“Orioni mõistatus”
Püramiidide saladuste lahtimõtestamine – Miks ehitasid vanad egiptlased püramiide? – Mis on püramiiditekstid ja miks neid on püütud alates nende avastamisest 1880. aastal sageli maha vaikida? – Mis on astronoomilise tähekella saladus ning kuidas on see püramiididesse talletatud? – Mis oli mõistatuslik Benbeni kivi ja kuidas see mõjutas püramiidide ehitamist? – Mis peitub suure püramiidi […]
“Osakond Q 2: Faasanijaht”
Taani menukaim krimiautor 1987. aasta suvel leitakse ühest suvilast sadistlikult mõrvatud õe ja venna laibad. Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noortegruppi, kes on pärit Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad vabastatakse. Üks neist tunnistab aga vabatahtlikult üheksa aastat hiljem oma süü üles. Kuigi kriminaalasi loetakse lahendatuks, leiab puhkuselt naasnud Carl oma politseihoone keldris asuva […]
“Poirot Oriendis. Kolm lugu.”
Järjekordne Agatha Christie loomingu kogumik hõlmab seekord kolme lugu, kus Hercule Poirot tegutseb idamaades. “Mõrv Mesopotaamias” viib kuulsa detektiivi Iraaki arheoloogilistele kaevamistele, “Surm Niilusel” rikub Poirot puhkuse, sest turistimõnude nautimise asemel tuleb tal uurida kiremõrva, ning viimaks on tal “Kokkusaamine surmaga”, kus pühadustteotav mõrv heidab oma inetu varju Pühale Maale. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Raevukas Carter”
Sellest raamatust leiate teise loo John Carteri imelistest seiklustest elu ja surma jumalanna Issa valdustes, tema lootusest kohtuda oma pojaga ja vabastada Issa vangistusest oma poja ema, veetlev Heeliumi printsess Dejah Thoris.
“Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini”
Huvitavaid raidkivikunstiteoseid loodi Eestis juba keskajal, kuid kõige produktiivsemaks ajaks selle kunstiliigi viljelemisel oli renessansiperiood – XVI sajand ja XVII sajandi I pool, seda eriti Tallinnas. Kohalik omapära ilmneb tollal raidkivikunstis selgemini kui teistes kunstiliikides ja raidkivikunsti võibki pidada tolle perioodi tähelepanuväärseimaks alaks. Raidkivikunst ei seisa nüüd enam ainult kiriku teenistuses, vaid tema üheks tähtsamaks […]
“Reklaamipsühholoogia”
Oma iroonia poolest kuulus Will Rogers on öelnud, et reklaam on see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. Muidugi on ka asjalikumaid definitsioone. Kui lähtuda määratlusest, mille pakub Gerald de Groot, on reklaam tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade […]
“Sõjajumal Carter”
“Kui ma vahel näin uhkustavat oma võitlusosavusega, siis palun ikka meeles pidada, et võitlemine on mu elukutse. Ja nii ma olengi uhke selle üle, et kahel planeedil pole kunagi leidunud suuremat sõjameest kui Heliumi prints John Carter.” “Kohtunikud,” lausus ta, “käesoleval juhul ei saagi olla kahesugust otsust. John Carter ei või kauem olla Heliumi printsiks…” […]
“Sool, suhkur, rasv”
Michael Moss pälvis 2010. aastal Pulitzeri auhinna uuriva ajakirjanduse eest ning oli nominentide hulgas ka aastatel 2006 ja 1999. Samuti on autorile omistatud Loebi preemia ja Overseas Press Clubi auhind. Enne The New York Timesi tööle asumist töötas ta reporterina väljaannetes Wall Street Journal, Newsday ning Atlanta Journal-Constitution. Autor elab koos abikaasa ja kahe pojaga […]
“Söömine-joomine keskaegses Tallinnas”
Söömine ja joomine on inimelu kõige loomulikum ning lahutamatum koostisosa, kuid ajaloolane näeb selles väärtuslikku ja tänuväärset uurimisobjekti. Just argielu ja -kultuuri uurimise ning avamise kaudu on ajalooteadus viimase sajandi jooksul oma piire märgatavalt laiendanud, kujundanud arusaama ajaloost kui inimeste ajaloost. Tallinna Linnaarhiivis säilitatavatele dokumentidele tuginev raamat keskaja tallinlase toitumiskultuurist viib lugeja tähtsate poliitiliste sündmuste […]
