“Vadja rahvakalender”
Kogumikus on avaldatud need kirjapanekud, mis on tehtud enne 1966 aastat. Käesolevate vadja kirjapanekute avaldamiseks on autoril olnud kaks sihti. Esiteks on tahetud soome-ugri ja teistegi keelte uurijaile kättesaadavaks teha vadja murdenäiteid eri küladest. Vadjakeelsed tekstid on tõlgitud eesti keelde ja neile on vajaduse puhul lisatud kommentaare. Teiseks sihiks on olnud asjaomastele uurijatele folkloristika ainestiku […]
“Vadjalane kätkist kalmuni”
Vadjalaste juurde tehtud retkede tulemustena on aastate jooksul saadud üsna ohtrasti igasugust ainestikku, mis on paigutatud 15 mappi ja mille üldnimetuseks on “Vadja etnoloogiat”. Käesolevas kogumikus on iga teksti järel märgitud, missuguses mapis see tekst leidub. Siin avaldatavad vadjakeelsed kirjapanekud on saadud peamiselt otsese jutustuse järgi. Esitatavate tekstide hulgas on selliseidki, mis pärinevad küladest, kus […]
“Väike loomaraamat rahvapärimusest”
Käesolevas raamatus tutvustan poolteistsaja aasta jooksul talletatud loomapärimust Eesti Rahvaluule Arhiivist. Valimisse on võetud meie looduskeskkonna 30 imetajaliigi (või suuremat üksust), sealhulgas tavaliste ja hästituntud metsloomade (hunt, jänes) kõrval mõnedki vähemtuntud liigid (naarits, karihiir) või alles hiljuti meie maale ilmunud uustulnukad (kährik, šaakal). Tekste valides olen rõhku pannud usundilise maailmapildi esindatusele, tekke- ja seletusmuistenditele, samuti […]
“Vana kannel. Mustjala”
Osa V. Mustjala regilaulud. “Vana kannel” V toob ära kõik ligi 100 aasta kestel Mustjala kihelkonnast kogutud regivärsilised rahvalaulud, kaasa arvatud regivärsi elemente sisaldavad loitsud ja siirdevormid uuemale, riimilisele rahvalaulule. Siin on selgesti nähtav-tuntav Mustjala regivärsitraditsiooni ajalooline areng muistsetest loitsudest uuemaaegse külakroonikani, regivärsi sünnist kuni hääbumiseni. Koos tekstidega avaldatakse ka meloodiad, andmed laulude funktsiooni, esitamisviisi […]
“Vana Praha legendid ja kummitused”
Öises Prahas ratsutab ikka veel peata templirüütel. Vaimudetunnil ärkavad ka hiiglahaamriga sepp ja tulekirvega linnavaht. Koerteks muudetud mungad lõrisevad hiliste möödujate peale. Juudikvartalis sunnib ilusa neiu vaim mehi endaga koidikuni tantsima. Isegi maailmakuulus kirjanik Franz Kafka uitab oma elukoha juures. Kogu Praha on tulvil tonte ja lugusid. Lood Praha kummitustest võiks olla päris õudsed, kui […]
“Vanadest Eesti rahvakommetest”
Raamat eesti rahvakommetest ja tavadest. Käsitletakse perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega seotud kombestiku ja eestlaste tavasid igapäevases argielus. (Taskuformaat)
“Vanasõnaraamat”
“Vanasõnaraamat” on üldsusele mõeldud eesti vanasõnade väljaanne, mis sisaldab üle 15000 sisuliselt süstematiseeritud ehtsa vanasõna. Valik on tehtud Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis asuva vanasõnade koondkartoteegi põhjal. Tekstid on varustatud päritoluandmetega ning viidetega eesti vanasõnade akadeemilise väljaande ning Kirjandusmuuseumi koondkartoteegi tüübinumbritele mistõttu vajaduse korral on kogu vanasõnaaines leitav. Tekstide redigeerimisel on murdelisus säilitatud. Sissejuhatuses selgitatakse […]
“Vanavara kogumisretkedelt 2. August Pulst”
August Pulst on üks huvitavamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi möödunud sajandi Eesti kultuuriloos. Hariduselt kunstnik, oli ta tõsine rahvamuusikahuviline ja meie nii esemelise kui suulise vanavara koguja ning tutvustaja. Ta oli otseselt tegev nelja muuseumi rajamisel, milledest Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori muuseum ka tõeks said, vabaõhumuuseumist sai asja alles hiljem. Esimesed vanavara korjamise […]
“Vanavara kogumisretkedelt 3. Nikolai Triik. Eduard Pedak”
Sisukord Eessõna Kristjan Raua artikel Postimehes nr 26, 1909 Nikolai Triik ja Eduard Pedak 1909. aastal Iisaku kihelkonnas 1909. aastal Iisakust korjatud esemed
“Vanem Edda”
Mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik “Edda”, jõudnud meieni küll islandlaste vahendusel, esindab peale selle veel teistegi Skandinaavia rahvaste, laialt võttes kõikide germaanlaste ja võib-olla terve Põhjamaa muistseid pärimusi. Tegemis on käsikirjalise materjaliga, niisiis kirjandusteosega, milles on talletatud ja vormitud kunagine Põhjala rahvatarkus ja kirjutamiskunst. Meieni säilinud Edda-laulude käsikirjaline materjal on küllaltki kasin. Eddistika alusena tuleb arvesse […]
“Vanu vahelugemisi”
Valimik satiirilisi ja humoristlikke palu varasemast eesti ajakirjandusest Esmatrükk ilmus 1957. aastal Loomingu Raamatukogus nr 10 pealkirjaga “Vanaisade vahelugemisi”. Valimiku satiirilisi ja humoristlike palu varasemast eesti ajakirjandusest on koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud Juhan Peegel.
“Vene muinasjutud”
Käesoleva kogumiku pildid pärinevad Ivan Bilibini loomingutee algusest, mil ta õpingute ajal Ilja Repini juhendamisel vürstinna Maria Teneševa stuudios, sai riikliku tellimustöö vene rahvajuttude illustreerimiseks. Need avaldati kuue õhukese vihikuna. Illustratsioonid “Vassilissa Imekaunile” (aastast 1899) on ühed varaseimaist. Tollal 24 aastase Bilibini käekiri on kui vihjamisi vürtsitatud art noveau stiiliga. 1902. aastaks, mil valmisid “Valge […]
“Virantanaz. Vepsa eepos”
Selle eepose autor Nina Zaitseva sündis 1946. aastal Vologda pedagoogilise instituudi lõpetamist 1973. aastal jätkas ta teadustegevust Venemaa Karjala pealinnas Petroskois, kust temast küpses keeleteadlane ja filoloogiadoktor, kelle sulest on tänaseks ilmunud arvukalt erialaseid uurimusi vepsa keelest. Praegu töötab ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteaduse sektori juhatajana. Ta on üks […]
“Võrdlev mütoloogia”
Ajalugu ja müüt ei ole astmelises sõltuvussuhtes, nagu seisneks müüt vaid ajaloo väärtõlgenduses. Need on kaks erinevat, kuid rööpjoonelist maailmatunnetuse viisi, mis võivad oma vastastikuselt osatähtsuselt erineda eri kultuurides, kuid on alati teatavas pingelises seoses. Müüdi autonoomse eluõiguse kuulutajaks oli saksa filosoof Schelling 19. sajandi algul oma teoses Philosophie der Mythologie. Schelling väitis, et müüt […]
