kuid too otsustas hakata navigeerima hoopis filosoofias, […]
“Üldkeeleteaduse kursus”
Eessõna esimesele väljaandele Ferdinand de Saussure´i anne arenes keeleteaduse keskel. Üsna tihti kuulsime Saussure´i kurtmas keeleteadusele iseloomulike printsiipide ja meetodite puudulikkuse üle. Kogu oma elu otsis ta kangekaelselt juhtivaid seadusi, mis võimaldaksid suunata tema mõtet läbi selle kaose. Alles 1906 sai Saussure Genfi Ülikoolis – võttes üle Joseph Wertheimeri ametikoha – tutvustada oma isiklikke mõtteid, […]
“Üle lootuse läve”
Vittorio Messori intervjuu Johannes Paulus II-ga. Ainukordne intervjuu, milles Paavst vastab ajakirjaniku küsimustele, mis on huvitanud paljusid inimesi: Kui Jumal on olemas, miks ta ennast peidab? Miks on maailmas niipalju kurjust? Kas kõik inimesed saavad “päästetud”? Miks on niipalju religioone? Kas budism on alternatiiv kristlusele? Mis vahe on muhameedlaste jumalal ja kristlaste jumalal? Kas kristlus […]
“Ülitundlik inimene”
Kas teil on elav fantaasia? Kas aeg-ajalt üksi olemine on teile sama hädavajalik kui hingamine? Kas teiste inimeste meeleolu mõjutab ka teid, te ehmute kergesti ning vali müra, ere valgus ja rahvarohked sündmused tekitavad teis ebamugavust ja soovi ära minna? Kuigi teised võivad teie käitumisest järeldada, et olete häbelik, nõudlik ja eemalolev, olete tõenäoliselt hoopis […]
“Ulro maa”
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, räägib “Ulro maas” – ühes oma tähtsamas teoses – Mõistuse sajandi põhjustatud muutustest maailmas. Lähemalt on vaatluse alla Fjodor Dostojevski, William Blake’i, Witold Gombrowiczi, Adam Mickiewiczi, Emanuel Swedenborgi, Oskar Miłoszi, Johann Wolfgang Goethe ja Samuel Becketti religioosne (või ateistlik) maailmavaade. “Ulro maa” on Miłoszi seitsmes raamat eesti keeles, […]
“Universaalid ja islam”
Peet Lepik (s. 1935) on oma elutöö sümboolse kokkuvõttena koostanud käsikirja “Universaalid ja islam”. Hariduselt kuulub Peet Lepik Moskva koolkonda, hiljem leidis ta Tartust Juri Lotmani isikus suurima eeskuju ning vaimse kujundaja. Huvi kaldus ka idamaa usundite ning filosoofia juurde, hoidudes selles valdkonnas enam Haljand Udami kui Linnart Mälli poole. Eesti kohaliku mõtte- ja ajalooga […]
“Upanišadid”
Upanišadid pole kindlate tunnustega kirjandusžanr, vaid pigem mahukas raamatukogu, mis hõlmab nii proosat, värssi kui ka kahekõnesid – õpetusi, uskumusi, tähelepanekuid, müüdipärimusi ja pilte Vana-India elukorraldusest. Selle pärandi uurimis- ja tõlgendamislugu on Indias enam kui paari aastatuhande pikkune, kusjuures Lääne autorid on India õpetlastelt palju üle võtnud. Upanišade loetakse veedakirjanduse viimaseks osaks, millele viitab nende […]
“Usku peab olema”
Aarand Roosi looming praeguses elujärgus on seotud peamiselt poliitiliste teemadega. Selle kõrval on ta aga järjekindlalt jutlustanud eesti vabakirikutest ja kirjutanud vaimulikke vaatlusi Torontos ilmuvale ajakirjale “Usurändur” (alates 1977), kust pärineb ka enamik käesoleva teose peatükke.
“Usu saladus. Mida usk pole ja miks ta alati ei tee, mida sa tahad”
Runn Dunn hoiatab, et kohe-kohe kaebab keegi Jumala sõnamurdmise pärast kohtusse… Leidub rohkesti kristlasi, kes kinnitavad, et kui meil on küllalt usku, saame kõik, mida vajame, ja kõik meie lähedased on terved. Kui aga raskustesse satume, on samad tegelased varmad väitma, et kõikides meie hädades on süüdi nimelt usupuudus. Sellest piisab, et usu mainet kahjustada. […]
“Usuõpetuse lugemik”
Ed. Tennmann. Tartu Ülikooli usuteaduse doktor. Usuõpetuse käsiraamat lugemismaterjaliga algkoolidele. III õppeaasta. K/Ü “Loodus”, Tartus, 1924. Pildid kunstnik Ed. Wiiralt’ilt. EK Bit 1991 väljaanne, faksiimile
“Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid”
Sisukord – Eessõna (Wilfried Härle) – Evangeelne teoloogia ja selle põhitekstid (Thomas-Andreas Põder) – Tekstide sissejuhatused (Wilfried Härle) Friedrich Schleiermacher 1. Religioonist (1799) (tlk. Maarja Eik, T.-A. Põder) 2. Lühike teoloogiastuudiumi esitlus (1830) 3. Kristlik usk (1830/1831) Soren Kierkegaard 4. Kartus ja värin (1843) (tlk. Arvo Alas) Albrecht Ritschl 5. Kristliku religiooni õpetus (1875) Theodosius […]
“Uurimus inimesest”
Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse. Esimese tõuke selle raamatu kirjutamiseks sain ma oma inglise ja ameerika sõpradelt, kes korduvalt ja tungivalt palusid mul avaldada “Sümboolsete vormide filosoofia” (I-III, Berliin, Bruno Cassirer, 1923-1929) ingliskeelne tõlge. Kuigi oleksin väga tahtnud nende palvele vastu tulla, leidsin pärast esimesi katseid, et oleks ebapraktiline ja praeguse olukorras koguni põhjendamatu see teos kogu […]
“Uurimus tähendusest ja tõest”
Epistemoloogiline küsimus “kust sa tead?” või “kuidas sa tead?” on üpris abstraktne filosoofiline küsimus. Eriti abstraktne on ta siis, kui on esitatud niisuguses konkreetses vormis nagu Bertrand Russelli “Uurimuses” – kõige lihtsamat sorti kogemusliku teadmise kohta. Kui argielus keegi küsib teiselt näiteks “kust sa tead, et X-i kõhule on tätoveeritud madu?” tuntakse huvi peaasjalikult selle […]
“Uus testament. Laulud”
Kirjastanud Rahvusvaheline Piibliselts Eesti Piibli 250. a juubeli puhul. Taskuformaat
