“21 maailmakuulsat mõtlejat”
Juba väga kauges minevikus pöördusid inimkonna helgeimad pead maailma algallikate otsinguile, nad püüdsid avastada looduse saladusi ning teha kindlaks selle seadusi. Aeg läks, üks ajastu vahetus teisega, aegamööda hakkas inimühiskonna struktuur muutuma järjest keerulisemaks ja tavainimesele raskemini mõistetavaks. Suured filosoofid mõtisklesid ja arutlesid, rääkisid ja kirjutasid üha rohkem kõikvõimalikest seostest ümbritsevas maailmas, inimese kõlbelisest algest, […]
“99 luuletust”
Lõpmatu Olendi lõpmatu asupaik kõikjal on: maas, vees, tules ja tuules. Välgunoolena tühjuses sähvatab otsija meel. Pühakust müstik ja luuletaja, Kabir(das) elas Põhja-Indias. Varanasi linnas umbkaudu 15. sajandil. Üles kasvanud muslimist kangaskuduja perekonnas, lugema ja kirjutama õppimata, teenis oma igapäevast leiba kudumiskunstiga. See on ka enamvähem kõik, mis tema legendidega tihedasti läbipõimunud eluloost teada on […]
“Aeg ja vaim”
Sotsioloogi ja filosoofi Ülo Vooglaidi raamat “Aeg ja vaim” sisaldab mõtteid, mõtisklusi ning eluloolisi fragmente. Raamatu koostaja on pidanud silmas eesmärki, et lugejal oleks võimalus tutvuda nii tuntud kui ka tundmatu Ülo Vooglaidiga. Tema mõttekilde iseloomustab elu tegelikkuse süvitsi tajumine, meisterlik elunähtuste kujutamine, aga samas ka sügav hoolivus inimese vabaduse, loomingu ning mõttetöö vastu. Siin […]
“Ahvist kodanikuks … või vastupidi”
Kui sa teed plaani üheks aastaks, kasvata riisi. Kui sa teed plaani 20 aastaks, kasvata puid. Kui sa teed plaani aastasadadeks, kasvata mehi. – Hiina vanasõna. … Leian, et selle raamatu näol on tegemist peamiselt filosoofilise uurimusega, kuigi siin on ka õiguslikku kui otseselt poliitilist kultuuri ja kultuurituse analüüsi. Uurimus on eelkõige kontseptuaalne püüd leida […]
“Aine ja mälu”
Järgnevas raamatus väidetakse, et vaim on tegelik ja et aine on tegelik, ning üritatakse määrata nende suhet teineteisesse ühe konkreetse näite varal, milleks on mälu. Kuid teisest küljest vaadeldakse siin keha ja vaimu sellisel viisil, et me loodame oluliselt mahendada või isegi kõrvaldada teoreetilisi raskusi, mida dualism on alati tekitanud ning mistõttu see pole filosoofide […]
“Ainult patustele”
Kristluse igavene mõte: lunastus, jumalariigi tulek, jumala lasteks saamine, Jumala plaani täideviimine Püha Vaimu juhtimisel, mis kõik teostub meie ühenduses elava Kristusega, seatakse selles raamatus meie ette ilma ühegi kompromissita, kõige järsemas vastuolus moodsa aja materialistliku maailmavaatega. Kui lugeda Russelli kuulsat raamatut, siis tundub, et selles raamatus käsitletakse kristlust mingisugusel uuel viisil ja uues vaimus, […]
“Ajaloolase käsiraamat”
Mis on ajalugu, kas teadus või kunst, või hoopis vanade dokumentide töötlemine? Kas ajaloos valitseb juhus või paratamatus ja seaduspärasus? Kas ajaloolane on karm kohtunik või mõista püüdja, kõikvõimas prohvet ja tõekuulutaja või pimeduses eksleja? Neile küsimustele püüab autor raamatus vastata. Ajaloo uurimise igaveste probleemide kõrval on puudutatud ka moodsaid suundumusi ja teooriaid, mida illustreerivad […]
“Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile”
Egiptuse Keskmise riigi ajast (21. – 18. sajand eKr) pärinev ja hiljem kuulsale Heti-nimelisele kirjutajale omistatud vaarao Amenemheti õpetussõnad on Muinas-Egiptuse didaktilise kirjanduse üks tähtteoseid. Ühtlasi on tegu selle žanri ühe omanäolisema näitega, kus manitsused on pandud vandenõulaste poolt tapetud valitseja suhu. Postuumselt oma poja Senuserti poole pöördudes mõistab ta hukka mõrvarid ja sõnastab kujutelma […]
“Analüüs ja metafüüsika”
Ma nimetan seda raamatut sissejuhatuseks filosoofiasse. Sissejuhatav on ta kahes mõttes. Esiteks ei eelda ta oma lugejailt varasemaid kokkupuuteid filosoofiaga. Ta peaks olema mõistetav ka ilma selliste kokkupuudeteta. Teiseks ei alusta ma mitte konkreetsete probleemide arutamisest, vaid filosoofia üldise loomuse käsitlemisest, lähtudest sellest, kuidas mina – koos paljude teiste meie aja filosoofidega – filosoofiat mõistan […]
“Ängi mõiste”
Distinksioonide aeg on möödas, süsteem on saavutanud oma võidu. See inimene on haruldus, kes veel meie päevil toda aega armastab ja kelle hing januneb millegi nii haihtunu järele. Olgu kuidas on, kuid ometi jääb Sokrates selleks, kes ta oli: lihtne tark oma imelis distinktsiooniga, millest ta ise kõneleski ja mille ta ise välja arendas ja […]
“Anti-Dühring. Härra Eugen Dühringi poolt teaduses teostatud pööre”
