“Rooma jumalad ja kangelased”
Leo Hjortso “Rooma jumalad ja kangelased” on populaarteaduslik ülevaade rooma jumalustest ja müütilistest kangelastest. Autor näitab, kuidas religioon ja legendid puudutasid tihedalt iga roomlase elu kõiki aspekte ning mõjutasid tugevalt tema mõttemaailma. Ta tõmbab huvitavaid paralleele tänapäevaga ning tema teksti täiendab suur hulk ilmekaid tsitaate ja illustratsioone. Põhjalik register ja sisukord võimaldavad raamatut kasutada teatmeteosena, […]
“Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina”
Eesti Rahvaluule arhiivi toimetised Lääne-Siberi vanimas luteriusuliste asunduses Rõžkovos elavad virulased, kelle Eestist, Soomest ja Ingerimaalt pärit esivanemad saadeti sinna Vene tsaari poolt umbes kakssada aastat tagasi. Hiljem lisandus esmaasukaile väljarännanuid ning nii kujunes mitmekultuurilises keskkonnas omanäoline kogukond oma keele ja pärimusega. Raamat tutvustab virulaste pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimused ja […]
“Saaksin ma saksa sundijaks”
Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise. Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest […]
“Sada saarelehte – tuhat toomelehte”
Valimik eesti rahvajutte, -laule, mõistatusi ja vanasõnu. Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? (Raamatu paberkaaned on katki)
“Seened kultuuriloos”
„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest. Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes […]
“Siegfriedi lood”
Lastele jutustanud Mary MacGregor Sari “Eeposed ja lood” koondab eurooplase suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber. “Siegfriedi lood” põhineb saksa eeposel “Nibelungide laul” nin jutustab sangar Siegfriedi noorusest, kangelastegudest […]
“Slaavi mütoloogia”
Siit raamatust leiad hindamatu kogumiku slaavi legende ja müüte, lugusid jumalatest ja vägilastest, koletistest ja kaunitaridest, aga ka talurahva elust ja seiklustest maagilises maailmas. Need kroonikatest ja rahvaluuleallikatest leitud ja taasloodud materjalid ei jää oma rikkuse ja kirkusega sugugi alla ka maailmakuulsatele Vana-Kreeka ega Skandinaavia müütidele. Siit leiad kindlasti nii vanu tuttavaid, kui ka täiesti […]
“Sõnajalg jaaniööl”
Mall Hiiemäe (Proodel) sündis 9. jaanuaril 1937 Iisaku kihelkonnas Roostoja külas metsavahi peres. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna kaugõppes 1962. aastal, töötades õpingute ajal metsavahina Iisaku metskonnas ja õpetajana Iisaku keskkoolis. Aastatel 1964-1965 oli Mall Hiiemäe teadur Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas; 1965-1969 täiendas ta end aspirantuuris. Alates 1969. aastast […]
“Sõnast sõnasse”
Käesolevasse raamatusse on valitud pikema aja jooksul peamiselt ajakirjades (“Akadeemia”, “Keel ja Kirjandus”, “Looming”) avaldatud artikleid ja retsensioone kirjandusest ja rahvaluulest. Põhiosa neist kajastab rahvaluule ja kirjanduse suhteid, eriti regilauluelementide esinemist luules. Õieti saigi mainitud teema käsitlemine alguse huvist luule vastu. Kuid analüüsides luulet ei võinud märkamata jääda selle taga terenduv rahvaluule. Anonüümse rahvaluule ja […]
“Soome-ugri saladused”
