“Manu pärimus”
Manu pärimus (Manusmurti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Manavadharmasastra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte […]
“Mao Zedongi tarkuseraamat”
“Kui tahad tundma õppida pirni maitset, pead pirni muutma seda süües. Kui tahad tundma õppida revolutsiooni teooriat ja meetodeid, pead osalema revolutsioonis. Kõik tõelised teadmised saavad alguse otsesest kogemusest.” “Suur tüürimees” Mao Zedong oli neli aastakümmet Hiina tähtsaim isik. Hiina Rahvavabariigi esimehe ja Hiina kommunistliku partei keskkomitee esimehena muutis ta maailmaajaloo käiku ja miljonite hiinlaste […]
“Mars ja Venus – elu igavene heitlus”
Valitud esseed Eesti filosoof ja kirjanik Urmas Espenberg on sündinud 1961. aastal Aa külas Ida-Virumaal. Urmas Espenberg on lõpetanud Tallinna 20. Keskkooli kirjanduse ja teatri eriklassi (1979) ning seejärel Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna (1984). Pärast ülikooli lõpetamist õpetas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ühiskonnateadusi ning töötas aastatel 1989-1990 ajakirjanikuna ETVs. Aastatel 1990-1993 elas ja töötas USAs […]
“Mäss ja meelehaigus”
Kes ta oli? Arst. Psühhiaater. Seejuures küll igalpool eestseisuses või nõukogus, kus oli tegemist vaimsete huvidega … Kuid määrav on Juhan Luiga suhtes nimelt see, mida ta kirjutas. … Juhan Luiga on vaadelnud meie elu nähtusi. Tal on lai ülevaade ning sügavusteni ulatuv silm. Ta kõneleb kõigest: ajaloost, rahvaste kultuuri väärtusest ja kirjandusest, loomast ja […]
“Mateeria ja teadvus”
Sisukord: M. Makarov – Mateeria mõiste ja maailma ühtsus. T. Loit – Dialektiline materialism teadvuse olemusest. M. Makarov – Praktika osast tunnetuses. J. Rebane – Meelelisest tegelikkusepeegeldusest. J. Rebane – Idealismi gnoseoloogilistest juurtest. Raamatus on pühendus.
“Mätta otsast”
Ei mõika siin külas keegi, mis infrastruktuur on. Oleks nagu hoopis teine maa. Külas on tähtis, et oleksid teed, oleks elekter ja telefon. Need on nii lihtsad asjad, neid maamees jagab. Vana Cato, Marcus Porcius, maamees temagi, teadis: talu on sul mõtet pidada siis, kui selle lähedal on mõni suurem linn, meri või jõgi hea […]
“Meetodi vastu”
Imre Lakatos, üks parimaid sõpru, kes mul kunagi olnud on, võttis mul 1970. aastal ühel peol nööbist kinni. “Paul,” ütles ta, “sul on nii kummalised ideed. Miks sa neid kirja ei pane? Mina kirjutan vastuse, me avaldame kogu selle asja, ja luban sulle – see saab kohutavalt põnev olema.” Ettepanek meeldis mulle ja asusin tööle. […]
“Meie, eestlased”
Sari: Eesti Mõttelugu 35 Kümne aasta eest kõik olime ateistid. Revolutsiooni kumas ja iseseisvuse koidikul tundsime end vägevaina nagu jumal ja jäädavaina nagu igavik. Orjuse ja kurjuse võitjaina tahtsime võita ka selleilma hädaorupõrgu ja muuta õndsaks paradiisiaiaks, kus lehviks aina tõe- ja õigluse-vendlus-vaim. Nagu kosmiline hingus tuksatas meil läbi meelte ja otsekui sulasime Absoluuti – […]
“Meil on lootust”
Uku Masing: Samuti vajame me lunastust sellest “rohkem elust” kultusest ja käsust (…) Lõppeks, mida on siis muud kui käsuorjus see veendumus, et inimesel peab olema võimalikult palju kõike, alates nippasjadest ja lõpetades “masinatega”, milledel mõttetult kihutatakse mööda võimalikult laiu teid võimalikult suure kiirusega, et teatvate ajavahemike järel võtta imbiss´iks mõni kokteil. Inimene peab kulutama […]
“Metafüüsika loogiline alus”
Mind austati kutsega pidada Harvardi ülikoolis 1976. aasta William Jamesi loenguid, mis toimuvad igal aastal, vaheldumisi filosoofias ja psühholoogias. Koos kutsega anti mulle teada, et nõustamise tingimuseks on lubadus avaldada loengud Harvardi ülikooli kirjastuses, millega ma loomulikult nõusse jäin. Seetõttu trükkisin ma oma loenguteksti valmis, muidu ei oleks ma seda teinud, eelistades tavaliselt pidada loenguid […]
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
“Minu Goethe”
Romaani-germaani filoloogina haritud Linnar Priimägi (s. 1954) on õpetanud üliõpilastele nii saksa keelt kui ka filosoofiat ja teenib selle raamatu ilmumise ajal kuuldavasti leiba reklaamiõppejõuna. Ta on proovinud kätt lavastajana ja mänginud ise teatrilaval Goethet. Laiemale avalikkusele jäi LP silma hiljemalt manifestiga “Tartu sügis” (1978), mille ta kirjutas koos kadunud Ants Juskega. Linnari elu- ja […]
“Mis on antiikfilosoofia?”