Engelsi raamat “Härra Eugen Dühringi poolt teaduses teostatud pööre” ehk “Anti-Dühring” kuulub teadusliku kommunismi rajajate tähtsamate teoste hulka. Lenin ütleb, et selles raamatus on “analüüsitud tähtsamad küsimused filosoofia, loodusteaduse ja ühiskonnateaduste valdkonnast… See on imetlusväärselt sisukas ja õpetlik raamat”. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Äratuskell õhtumaadele”
“Vaevalt peab olema ennustaja, arvamuseks ette ära, et suur osa neist immigrantidest, keda meie haritlaskond nii innukalt riiki kokku tassib, moodustab tulevaste slummide põhielanikkonna,” tsiteerib Helsingi Sanomat Vihavaineni esseekogumikku. 62-aastane professor kirjutab, et Soome intelligents libastus omal ajal stalinismi, kuid pole sellest midagi õppinud. Vihavaineni sõnul peab arvamuste paljusust toonitav postmodernne haritlaskond kõike ühteviisi väärtuslikuks […]
“Arutlus meetodist. Aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes”
Rene Descartes´i (1596-1650) “Arutlus meetodist” on üks kõige tuntumaid ja loetumaid filosoofilisi tekste. Kui keegi filosoofiast natukenegi kuulnud on, siis tuleb talle tuttav ette kartesiaanlik kahtlemise meetod, mille rakendamisel on võimalik jõuda äratundmisele, et kui ma mõtlen, siis järelikult ka olen – cogito, ergo sum. Ent Descartes´i “Arutlus” teeb ilma ka väljaspool tänapäevaselt mõistetud filosoofia […]
“Autentsuse eetika”
Charles Taylor on tänapäeval üks lugupeetumaid filosoofe inglise keeleruumis, kes nagu Richard Rorty või kadunud Isaiah Berlin on teinud end kuuldavaks ka akadeemiliste müüride taga. Tema kõige silmapaistvam anne on eri traditsioonide, kultuuride ja filosofeerimisviiside vastastikune vahendamine ja tõlgendamine. Kultuuripiire ületava filosoofina on ta leidnud laia audtitooriumi ka prantsuse ja saksa keelealal. Taylori filosoofia keskmes […]
“Camus´ surm”
Võttes lähtepunktiks Albert Camus’ traagilise hukkumise liiklusõnnetuses, kirjeldab Thorkild Hansen jõuliselt ja sügava kaasaelamisega seda kirjanikku, kes oli tema suurim imetlusobjekt ja eeskuju. Ta kirjutab Camus’ hirmust kirjanikuna läbi põleda, tema mõtetest õnne kohta, jälestusest suurlinna vastu, rahutusest ja igatsusest, teda painavast surmateemast ja muudest muredest, mis autorile endalegi võõrad ei olnud. (Taskuformaat)
“Demokraatia – kas inimkonna tulevik?”
Tingimusliku ja kontekstuaalse lähenemise vajalikkusest demokraatia levitamisel. See on harukordne teos, milles on põimitud politoloogia ja rahvusvahelise õiguse põhialused, autori mitmekülgsed kogemused diplomaadina ning demokratiseerimise võimaluste ja piirangute mõistmine eri riikide kontekstis. Sellised kogemused ja oskused saavad harva kokku, tulemuseks on aga väga oluline panus erialakirjandusse. – Lord Raymond Plant. Londoni Ülikooli King’s College’i õigusteooria […]
“Dialoogid loomulikust religioonist. Loomulik usundilugu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Šotlane David Hume (1711-1776) on suurim ingliskeelne filosoof, ühtlasi üks säravamaid stiilimeistreid. Valgustusliku skeptikuna arvustas ta religiooni ratsionaalseid aluseid ning tõi välja usundite loomulikke põhjusi ja tagajärgi. “Dialoogid loomulikust religioonist” on mitmehäälne kirjanduslik meistriteos. Selles uuritakse, kas me saame maailma vaatlemise põhjal järeldada midagi Jumala olemise ja olemuse kohta ning kas […]
“Dostojevski poeetika probleemid”
Käesolev raamat on pühendatud Dostojevski poeetika probleemidele ja vaatleb tema loomingut ainult sellest vaatenurgast. Me peame Dostojevskit kunstilise vormiloome alal üheks suurimaks novaatoriks. Meie veendumuse kohaselt lõi ta täiesti uut tüüpi kunstilise mõtlemise, mille me tinglikult oleme nimetanud polüfooniliseks. Selline kunstilise mõtlemise tüüp leidis väljenduse Dostojevski romaanides, kuid selle tähtsus väljub romaaniloomingu piirest ja puudutab […]
“Elav Ärganu poeg”
Araabia filosoofi Ibn Tufaili (lad. Abubacer, sünd. enne 1110, surn. 1185) uusplatonistlike sugemetega väiketeos käsitleb allegoorilises vormis inimese arenguteed tunnetuse kõrgeimale astmele, looduse, iseenda ja maailmakorra ning nende aluseks oleva ülima printsiibi mõistmisele. (Taskuformaat)
“Elu Evangeelium. Paavst Johannes Paulus II”
Evangelium Vitae ehk Elu evangeelium on paavst Johannes Paulus II üks olulisemaid ringkirju, mille ta adresseeris 1995. aastal mitte ainult kristlastele, vaid kõigile hea tahtega inimestele. See filosoofiliselt fundamentaalne tekst, mis väljendab erakordselt sügavat inimese ja ühiskonnatunnetust, on kantud suurest murest tänapäeva kultuurilise olukorra pärast, mida iseloomustab paavsti sõnul sügav vastuolu: “Just sel ajal, kui […]
