“Saaksin ma saksa sundijaks”
Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise. Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest […]
“Sada saarelehte – tuhat toomelehte”
Valimik eesti rahvajutte, -laule, mõistatusi ja vanasõnu. Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? (Raamatu paberkaaned on katki)
“Seened kultuuriloos”
„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest. Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes […]
“Sõnajalg jaaniööl”
Mall Hiiemäe (Proodel) sündis 9. jaanuaril 1937 Iisaku kihelkonnas Roostoja külas metsavahi peres. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna kaugõppes 1962. aastal, töötades õpingute ajal metsavahina Iisaku metskonnas ja õpetajana Iisaku keskkoolis. Aastatel 1964-1965 oli Mall Hiiemäe teadur Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas; 1965-1969 täiendas ta end aspirantuuris. Alates 1969. aastast […]
“Sõnast sõnasse”
Käesolevasse raamatusse on valitud pikema aja jooksul peamiselt ajakirjades (“Akadeemia”, “Keel ja Kirjandus”, “Looming”) avaldatud artikleid ja retsensioone kirjandusest ja rahvaluulest. Põhiosa neist kajastab rahvaluule ja kirjanduse suhteid, eriti regilauluelementide esinemist luules. Õieti saigi mainitud teema käsitlemine alguse huvist luule vastu. Kuid analüüsides luulet ei võinud märkamata jääda selle taga terenduv rahvaluule. Anonüümse rahvaluule ja […]
“Soome-ugri saladused”
Kuidas muudab soome-ugri toit inimeste meeleseisundit? Kas soome-ugri hing on nagu vaikselt voolav oja? Millised on soome-ugri naiste, meeste ja jumalate omavahelised suhted? Kuidas taluvad soomeugrilased põhjatuult? Miks ei suuda meie hõimlased nõidumisest hoiduda? Soomeugrilastel on igale mõistatusele olemas konksuga vastus. Nad hulguvad unenäolistel lumeväljadel, mõistavad kalade mõtteviisi, kuulevad viljade tärkamist, põimivad vaimude jäljed oma […]
“Surematu Kalevipoeg”
Teaduslikele uudisleidudele tuginedes annab Indiana Ülikooli professori, rahvusvahelise mainega folkloristi Felix Oinase (sünd. 1911) esseedekogu senisest märksa varjundirohkema pildi nii eesti eeposest kui ka selle peasangarist. Raamat koondab autori Kalevipoja-ainelisi kirjutisi, mis on varem ilmunud raskesti kättesaadavates kogumikes “Kalevipoeg kütkeis” (Alexandria, Vir., 1979) ning “Vargamäe tõde ja õigus” (Stockholm, 1984), täiendades neid mitme esmakordselt raamatukaante […]
“Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel”
Minult on väga sageli küsitud, miks ma tegelen nii sünge teemaga, nagu seda on surm ja matused. Võimalik, et selle küsimuse põhjuseks on inimeste üha suurem võõrandumine vanadusest kui erilisest staatusest, inimeksistentsi põhimõistetest surm, suretamine, surelikkus ja suremine. Et olen sündinud ja kasvanud Võrumaal, on sealsed tavad ja kombed – sealhulgas ka matustega seotu – […]
“Suur onu ja väike vennapoeg”
Eesti rahva muinasjutte ja muistendeid. Motiivid võetud M. J. Eiseni “Rahvaraamatust” (I-V) Illustreerinud V. Tolli II trükk
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Udres-kudres, päeva poeg”
Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti eesti rahvalaulude ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad “Lauluema Mari” ja “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” on saanud lugejalt hea hinnangu.
“Vadja pajatusi”
Akadeemik Ariste monograafia sisaldab tema enese kogutud vadja rahva pajatusi koos eestikeelsete tõlgete ning kommentaaridega. Vadja tekstid on foneetilises transkriptsioonis ning rühmitatud külade ja keelejuhtide järgi.