Gigantum Humeris Silmapaistev prantsuse mõtteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses ümber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt „ela, nagu räägid“, vaid ka „räägi, mida elad“. Mõtlemine ja kõnelemine aitasid igal koolkonnal mõneti erinevalt elu võimendada. Koolkonda kuulumine tähendas teatud eluviisi omaksvõttu – […]
“Mis on populism?”
Jan-Werner Mülleri „Mis on populism?“ ilmus esmakordselt 2016. aastal, kuid selle asjakohasus on paari viimase aasta poliitiliste sündmuste käigus üksnes kasvanud. Teos on lühike, ent oluline sissevaade populismi kui demokraatiat ohustavasse nähtusesse, mis kujundab praegu poliitilist maastikku maailma eri paigus. Pooli valimata joonistab autor välja populistliku poliitikategemise viisi erijooned, mis võivad võtta nii parem- kui […]
“Mitte ainult hõlmikpuu”
See on kirjutiste kogumik mõeldust, nähtust, kogetust. Teadlaspilguga mõtestus käidud teedest ja maadest. Andres Tarand on geograaf-klimatoloog. Viimaseil aastail ka sotsiaaldemokraatliku maailmaseire avardadaja. Poliitikuna maitsnud ka ministri ja peaministri pirukat. Ta on väidelnud Eesti laiuskraadiliselt õige aja eest. Püüdnud näha säästlikku arengut mitte ainult ürgrelikti – hõlmikpuu harukordse võra alt Süda tänava käärus. Selleks on […]
“Modernsuse lõpp”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Muidugi tunnistab Vattimo, kes kunagi nägi kommunikatsiooniplahvatuses “tugeva mõtlemise” dogmade lõppu, praegu oma pessimismi: kontroll info ja meedia üle on üha laienenud ning seisukohad, mida peavooluna levitatakse, on võimuloleva kapitali omad. Siiski ei tähenda selline olukord, et postmodernsed lootused oleksid olnud nonsenss, vaid et “me oleme võimu meelevallas, kes ei […]
“Murphy seaduste täielik kogu”
Klassikaks saanud populaarsed naljaseadused ühes käepärases kogumikus! „Murphy seaduste täielik kogu“ sisaldab sadu aegumatuid seadusi, tähelepanekuid ja tarkuseteri elu frustreerivate paratamatuste kohta, olgu nendeks siis juhmarditest bossid, isehakanud eksperdid ja tänamatud külalised või ennustamatu ilm ja üha alt vedav kodutehnika. Bürokraatiat, alluvussuhteid, poliitikat, teadust, tehnikat, kontoriolmet, meditsiini, sporti, reisimist, kokkamist ja veel paljut muud käsitlev […]
“Muti tabloid”
Sisukord Eestlus maailas Kuidas väike eestlane suurele välismaalasele pettumuse valmistas Küll kurat tegi hinge täis Eesti eestlane ja maailma eestlane Mis nad siis tulevad? Müütiline julgeolek ja eesti asi Kes on salgas esirinnas? Tagastamatu moraalne abi Omariiklus – usk ja loogika Šibbolet Uudiseid koduvabariigist Keskklassi rõõmud Bill ja 6.50 Tüütud õpetajad Homogeensuse müüdist Kassandra valib […]
“Näen, kuulan, tunnetan”
Kirjandusteadlase ja kultuurivahendaja Eve Pormeistri esimene eestikeelne raamat koondab nii eesti- kui ka saksakeelsete autorite teostest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega. See on suurepärane näide elavast ja elulisest kirjanduskäsitlusest, sellest, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtte- ja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele […]
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
