“Loomad eestlaste elus ja folklooris”
Sari: Looduse lood Rahvapärimus looduse ja loomade kohta köidab inimesi ka nüüd – ja eriti nüüd –, mil moodne maailm kipub loodusest üha enam eemalduma. Just loomadega seotud pärimuse muutumine ja teisenemine on motiveerinud Marju Kõivupuud kirjutama raamatut, mis keskendub inimese ja loomade suhetele. Pärimuspõhisest vaatenurgast on raamat ka peatükkideks liigendatud: juttu tuleb metsa- ja […]
“Lugusid wanalt Läänemaalt”
“Lugusid vanalt Läänemaalt” sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed […]
“Mängult. Päriselt. Tänapäeva folkloorist II”
– Kaasaja sõdurifolkloor: millest ja kuidas? / Mall Hiiemäe – Ühest isevärki mängust / Piret Noorhani, Tiina Saluvere – Mängult-päriselt / Pille Kippar, Jaagup Kippar – Kas tänavanali või? Pisut anekdoodist / Jüri Viikberg – Meie laste mängud: mängurõõm või mängu mure? / Sirle Pent – Mängud ja mänguasjad kultuuri ja elukekskkonna kajastajaina / Pirjo […]
“Meie pühad ja tähtpäevad”
On väidetud, et just traditsioonid, kombed ja tavad on need, mis teevad inimesest inimese ning traditsioonide järgmine on viis hoida ning toetada kultuurilist järjepidevust ja identiteeti. Pühad ja tähtpäevad on nähtamatuks sillaks ning ajas vastupidavateks identiteedi nurgakivideks, mis ühendavad tänaseid sugupõlvi esivanemate traditsioonide ja kultuuripärandiga. Teisalt on pühad ja tähtpäevad ühtaegu ajatud ja ajalikud – […]
“Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Pildid joonistanud Kadri Roosi Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elu oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning […]
“Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu […]
“Mõista, mõista, mis see on”
Matthias Johann Eisen (1857-1934) on Eesti suuremaid rahvaluulekogujaid ning rahvausundi uurijaid. Tema käsikirjaline rahvaluulekogu Kreutzwaldi-nimelises Kirjandusmuuseumis ulatub üle 90 000 lehekülje, sisaldades umbes 17 000 rahvalaulu- ja 25 000 rahvajututeisendit jm. Enese ja paljude kaastööliste poolt kogutud mõistatustest koostas ta raamatu “Eesti rahva mõistatused” (Tartu, 1889, II trükk 1913). Suur osa materjalist on ilmunud rahvaraamatutena, […]
“Mõttevara”
Aforismide kogumik. Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.
“Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm”
Vene mustlasfolkloori Valinud ja vene keelest tõlkinud Henn-Kaarel Hellat Meie valimik ei sea endale folkloristlikke eesmärke, selleks on ka mahtu napilt. Tahetud on visandada mustlasrahva vaimuilma piirjooned, niivõrd kui need rahvajuttudes nähtavale kerkivad. Mustlased on ühelt poolt äärmiselt vastuvõtlik, teisalt aga kõike oma ja ainulaadset kiivalt endale hoidev rahvas – seda on õige selgesti võimalik […]
“Pajatusi põhjarannikult”
Käesolevaga jõuab avalikkuse ette teine valimik Emakeele Seltsi korrespondentide poolt kogutud murdetekstidest. Kui 1956. aastal ilmunud “Valimik Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste” I sisaldas murdenäiteid neljalt eri murdealalt, siis käesolevas valimikus ja edaspidi esitatakse ühes ja samas köites ainult ühe murdeala tekste. Nõnda saab iga köide oma keelelise ilme. Valimik “Pajatusi põhjarannikult” sisaldab tekste kirde-eesti rannikumurde […]
“Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis”
Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid […]
“Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas I”