“Vadja rahvakalender”
Kogumikus on avaldatud need kirjapanekud, mis on tehtud enne 1966 aastat. Käesolevate vadja kirjapanekute avaldamiseks on autoril olnud kaks sihti. Esiteks on tahetud soome-ugri ja teistegi keelte uurijaile kättesaadavaks teha vadja murdenäiteid eri küladest. Vadjakeelsed tekstid on tõlgitud eesti keelde ja neile on vajaduse puhul lisatud kommentaare. Teiseks sihiks on olnud asjaomastele uurijatele folkloristika ainestiku […]
“Vadjalane kätkist kalmuni”
Vadjalaste juurde tehtud retkede tulemustena on aastate jooksul saadud üsna ohtrasti igasugust ainestikku, mis on paigutatud 15 mappi ja mille üldnimetuseks on “Vadja etnoloogiat”. Käesolevas kogumikus on iga teksti järel märgitud, missuguses mapis see tekst leidub. Siin avaldatavad vadjakeelsed kirjapanekud on saadud peamiselt otsese jutustuse järgi. Esitatavate tekstide hulgas on selliseidki, mis pärinevad küladest, kus […]
“Väike loomaraamat rahvapärimusest”
Käesolevas raamatus tutvustan poolteistsaja aasta jooksul talletatud loomapärimust Eesti Rahvaluule Arhiivist. Valimisse on võetud meie looduskeskkonna 30 imetajaliigi (või suuremat üksust), sealhulgas tavaliste ja hästituntud metsloomade (hunt, jänes) kõrval mõnedki vähemtuntud liigid (naarits, karihiir) või alles hiljuti meie maale ilmunud uustulnukad (kährik, šaakal). Tekste valides olen rõhku pannud usundilise maailmapildi esindatusele, tekke- ja seletusmuistenditele, samuti […]
“Vana kannel. Mustjala”
Osa V. Mustjala regilaulud. “Vana kannel” V toob ära kõik ligi 100 aasta kestel Mustjala kihelkonnast kogutud regivärsilised rahvalaulud, kaasa arvatud regivärsi elemente sisaldavad loitsud ja siirdevormid uuemale, riimilisele rahvalaulule. Siin on selgesti nähtav-tuntav Mustjala regivärsitraditsiooni ajalooline areng muistsetest loitsudest uuemaaegse külakroonikani, regivärsi sünnist kuni hääbumiseni. Koos tekstidega avaldatakse ka meloodiad, andmed laulude funktsiooni, esitamisviisi […]
“Vanadest Eesti rahvakommetest”
Raamat eesti rahvakommetest ja tavadest. Käsitletakse perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega seotud kombestiku ja eestlaste tavasid igapäevases argielus. (Taskuformaat)
“Vanasõnaraamat”
“Vanasõnaraamat” on üldsusele mõeldud eesti vanasõnade väljaanne, mis sisaldab üle 15000 sisuliselt süstematiseeritud ehtsa vanasõna. Valik on tehtud Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis asuva vanasõnade koondkartoteegi põhjal. Tekstid on varustatud päritoluandmetega ning viidetega eesti vanasõnade akadeemilise väljaande ning Kirjandusmuuseumi koondkartoteegi tüübinumbritele mistõttu vajaduse korral on kogu vanasõnaaines leitav. Tekstide redigeerimisel on murdelisus säilitatud. Sissejuhatuses selgitatakse […]
“Vanavara kogumisretkedelt 2. August Pulst”
August Pulst on üks huvitavamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi möödunud sajandi Eesti kultuuriloos. Hariduselt kunstnik, oli ta tõsine rahvamuusikahuviline ja meie nii esemelise kui suulise vanavara koguja ning tutvustaja. Ta oli otseselt tegev nelja muuseumi rajamisel, milledest Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori muuseum ka tõeks said, vabaõhumuuseumist sai asja alles hiljem. Esimesed vanavara korjamise […]
“Vanavara kogumisretkedelt 3. Nikolai Triik. Eduard Pedak”
Sisukord Eessõna Kristjan Raua artikel Postimehes nr 26, 1909 Nikolai Triik ja Eduard Pedak 1909. aastal Iisaku kihelkonnas 1909. aastal Iisakust korjatud esemed
