“Eestiaegsed naljad”
“Eestiaegsed naljad” koondab vahvaid anekdoote 1930.-1940. aastate Eestist. Muu hulgas visatakse nalja armastuse, kosjaskäimise, abi- ja pereelu, naabrite, külaliste, kooli, raha, kunsti, joomise-söömise ja kuritegevuse üle. Vanad naljad lõbustavad suurepäraselt ka tänapäeva lugejat.
“Eestlase eluring”
Oma uues raamatus „Eestlase eluring” vaatleb folklorist Marju Kõivupuu inimese elu keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensionile saatmised, surm ja matus, ning annab põhjaliku ülevaate, kuidas varasematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on […]
“Emand kaseladvas”
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast. Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustanud. Nad oleksid enamjaolt juba unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. T A Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kus hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat sai nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole […]
“Esivanemate ohverdamised”
Selles raamatus vaatleb M. J. Eisen tollal ja osalt täninigi marginaalseks peetud nähtust eesti rahvausundis – ohverdamist. Eisen on siin küllalt põhjalik ja süsteemne. Ta jälgib, mida ohverdati ja kus ohverdati. Rohkesti andmeid on ka sellest, millal ohverdati. Tunduvalt vähem on õnnestunud leida teateid ohverdajate, ohverdamise eesmärkide ja ohverdamisviiside kohta. Eriti huvitavaks peaks raamatu tegema […]
“Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter”
Sissevaade Eesti rahvameditsiini. Selles raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Kuigi see raamat ei ole mõeldud praktiliseks käsiraamatuks, […]
“Igal kohal oma lugu”
Türi ligidal Oisus olnud ennevanasti hästi kena ja vaikne järv. Kuid Oisu inimesed ei pidanud oma veekogust suurt lugu: kes ehitanud otse järve kaldale sealauda, kes lasknud talu solgiveed hõbeselgetesse voogudesse. Peale selle käinud kogu ümbruse naised järves pesu pesemas. Küll hoiatanud järvehaldjas inimesi, küll ähvardanud, ent vastuseks kajanud vaid üleolev sajatamine, paremal juhul naer. […]
“Kalevala 150”
1985. a. tähistati kogu maailmas soome rahvaeepose “Kalevala” ilmumise 150. aastapäeva. Eesti NSV-s toimus selle tähtpäeva puhul mitmeid märkimisväärseid ettevõtmisi, millistest kesksem oli TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri korraldatud vabariiklik konverents Tartu Riikliku Ülikooli aulas 4. – 6. apr. 1985. Vabariikliku konverentsi programmi kuulus lisaks teaduslikele ettekannetele TRÜ Akadeemilise Naiskoori ja Tartu Akadeemilise Meeskoori […]
“Kalevala kui kunstiteos”
Nüüd juba üle 130 aasta tagasi, 28. veebruaril 1835. aastal, toimus üks pealtnäha üsna tühine sündmus kaugel Põhjala põhjas. See juhtus Helsingist veel pool tuhat kilomeetrit Jäämere poole, keset määratuid metsi, järvi ja soid, maailma ühes põhjapoolseimas linnakeses Kajaanis. Õigupoolest see tollal polnudki veel linn, vaid suur küla umbes 400 elanikuga, kus prügitamata, poriseil tänavail […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
Sari: Valik väärtkirjandust Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald
“Karske Pireta, Maheda Mareta ja Mehetapja Maie lood”
Perekonnaballaade vanast orjaajast – Rahvapärimustest põiminud. Eesti rahvalüürikast ja seal leiduvaist eepilistest motiividest pikemaks lugulauluks põimitud “Lauluema Mari loos” on jäädvustatud pilt meie orjaaegsete naiste argielust, nende töö ja elu raskustest ning rõõmudest. Kui seda alapealkirjas on nimetatud “kangelaslooks vanast orjaajast”, siis seetõttu, et nii raskeis oludes elamine ja seejuures laulukunsti viljelemine iseendast juba tähendas […]
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Klaverialbum. Eesti rahvamuusika”
Klaverimängu algõpetus lastele I Tutvumine noodijoonestiku ja nootidega 53 eesti rahvalaulu klaveriseades
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Laul olgu lühike või pikk…”
Valimik ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke vahekordi kajastavaid eesti uuemaid rahvalaule. Käesolev kogumik on esimeseks eesti uuema, nn. lõppriimilise rahvalaulu väljaandeks. Uuem rahvalaul levis põhiliselt möödunud sajandil, ent hakkas kujunema juba varem ja elab mõnevõrra veel tänapäevalgi. Võrsunud varasema regivärsitraditsiooni pinnalt ning levides paralleelselt kirjandusega, on eesti uuemal rahvalaulul laialdaselt puutepunkte, põimumisi ja segunemisi nii ühe […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Lauluväelised”
Raamatu tutvustuseks tsiteerigem alljärgnevalt paari mõttekäiku Herbert Tampere kirjutistest. Rahvuslikust iseloomust ja traditsioonidest: “Iga muutus, iga uus element peab kasvama välja traditsioonist või sellega kohanema, läbi käima kollektiivi “sulatusahjust”. Ilma selleta jääb ta võõrkehaks ning tõrjutakse peagi kõrvale. Kuid tuleb meeles pidada, et rahvuslik iseloom ja traditsioon ei ole midagi igipüsivat, vaid on pidevalt või […]
“Linnud rahva keeles ja meeles”
“Meie tänapäevane kirjanduses häälitseb harva mõni lind, seegi enamasti ebamäärane, liigitu. Ei ukerda ega lase kõhvi tedrekull, ei kriiska tiiruparv, ei ketra ega plaksuta öösorr, ei tilksu salapäraselt vesivutid. Kas on siis ennemuistsete helide hulka länud ka linnuhääled? Huvi tuhmumine lindude vastu on omamoodi arusaadav ja isegi paratamatu. Karjapõli, laste esimene linnukool, on minevikunähtuseks jäänud. […]
“Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist”
1992. aastal saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomustab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde, graffitit, piltmõistatusi, anekdoote, lauluparoodiaid, salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid, rebaseks löömist, kaartidega ennustamist, koolilaste mänge, seletamatuid juhtumeid, mõistatusi.
