“Nibelungide laul”
Saksa kangelaseepose ümberjutustus Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel Saksa DV kirjaniku Franz Fühmanni ümberjutustus saksa kangelaseeposest “Nibelungide laul”. Illustreerinud E. ja H. Jürgens.
“Noorem Edda”
Sari: Klassikalised lood Valik tekste muistse islandi õpetlase ja skaldi Snorri Sturlusoni koostatud koguteosest, mis kujutab endast keskaegset käsikirjade kogu, kuhu on talletatud lugusid kunagise Põhjala paganlikest jumalatest ning hiidudest, vanu suulisi pärimusi, skaldiluule poeetikat jm. (Taskuformaat)
“Pajatusi põhjarannikult”
Käesolevaga jõuab avalikkuse ette teine valimik Emakeele Seltsi korrespondentide poolt kogutud murdetekstidest. Kui 1956. aastal ilmunud “Valimik Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste” I sisaldas murdenäiteid neljalt eri murdealalt, siis käesolevas valimikus ja edaspidi esitatakse ühes ja samas köites ainult ühe murdeala tekste. Nõnda saab iga köide oma keelelise ilme. Valimik “Pajatusi põhjarannikult” sisaldab tekste kirde-eesti rannikumurde […]
“Päkapikud, kääbikud ja trollid”
Nad on valvsad, osavad paljudes käsitöökunstides, õiglased, püüdlikud, julged ja truud. Samas paraku ka äärmiselt õrnahingelised, kättemaksuhimulised ja üleannetud. Lisaks on nad enamasti võrdlemisi inetud, nii vanad kui Böömi mets ja toidu osas üsna pahurad irisejad. Mille poolest ikkagi erinevad päkapikud, kääbused, trollid, kooboldid ja kotermannid? Kas nad ikka on meie laiuskraadidelt täiesti kadunud, kui […]
“Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis”
Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid […]
“Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas I”
Töid etnomusikoloogia alalt 1. Kuidas muusika on muutunud ning kuidas on teisenenud rahvamuusika mõiste sisu 20. sajandil Kuidas funktsioneerib talupojakultuur linna tingimustes ning milliste võtetega sobitada ühte autentsed folklooriteosed tänapäevase esituskontekstiga Millised nihked on toimunud rahvamuusikat puudutavates väärtushinnangutes Kuidas juhtida moodsatest kultuurimallidest lähtuvat noorsugu kogema ja mõistma vanade rahvalaulude olemuslikke jooni Kuidas täidab rahvamuusika oma […]
“Paristaja-poeg”
Rahvasuust korjanud ja üles kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald. Illustreerinud Peeter Ulas
“Parzival”
Wolfram von Eschenbach (umb, 1170-1220) on keskülemsaksa kirjandusliku perioodi isikupäraseim autor. Tema peateos eepos “Parzival” käsitleb feodaalajastu kriiside ja langusega seotud nähtusi Euroopas. Parzivali ning Gawani elukäigu najal esitab Wolfram mitmekülgselt ja laiahaardeliselt kultuurilugu hõlmavaid põhiprobleeme, milles peituvad Euroopa hilisema kujunemise eod ja motiivid. … Ja “Parzivalis” otsustatakse nüüd surma saata ka kangelasmeelne Gawan, kes […]
“Peruu pärimused”
Mida arvab Ricardo Palma žanrist, mille ta algatas? “Oma olemuselt ei ole pärimus muud kui üks kujusid, millesse võib end rüütada Ajalugu, kuid ilma viimasele iseloomulike karideta. Ajalugu peab sündmusi jutustama kuivalt, neid väljamõeldistega ilustamata ning pidama silmas üllaid eesmärke … Ajalugu, mis moonutab, jätab vahele või arvestab fakte vastavalt sellele, kas nad sobivad või […]
“Pildisari eesti rahvaluule ainevallast”
Õppevahend rahvaluule üldkursuse kuulajatele Aktiivsel kasutusel olev rahvaluule kuulus rahva elu tervikusse, ja alles kogu tervikut silmas pidades võime täielikult ja eksimatult mõista iga teksti tõelist sisu. Igal laulul, jutul, mängul, kombel jne. oli oma funktsioon. Praegu õpime kõiki neid lülisid lahus: töölaule ja tööriistu, ajaloolist olukorda, millal nad oli kasutusel jne. Me õpime detailosi […]
“Põhja-Osseedi rahva eepos. Nardid”