“Suits ja tuli”
Esitatud uurimuste ja artiklite suurema osa objektiks on Gustav Suitsu luule. Selle kõrval vaadeldakse A. H. Tammsaare varasemaid teoseid ja antakse draama “Juudit” tegelaste iseloomustus. “Noor-Eesti” põlvkonna (G. Suits, Fr. Tuglas, A. Kallas, ka A. H. Tammsaare) kirjandusemõistmist aitas tõhusalt kujundada Georg Brandes, kellest on ülevaade. (taskuformaat)
“Surematus”
Romaani tegevustik toimub paralleelselt kaasajas ja Goethe eluajal. Mängulise põhikoega romaani tegelaskonda kuuluvad nii Goethe, autor ise kui Hemingway. (Raamatus on pühendus)
“Talve”
…Käsikirja tiitelleht sisaldab selgituse: Oskar Lutsu käsikirja järele ärakirja teinud Arnold Feliks Karu, Uusnas, 1953.a. Käsikirja lõpus on teinegi oluline ülestähendus: Oskar Luts suri Tartus lühikese haiguse järeldusel 23. märtsil 1953.a. Oma päevikus kirjeldab Arnold Karu lühidalt seda, kuidas ta kirgliku raamatusõbrana Oskar Lutsu juurde sattus, oma viimsel eluotsal olevalt Lutsult peaaegu lõpetatud käsikirja lugemiseks […]
“Tuletunnistaja”
Joona Linna sarja kolmas raamat. Üks tüdruk on surnud. Kriminaalinspektor Joona Linna kutsutakse destruktiivse käitumisega tütarlaste hoolekandeasutusse, kus noor neiu on jõhkral moel tapetud ja tema surnukeha voodile seatud, käed silmi katmas. Üks tüdruk on kadunud. Vicky Bennet on ainus, keda ülelugemisel ei leita. Kas ta põgenes lihtsalt hirmust kaose ees või teeb tema padja […]
“Väikeste inimeste suured küsimused … koos vastustega väga suurtelt inimestelt”
Sari: Imeline Teadus Sellest raamatust leidsin lõpuks vastused mind juba ammu vaevanud küsimustele. Näiteks miks on vesi märg või millest on tehtud vikerkaar. Arvan, et selle raamatu lugemine tuleks kõigile kasuks, sest siin on väga palju selliseid küsimusi, millele ei oska ei isa, ema ega isegi õpetaja vastata (järele proovitud!). Ja väikestele võiks seda juba […]
“Valik”
Aigi Vahingu esikromaan “Valik” räägib paranemisest, selle protsessi mõõnadest ja tõusudest, saavutustest ja tagasilangustest. “Valik” ei anna vastuseid, esitab aga terve rea küsimusi, ning ärgitab lugejat küsima ka endalt: on’s elu piinadega hädavajalik või saab teistmoodi ka? Aigi Vahing: “Usun, et iga inimene sünnib ilma elusa loomuga – võib-olla sellepärast ongi elu surnuna surmast raskem […]
“Vana Testament”
“Kui kaasaegses maailmas ähvadab kaduda Piibli tundmine, pole kultuurilist ja religioosset kaotust võimalik enam millegagi korvata,” kirjutab Müncheni ülikooli professor Christoph Levin. Ükski teine raamat pole läänemaailma religiooni ja kultuuri mõjutanud rohkem kui Piibel ja selle suurem, juute ja kristlasi ühendav osa: Vana Testament. Christoph Levin kirjeldab Vana Testamendi ülesehitust, kaanoni tekkelugu ning tekstide traditsioonilugu. […]
“Venemaa – lähedane ja kauge I-II. 2 raamatut”
Raamat “Aegade algusest kuni Vassili III-ni” Raamat käsitleb Venemaa minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni (valitses aastail 1505–1533). Kirjeldatud pikk ajalooperiood hõlmab Vana-Vene riigi tekkimise ja arengu, iseseisvate osastisvürstiriikide ajajärgu, mongoli-tatari ikke ja Moskva suurvürstiriigi esiletõusu ning ühtse Vene riigi kujunemise Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures võiksid teose esimesed peatükid, eriti need, mis keskenduvad ajavahemikule […]
