“Müüdi kohalolu”
Leszek Kołakowski (1927–2009), “filosoof, kes kukutas kommunismi”, oli Poola tuntuim mõtleja ja Briti Akadeemia liige. Eesti keeles on temalt varem ilmunud: “Horror metaphysicus” (2000), “Religioon” (2004), “Miniloengud maksiprobleemidest” (2007, 2. tr 2019), “Mida küsivad meilt suured filosoofid” (2012), “Revolutsioon kui ilus haigus” (2014) ja “Naeruvääristatud Jeesus” (2017). “Müüdi kohalolus” on lisaks müütilist maailmapilti käsitlevale nimitraktaadile […]
“Näen, kuulan, tunnetan”
Kirjandusteadlase ja kultuurivahendaja Eve Pormeistri esimene eestikeelne raamat koondab nii eesti- kui ka saksakeelsete autorite teostest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega. See on suurepärane näide elavast ja elulisest kirjanduskäsitlusest, sellest, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtte- ja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele […]
“Naeruvääristatud Jeesus”
Leszek Kołakowski (1927–2009) on tuntuim poola filosoof, mitme maineka auhinna laureaat. Eesti keeles on temalt varem ilmunud: “Religioon” (2000), “Horror methaphysicus” (2004), “Miniloengud maksiprobleemidest” (2007), “Mida küsivad meilt suured filosoofid” (2012) ja “Revolutsioon kui ilus haigus” (2014). “Naeruvääristatud Jeesus” on valik Kołakowski religiooniteemalistest esseedest. Sari: Edmund Burke`i Selts
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Õige vähe õige paljust”
Jean d´Ormesson on sündinud 1925. aastal põlises aadliperekonnas, tema isa ja onu olid diplomaadid. 1944. aastal astub ta École Normale Superieure´i õppima filosoofiat. Alates 1950. aastast on ta mõnda aega UNESCO juures tegutseva filosoofia ja humanitaarteaduse rahvusvahelise nõukogu peasekretär. Ta teeb kaastööd mitmele ajalehele ja on aastatel 1958-65 tehniline nõunik mitme valitsuskabineti juures. Esimesed Juillard´i […]
“Õiglus ja hool”
Ilmar Tammelo (1917-1982) kui suurepärase mõtleja, õigusfilosoofi ja loogiku nimi peaks olema tuttav vähemalt neile intelligentsetele lugejatele, kes on jälginud ajakirja “Akadeemia” aastakäike (1989 ja hiljem). Nimelt on Ilmar Tammelo essee inimese (ja inimkonna) eksistentsiküsimuste üle “Ellu jääda ja edasi minna” ilmunud esmakordselt eestikeelsena seal. Ilmar Tammelo varasemaid töid on üliõpilaskonna tarbeks eri raamatuna publitseerinud […]
“Oodates, et mägi hakkab liikuma”
… ja teisi mõtisklusi elust. Uus eestikeelne raamat “Tühja vihmamantli” autorilt. Käesolev raamat, “Oodates, et mägi hakkab liikuma”, on koostatud Handy vestluste põhjal BBC Radio Four saates “Päeva mõte” ja selles heidetakse sügavaletungiv pilk organisatsioonide, ühiskonna ja meie isikliku eluga seonduvatele vaimsetele hoiakutele. Raamat on ühtaegu õpetlik ja lüüriline, inimlikke põhiväärtusi tunnustav ja mõtlemapanev, selles […]
“Orienditeekond”
Kummaline on, et teekond itta võib äkki muutuda teekonnaks läände. Teisisõnu, ida võib asuda ka läänes. Väitekirja kirjutamise ajal sorisin kord Orientalistikainstituudi raamatukogus kataloogi ja leidsin seni tundmatu (see tähendab, et ükski seni loetud uurimus polnud niisugusele autorile viidanud) autori René Guénoni teose “Introduction generale a l´etude des doctrines hindoues”. Lugesin seda ja äkki tajusin, […]
“Päevaraamat”
Sari: Avatud Eesti Raamat “Päevaraamat” on Gombrowiczi loomingus erilisel kohal. Poola tuntumaid kirjanduskriitikuid Jan Blonski on öelnud, et “Päevaraamat” on kõige kroon ja kõige võti, mis Gombrowicz on kirjutanud. Tema “Päevaraamat” ei ole tüüpiline kirjanikupäevik, elu- ja loomekroonika, oma teadlikus konstrueerituses pürib see iseseisvaks kirjandusteoseks. Ning kahtlemata on Gombrowiczi “Päevaraamat” poola kirjanduse kõige isikupärasem autoportree. […]
