“Jeesus. Virgumise lugu”
Manades lugeja silme ette Jeesuse teisenemise aja, need “kadunud aastad”, millest Uus Testament ei jutusta, on autor püüdnud kujutleda tema teekonda, mis viis virgumiseni ning kauaoodatud messiaks saamiseni. Teismeeas sai Jeesus hoiatavaid endeid oma tuleviku kohta, ent end Jordani jões ristida lastes oli ta juba leppinud oma saatusega, milles said kokku valguse ja pimeduse äärmused. […]
“Juhatus kommunikatsiooniteooriasse”
Raivo Palmaru on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna cum laude 1978. aastal. filosoofiadoktor (politoloogia ja riigiteaduste alal). Töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Noorte Hääl, Raha Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht, ajakirjades Aja Pulss ja Luup ning Eesti Televisiooni ühiskonnaelusaadete direktorina. Aastail 1988-1990 EKP Keskkomitee analüüsi- ja prognoosisektori juhataja, 1997-1999 Eesti Vabariigi peaministri nõunik, peaministri büroo juhataja. 1999. […]
“Juhatus loogikasse”
Loogika on Lääne tsivilisatsiooni selgroog, mis hoiab koos tema filosoofia, teadus- ja õigussüsteeme. Ent kuna loogika kasutab ohtralt zargooni ja matemaatilisi sümbolismi, jääb ta oma üldtunnustatud tähtsusest hoolimata paljudele avamata laekaks. Käesolev raamat kutsub Sind seda laegast avama ning selle sisuga tutvuma. Sõbralikuna ning kergestiloetavana räägib ta Sulle loogika ajaloost, seletab loogikasümboleid ja meetodeid ning […]
“Kahe tarkuse ühtsus”
Abu Mu´in Nasir ibn Khusraw ibn Harith, rohkem tuntud Nasir-e Khusrav´ nime all, sündis Balkhi linna lähedal Khorasanis aastal 1003 m.a.j (teiste allikate järgi aastal 1004, islami ajaarvestuse, hidžra järgi aastal 394, kusjuures peab teadma, et islami kalender on meie nn päikesekalendrist erinevalt kuukalender, mille aastas on 354 päeva). Ta pärines jõukast perekonnast, kus tegeleti […]
“Kaizen”
Jaapani filosoofia harjumuste muutmiseks väikeste sammude haaval Positiivsed elufilosoofiad hygge´ist ikigai´ni vallutasid tormijooksuga maailma. Nüüd aitab kaizen – “hea muutus” – kujundada vähehaaval ümber oma harjumusi, ilma et heituksid või muutuksid enda vastu karmiks. Kaizen´i meetodi abil saab ka kõige julgemast kavatsusest saavutatav eesmärk. Õpetus toimib tõhusalt, sest läheneb igaühele individuaalselt. Esimesena popularisseris kaisen´i meetodit […]
“Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned”
“Kartus ja värin”: Eessõna; Häälestus; Kiidukõne Aabrahamile; problemata; Sissejuhatav ekspektoratsioon; Problema I; Problema II; Problema III; Epiloog. “Meeliülendavad kõned”: Armastus katab pattude hulga I; Armastus katab pattude hulga II; Mida meil on õppida lilledelt väljal ja taeva lindudelt. Kommentaarid. Sari: Avatud Eesti Raamat
“Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste”
Maurice Blanchot on üks suur mõistatus. Tema peaaegu sajandi pikkuse elu kohta jõuab avalikkuse ette vaid üksikuid kilde: sünd 1907. aastal; surm 2003. aastal; erakuelu periooditi Pariisis, periooditi sllest väljaspool; pikaajaline sõprus Emmanuel Levinasi ja George Bataille´ga; nooruse ultraparempoolsus; hilisem äärmusse kippuv vasakpoolsus; osalemine Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumises; pärastsõjaaegne aktiivne osavõtt poliitilistest protsessidest – Alžeeria […]
“Klaaspärlimäng”
Magister Ludi Josef Knechti eluloo kirjeldamise katse koos Knechti järelejäänud kirjatöödega. Sari: Varamu
“Klassitsism” I osa
Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites. Monograafia. Monograafia näitab klaasitsismi ainest kasutades, kui viljakaks osutub Juri Mihhailovitš Lotmani retoorikakontseptsiooni ülevõtt kirjandusteadusest kunstiteooriasse. Jätkuteemadeks (mis aga paratamatult kaugendavad klassitsismist) võiksid olla nt. piktograafilisus, retooriline arv, piltkujutise metafoorsuse ja metonüümilisuse retoorika, füsiognoomika teooriad, muude retoorikate rakendatavus kujutavkunsti teoorias, maastikumaali retooriline tüpoloogia, inglise “klassitsism”. Eraldi tuleks vaatluse alla võtta […]
“Kohtlane. Mikrobegas”
Sari Europeia Houdoni silmapaistvat skulptuuri “Voltaire tugitoolis” säilitatakse Sankt Peterburi Ermitaažis. Skulptuuri koopia asub Pariisi Comedie-Francaise´is. Kui teha ring ümber skulptuuri, vaadates ainiti kirjaniku silmi, võib tähendada, kuidas reibas naeratus ta huulil asendub tülgastuse, grimassi ja sarkasmiga. Edasi võib näha Voltaire´i kui mõtisklustesse süvenenud filosoofi, siis Voltaire´i kui “peiarit”, kes lihtsameelse pilguga seirab maailma absurdsust. […]
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Kolm oma elu laulikut. Casanova, Stendhal, Tostoi”
Austria kirjaniku, biograafilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud Casanovale, Stendhalile ja Lev Tolstoile. Esseed kuuluvad sarja “Maailma ehitusmeistrid”, milles autor jälgib loomingulist vaimujõudu maailmaajaloo oluliste inimtüüpide kaudu.