“Nardid” – nii kõlab mitme Põhja-Kaukaasias elava väikerahva eepose nimetus. Mis või kes on nardid? Millise rahva eepos see on? Sellised küsimused tekkisid esimest korda möödunud sajandi esimestel aastakümnetel. Kuid alustame päris algusest. XIX sajandi teisel poolel, aastal 1868, pidas akadeemik Anton Schiefner (1817-1879) Vene tsaaririigi teaduste akadeemias ettekande “Osseetide tekstid”. Täpselt samasugusel Vene tsaaririigi […]
“Põhjamaade jumalad ja kangelased”
Populaarteaduslik ülevaade Põhjala mütoloogiast ning muistsete kangelaste elust ja võitlustest. Sissejuhatuses tutvustab ajaloolasest autor jumalamüütide ja kangelasmuistendite tausta ja allikaid, lähemalt võtab ta vaatluse alla ka eesti lugejale tuntud lood Odinist, Torist, Lokest, Friggist jpt. Viimases osas toob autor lugejani muistsete Põhjala sangarite õilsa kuid verise elu. Autor ei piirdu ainult müütide ja muistendite ümberjutustamisega, […]
“Põhjamaine vaarao”
Käesolev trükis vihjab üllatavatele paralleelidele, mis seostuvad Saaremaa meteoriidikatastroofiga. Kui kaugele võib ajas ja ruumis ühe konkreetse esiajaloolise sündmused kaja õieti kanduda? Kaali katastroof on otsekui lakmuspaber, mis võimaldab jälgida muutusi kohalike rahvaste müütilistes ettekujutustes. Päikese hukkumine ja taassünd tuli ju kuidagimoodi sobitada kehtivasse maailmapilti. Siinkirjutaja kujutluspilti mahub võib-olla üht-teist niisugust, mis teistele vastuvõtmatu. Kuid […]
“Polüneesia usund”
… Nii nagu Masingu “Rapa Nui vabastamine” toetus faktoloogiliselt paljus Katherine Routledge´i tööle “The Mystery of Easter Island” (1919), on ta “Polüneesia usund” palju tänu võlgu Johannes Anderseni teosele “Myths and Legends of the Polynesians” ning Robert W. Williamsoni kapitaalsele “Religious and Cosmic Beliefs of Centra Polynesia”. Need kaks teost on olnud talle ilmselgesti väga […]
“Püha Tegla nõiutud kaev”
Walesi legendid. Vanade rahvaste pärimusi. Neljas raamat. (taskuformaat. Taga neli lehte köite küljest lahti tulnud, või polegi sinna külge kunagi kinnitatud. Lehed olemas)
“Pühad ja kombed”
Sõbrapäev – Vastlad – Lihavõtted – Emadepäev – Vobripäev – Jaanipäev – Halloween – Mardipäev – Kadripäev – Jõulud Igal asjal oma aeg ja igal ajal omad kombed. Juba muistsetest aegadest alates on eestlased oma igapäevatöid ja tegemisi ning pereelu planeerinud aastaringina, mille järgi aeg liigub ühest pühast teise. Meie tänase päeva kombestikku on jõudnud […]
“Pühad kivid Eestimaal”
Kividele on pandud nimesid, omistatud erilist väge, need on orientiiriks, mingi sündmuspaiga tähiseks. Uskumused ja jutustused kivide kohta kajastavad tegelikult inimeste endi tõekspidamisi, igapäevase elu juhtumusi, tegemisi ja toimetusi. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogudes on palju pärimusi, mis seotud Eestimaa kividega. Need said selle raamatu tekstiliseks aluseks, lisatud on fotod eri paigus asuvatest pühaks peetud kividest.
“Raha-augu jutud”
Raha leiutamisest saadik on inimesed unistanud ootamatult sülle sadanud rikkustest. Pole ime, et paljude rahvaste muistendites ja pärimustes kroonib peategelase pingutusi pilgeni täis rahapada, kullakirst või koguni aardekamber. Erandit ei kujuta ka meie esivanemate jutulaegas, millest kullakarva valiku kogus ja koostas Matthias Johann Eisen juba enam kui saja aasta eest. Laias laastus võib alljärgnevad lood […]
“Rahvaluule välipraktika”
Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri töökavas oli koostada metoodiline käsiraamat “Praktilised tööd rahavaluule alalt”. Käesolev brošüür oli koostamisele võetud käsiraamatu üks peatükk. Selle väljaandmisele asumine esmajärjekorras oli tingitud vajadusest suvisele menetluspraktikale siirdujaile juba nüüd see kätte anda.
“Ravitseja-Leenu tarkused”
Varsti kõlkuski naine oksa küljes, nagu ravitseja oli soovinud. Ei läinud sugugi kaua aega mööda, kui nastik toobrisse sulpsatas, kust Leenu ta välja tõstis. Edasi jätkas uss oma teekonda rohus. Leenu oli sündmuste käiguga rahul. “Piima hais meelitas nastiku kohust välja.” (Taskuformaat)