Töid etnomusikoloogia alalt 1. Kuidas muusika on muutunud ning kuidas on teisenenud rahvamuusika mõiste sisu 20. sajandil Kuidas funktsioneerib talupojakultuur linna tingimustes ning milliste võtetega sobitada ühte autentsed folklooriteosed tänapäevase esituskontekstiga Millised nihked on toimunud rahvamuusikat puudutavates väärtushinnangutes Kuidas juhtida moodsatest kultuurimallidest lähtuvat noorsugu kogema ja mõistma vanade rahvalaulude olemuslikke jooni Kuidas täidab rahvamuusika oma […]
“Paristaja-poeg”
Rahvasuust korjanud ja üles kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald. Illustreerinud Peeter Ulas
“Pildisari eesti rahvaluule ainevallast”
Õppevahend rahvaluule üldkursuse kuulajatele Aktiivsel kasutusel olev rahvaluule kuulus rahva elu tervikusse, ja alles kogu tervikut silmas pidades võime täielikult ja eksimatult mõista iga teksti tõelist sisu. Igal laulul, jutul, mängul, kombel jne. oli oma funktsioon. Praegu õpime kõiki neid lülisid lahus: töölaule ja tööriistu, ajaloolist olukorda, millal nad oli kasutusel jne. Me õpime detailosi […]
“Pühad ja kombed”
Sõbrapäev – Vastlad – Lihavõtted – Emadepäev – Vobripäev – Jaanipäev – Halloween – Mardipäev – Kadripäev – Jõulud Igal asjal oma aeg ja igal ajal omad kombed. Juba muistsetest aegadest alates on eestlased oma igapäevatöid ja tegemisi ning pereelu planeerinud aastaringina, mille järgi aeg liigub ühest pühast teise. Meie tänase päeva kombestikku on jõudnud […]
“Pühad kivid Eestimaal”
Kividele on pandud nimesid, omistatud erilist väge, need on orientiiriks, mingi sündmuspaiga tähiseks. Uskumused ja jutustused kivide kohta kajastavad tegelikult inimeste endi tõekspidamisi, igapäevase elu juhtumusi, tegemisi ja toimetusi. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogudes on palju pärimusi, mis seotud Eestimaa kividega. Need said selle raamatu tekstiliseks aluseks, lisatud on fotod eri paigus asuvatest pühaks peetud kividest.
“Raha-augu jutud”
Raha leiutamisest saadik on inimesed unistanud ootamatult sülle sadanud rikkustest. Pole ime, et paljude rahvaste muistendites ja pärimustes kroonib peategelase pingutusi pilgeni täis rahapada, kullakirst või koguni aardekamber. Erandit ei kujuta ka meie esivanemate jutulaegas, millest kullakarva valiku kogus ja koostas Matthias Johann Eisen juba enam kui saja aasta eest. Laias laastus võib alljärgnevad lood […]
“Rahvaluule välipraktika”
Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri töökavas oli koostada metoodiline käsiraamat “Praktilised tööd rahavaluule alalt”. Käesolev brošüür oli koostamisele võetud käsiraamatu üks peatükk. Selle väljaandmisele asumine esmajärjekorras oli tingitud vajadusest suvisele menetluspraktikale siirdujaile juba nüüd see kätte anda.
“Ravitseja-Leenu tarkused”
Varsti kõlkuski naine oksa küljes, nagu ravitseja oli soovinud. Ei läinud sugugi kaua aega mööda, kui nastik toobrisse sulpsatas, kust Leenu ta välja tõstis. Edasi jätkas uss oma teekonda rohus. Leenu oli sündmuste käiguga rahul. “Piima hais meelitas nastiku kohust välja.” (Taskuformaat)
“Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina”
Eesti Rahvaluule arhiivi toimetised Lääne-Siberi vanimas luteriusuliste asunduses Rõžkovos elavad virulased, kelle Eestist, Soomest ja Ingerimaalt pärit esivanemad saadeti sinna Vene tsaari poolt umbes kakssada aastat tagasi. Hiljem lisandus esmaasukaile väljarännanuid ning nii kujunes mitmekultuurilises keskkonnas omanäoline kogukond oma keele ja pärimusega. Raamat tutvustab virulaste pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimused ja […]