“Päikeselinn”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 3 Filosoof, teoloog ja luuletaja Tommaso Campanella (1568-1639) oli kahtlemata üks silmapaistvamaid renessansiaja utopiste. Ketserluses ja võimudevastasele mässule õhutamises süüdistatud vaimulikku karistati korduvalt nii vabadusekaotuse kui ka piinamisega. Vanglas teeskles ta hullumeelset ning tänu veenvale esitusele pääses hukkamisest, vangistuses olles sündis 1602. aastal ka “Päikeselinna” käsikiri, mis suure saladusekatte all […]
“Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest”
Teoses ”Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest“ on prantsuse filosoofi Quentin Meillassoux’ peamine taotlus ületada Immanuel Kanti postuleeritud tunnetuslik lõhe inimese ja maailma vahel, liikuda teispoole inimlikku “lõplikkust”. Meillassoux’ hinnangul põhineb kogu Kanti-järgne filosoofia “korrelatsionismi” ideel, arusaamisel, et tegelikkus (maailm) on alati vaid tegelikkus-meie-jaoks, et filosoofia objekt on korrelatsioon mõtlemise ja olemise, meie ja maailma vahel, […]
“Pistriku talvekarje”
Esseid Joseph Brodsky poeetikast ja surmast Joseph Brodsky (siis veel Jossif Brodski) sündis Leningradis 1940. aastal ja pääses esmakordselt maailma meedia tähelepanu keskpunkti, kui nõukogude kohus ta 1964. aastal tööpõlguses süüdi mõistis. 1972. aastal pidi ta KGB survel emigreeruma Ameerikasse ning 1988. aastal sai temast noorim Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Brodsky suri 1996. aastal New Yorgis. […]
“Plotinos ja uusplatonism”
Uusplatonism, millele pani 3. sajandil pKr aluse Roomas tegutsenud filosoof Plotinos, oli antiikaja viimane iseseisev filosoofiasuund. Selle Platoni pärandit tõlgendava ja edasi arendava filosoofia mõju ulatub Rooma keisririigist ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning on puudutanud paljusid mõtlejaid ja mõttesuundi nii kesk- kui ka uusajal. Uusplatonism on jätnud sügava jälje mitte ainult õhtumaisesse, vaid ka juudi […]
“Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine”
Artiklikogumik koondab Donald Davidsoni (1917-2003), ühe mõjukaima 20. sajandi analüütilise filosoofi, olulisemaid artikleid keele- ja vaimufilosoofia, epistemoloogia ning metafüüsika valdkondadest. Vaatluse all on analüütilise filosoofia kesksed teemad nagu tõde, tähendus, tõlgendus, põhjuslikkus, ratsionaalsus ja teadmine ning nende omavahelised seosed. Kogumikul on Ernest Lepore´i ja Kirk Ludwigi, tänapäeva peamiste Davidsoni tõlgendajate spetsiaalselt eestikeelsele väljaandele kohandatud järelsõna.
“Rahvuslus”
Tagore loengute kogumik “Rahvuslus” nägi esmakordselt trükivalgust 1917.a. Raamatus on loengud, mille autor pidas 1916.a Jaapanis, kus ta viibis mai lõpust kuni septembri alguseni, ning oma teisel külaskäigul USA-s 1916.a septembrist 1917.a jaanuari lõpuni. Raamat lõpeb 93. luuletusega kogust “Annid” – “Mu vennad, ärge häbenege”. Selles raamatus hoiatab R. Tagore rahvusluse ja ärinduse ohtude eest. […]
“Revolutsioon ja vasturevolutsioon”
“Revolutsioon ja Vasturevolutsioon” on tuntud brasiilia mõtleja ja ühiskonnategelase, professor Plinio Corrêa de Oliveira kultuurianalüütiline käsitlus, milles on lühida ja tabava skemaatilisusega lahti kirjutatud Lääne tsivilisatsiooni dünaamika alusjooned viimase viiesaja aasta jooksul. Corrêa de Oliveira süveneb oma raamatus revolutsioonilise protsessi eritlusele selle erinevates etappides ja visandab omapoolse kavandi piirjooned, kuidas sellele vastu töötada. Ühiskondliku aktivistina […]
“Revolutsioon kui ilus haigus”
Raamatutega “Miniloengud maksiprobleemidest” ja “Mida küsivad meilt suured filosoofid” Eestiski suure populaarsuse võitnud Poola filosoofi Leszek Kołakowski 26 esseed, kus kriitilise käsitluse all on nii totalitarism kui ka demokraatia. Aastatel 1956-2003 kirjutatud esseed näitavad ka marksistliku revisionisti ümberkujunemist konservatiivseks mõtlejaks. Mihkel Kunnus soovitab: “Suurepärane ja igahaljas esseistika ühsikondlikel teemadel, kus Poola filosoofia suurkuju arutleb igijuurdunud […]