Kuidas muudab soome-ugri toit inimeste meeleseisundit? Kas soome-ugri hing on nagu vaikselt voolav oja? Millised on soome-ugri naiste, meeste ja jumalate omavahelised suhted? Kuidas taluvad soomeugrilased põhjatuult? Miks ei suuda meie hõimlased nõidumisest hoiduda? Soomeugrilastel on igale mõistatusele olemas konksuga vastus. Nad hulguvad unenäolistel lumeväljadel, mõistavad kalade mõtteviisi, kuulevad viljade tärkamist, põimivad vaimude jäljed oma […]
“Šukasaptati”
Papagoi seitsekümmend juttu. Jutud peegeldavad keskaegse India linlase arusaamasid ja taotlusi. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu, 1983 (12/13)
“Surematu Kalevipoeg”
Teaduslikele uudisleidudele tuginedes annab Indiana Ülikooli professori, rahvusvahelise mainega folkloristi Felix Oinase (sünd. 1911) esseedekogu senisest märksa varjundirohkema pildi nii eesti eeposest kui ka selle peasangarist. Raamat koondab autori Kalevipoja-ainelisi kirjutisi, mis on varem ilmunud raskesti kättesaadavates kogumikes “Kalevipoeg kütkeis” (Alexandria, Vir., 1979) ning “Vargamäe tõde ja õigus” (Stockholm, 1984), täiendades neid mitme esmakordselt raamatukaante […]
“Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel”
Minult on väga sageli küsitud, miks ma tegelen nii sünge teemaga, nagu seda on surm ja matused. Võimalik, et selle küsimuse põhjuseks on inimeste üha suurem võõrandumine vanadusest kui erilisest staatusest, inimeksistentsi põhimõistetest surm, suretamine, surelikkus ja suremine. Et olen sündinud ja kasvanud Võrumaal, on sealsed tavad ja kombed – sealhulgas ka matustega seotu – […]
“Suur onu ja väike vennapoeg”
Eesti rahva muinasjutte ja muistendeid. Motiivid võetud M. J. Eiseni “Rahvaraamatust” (I-V) Illustreerinud V. Tolli II trükk
“Torupill, haldjad ja hiiglased. Iiri ja šoti rahvajutte”
Suure Euroopa poolt vaadatuna asuvad Iirimaa, Šotimaa ja nende juurde kuuluvad vähemad saared lausa maailma lõpus. Iirimaa, see kõige põnevam saar, on viimane maalapp enne Atlandi avarusi, ja vana aja geograafide meelest oligi ta viimane maa, kaugemal olid juba lausa muinasjutulised saared, millest keegi midagi kindlat ei teadnud. Nüüd on küll lapik maa ammu saanud […]
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Udres-kudres, päeva poeg”
Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti eesti rahvalaulude ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad “Lauluema Mari” ja “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” on saanud lugejalt hea hinnangu.
“Ulgvel ja umbes”
California ülikooli professorina pidi Jaan Puhvel (1932) oma teaduslikke töid kirjutama põhiliselt inglise keeles. Sellest siis ka meie teabekirjandusest läbilipsanud väide, et tegemist on Ameerika teadlasega, kes, tõsi küll, olevat eesti rahvusest. Käesolevas raamatus on Jaan Puhveli eestikeelsed kirjutised ühtede kaante vahele paigutatud. See on väärt lugemismaterjal nii humanitaaridele kui ka teistele. Siit saab ammutada […]
“Unenägude Angus”
Keldi unenägude jumal See lugu on Iir- ja Šotimaal levinud keldi mütoloogia populaarse ja kütkestava tegelase Anguse müüdi ümberjutustus. Angus on unenägude tooja, Eros, nooruse kehastus. Teda võib kohata iiri mütoloogias, aga ka Šoti keltide pärimuses. Keldi mütoloogia on rikas ja lummav maailm, mida asustavad nii surelikud kui ka jumalad. Seal on esindatud paralleelsed universumid, […]
“Vadja pajatusi”
Akadeemik Ariste monograafia sisaldab tema enese kogutud vadja rahva pajatusi koos eestikeelsete tõlgete ning kommentaaridega. Vadja tekstid on foneetilises transkriptsioonis ning rühmitatud külade ja keelejuhtide järgi.