“Kolmas tee. Sotsiaaldemokraatia uuestisünd”
“Tony Giddens, kes on Tony Blairi väidetav lemmikintellektuaal, on teinud seda, mida paljud võimatuks pidasid: ta on kokku seadnud selgesti arusaadava ja veenva kolmanda tee definitsiooni. Ta saavutas selle rõhutades, et kolmas tee ei jää vasak- ega parempoolsuse vahepeale, vaid jääb sotsiaaldemokraatia uuestisünnina vasakpoolsete vaadete osaks. See raamat võiks otsustavalt veenda Blairi poolehoidjaid selles, et […]
“Kommunism”
Richard Pipes (sündinud Varssavis, Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloo professor Harvardi ülikoolis, töötanud ka president Reagani nõuandjana) ütleb eessõnas: See raamat on sissejuhatus kommunismi ja samas ka selle nekroloog, sest on kindel, et kui täiusliku ühiskondliku võrdsuse otsingud eales korduma peaksid, ei omanda need enam kunagi marksismi-leninismi vormi. Raamatus jälgitakse kuues peatükis kommunismi ajalugu – […]
“Kõndimise filosoofia”
Bibliotheca Controversiarum Kõndimine on osa meie igapäevaelust. Frederic Gros` “Kõndimise filosoofia” vaatleb kõndimist süviti. Ühendades käimise isikliku kogemuse suurte filosoofiliste ja kirjanduslike käsitlustega, aga ka ajalooliste figuuridega, näitab Gros kõndimise olulisust mitte ainult tervise seisukohast, vaid ka kultuuriloolisest vaatepunktist. Kõndimisest saab kunst ja filosoofia. Margus Vihalem filosoofiadoktor “Kõndimise filosoofiat” ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib […]
“Konflikt. Konsensus. Moraal. Uurimusi pluralistliku diskursuse filosoofiast”
Arvamuste ja soovide lahknemise korral inimesed karjuvad üksteise peale või vaidlevad. Tartu Ülikooli filosoofid uurivad selles raamatus eri seisukohtadest lähtuvate arutluste eduka lahendamise tingimusi. Vaidlus tähendab arutelu. Arutelu tähendab seisukohtade põhjendamist. Kas aga arutelu on võimalik, kui osapoolte vajadused ja soovid on vastuolus ning nad lähtuvad erisugustest uskudest või väärtustest? Autorid kirjutavad mitte ainult arutlemise […]
“Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 5 Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel? Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu […]
“Kuidas tehakse maailmu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Üks 20. sajandi originaalsemaid Ameerika filosoofe ja loogikuid Nelson Goodman argumenteerib mängleva rangusega omalaadse “irrealismi” kasuks – teoste ja teooriate loomiseks ja mõistmiseks ei tarvitse rääkida reaalsusest, mille kohta need käivad. Maailmu on sama palju kui nende kohta käivaid õigeid versioone. Kergejalgsel teekonnal peatutakse stiili mõistel, näidatakse, kuidas pildid saavad tsiteerida […]
“Kuldaväärt mõtted”
Kogunud Lev Tolstoi Osa inimesi väidab, et süvene endasse ja siis leiad sa rahu. See ei ole siiski kogu tõde. Teine osa inimesi väidab risti vastupidist: tule oma koorest välja; püüa unustada ja leia õnn lõbustustes. Seegi pole õige kas või sellepärast, et nii ei ole võimalik vabaneda näiteks haigusest. Rahu ja õnn ei ole […]
“Kultuur ja eetika”
Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti A. Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud “Kultuurifilosoofia” kaks esimest osa: “Kultuuri allakäik ja taasloomine” ning “Kultuur ja eetika” (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet […]
