“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
Sari: Valik väärtkirjandust Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald
“Kangelane tiigrinahas”
Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja Šotha Rusthaveli poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat. Illustreerinud Sergo Khobuladze.
“Karske Pireta, Maheda Mareta ja Mehetapja Maie lood”
Perekonnaballaade vanast orjaajast – Rahvapärimustest põiminud. Eesti rahvalüürikast ja seal leiduvaist eepilistest motiividest pikemaks lugulauluks põimitud “Lauluema Mari loos” on jäädvustatud pilt meie orjaaegsete naiste argielust, nende töö ja elu raskustest ning rõõmudest. Kui seda alapealkirjas on nimetatud “kangelaslooks vanast orjaajast”, siis seetõttu, et nii raskeis oludes elamine ja seejuures laulukunsti viljelemine iseendast juba tähendas […]
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Klaasmäel”
Sisukord – Katrin Alekand / Setu legendilaadsete muinasjuttude ruumisemiootikast – Risto Järv / Eesti imemuinasjuttude kangelaste, jutustajate ja kogujate soost – Andreas Kalkun / Mõistus ja tunded. Protestantlik ja ortodoksne Anne Vabarna tekstides – Annika Kilgi / Nõo keel. Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste slängist – Melika Kindel / Kuusalu kohapärimus kaasajal (1999. aastal koolides toimunud küsitluse […]
“Klaverialbum. Eesti rahvamuusika”
Klaverimängu algõpetus lastele I Tutvumine noodijoonestiku ja nootidega 53 eesti rahvalaulu klaveriseades
“Kolm islandlaste saagat. Gísli, Glúmr ja Bárðar”
Viikingi- ja varakeskaegseid põhjarahvaid meenutatakse vahest kõige eredamalt kui jõhkraid rüüstajaid, kuid loomulikult ei kajasta see kaugeltki kogu ajalugu. Islandlaste saagad ehk Íslendingasögur, mida kutsutakse ka perekonnasaagadeks ning mis moodustavad ühe saagade rühma, on XIII‒XIV sajandil kirja pandud kangelaslood, mis on sageli ohtralt täiendatud luulega. Eelmise aastatuhande künnisel hargnevad lood kirjeldavad imekspandava realismiga Islandi mõjukamate […]
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Kõmri saagad”
Keldi kirjanduse varasalvest Keldi rahvaste kirjanduses kuulub silmapaistev koht Walesi poolsaarel sündinud kõmri kirjandusele. Selle õitseaeg oli 12. sajandil tolleaegseid levinumaid legende tuntakse nimetuse all “Mabinogion”. Osa neist – nn. Mabinogi neli haru – on käesolevas esitatud ka eesti lugejale, lisaks veel üks fantastiline kosjalugu. Neis äärmiselt omapärastes legendides põimuvad keltide mütoloogilised kujutelmad “ajalooliste” viidetega, […]
“Korea müüt”
Suurtest Aasia kultuuridest ja nende mütoloogiast on eesti keeles varem ilmunud raamatuid peamiselt India, Hiina ning Jaapani kohta. Seo Daeseoki “Korea müüt” pakub esimest korda eesti lugejale põhjalikumat ülevaadet ka selle riigi mütoloogiast ning ajaloost. Autor on raamatusse valinud seitse asutamismüüti, kümme šamanistlikku ja seitse Džedžu saare müüti. Need kirevad lood annavad võimaluse võrrelda, mis […]
“Kreeka kirjanduse antoloogia”
Kreeka kirjanduse antoloogia koostamise mõte kasvas välja vajadusest tutvustada üliõpilastele antiikkirjanduse loengutel käsiteldavate autorite loomingut, samuti pakkuda läbilõiget sellest kultuurilooliselt nii olulisest materjalist kõigile muudelegi kirjandushuvilistele. Materjal on süstematiseeritud-periodiseeritud nii žanrilistel kui ka kronoloogilistel alustel, nagu on tavaline kreeka kirjandusloos, jagades seda neljaks perioodiks – arhailiseks, klassikaliseks, hellenistlikuks ja Rooma ülemvõimu aegseks kirjanduseks. (kaaned kulunud)
“Kui tähed olid jumalad”
Muistsete rahvaste huvi Päikese, Kuu ja tähistaevaga seotud nähtuste vastu on eelkõige uuritud seoses üksikute rahvaste kultuuriga. Probleemi kokkuvõtliku käsitluse leiab lugeja sellest raamatust. Tuginedes arheoloogia, etnograafia, ajaloo, kunsti ja keeleteaduse andmetele vaatleb saksa autor Rudolf Drössler taevakehade osa vanaaja rahvaste maailmapildis. Müütides ja uskumustest ilmneb, kui keerukad ning mitmetahulised olid varasemad kujutlused taevakehadest, kui […]
“Kuningas Arthuri triloogia”
Vaprad rüütlid, vägevad võlurid ja nõiutud neitsid – neid kõiki võib kuningas Arthuri lugudest leida. Kas kuningas Arthur oli kunagi ka päriselt olemas, on siiani mõistatus, kuid põnevad, müstilised ja siiralt traagilised lood temast, kaunist kuninganna Gueneverist ja kuulsatest Ümarlaua rüütlitest Lancelotist, Gawainist ja teistest elavad ja kütkestavad lugejaid juba aastasadu. Need lood võimaldavad ka […]
“Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu”
Anonüümne jutukogu “Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu” pärineb keskaegsest Indiast (11.–15. saj.). Kuningas Bhoja I üritab istuda Lõvitroonile, kuid selle nikerdatud kujukesed takistavad teda, jutustades lugusid inimlikust superkangelasest Vikramast, tema seiklustest inimeste, jumalate ja kurivaimude keskel. Martti Kalda on need jutud tõlkinud sanskriti keelest, kõige tuntumast ja algallikale lähemal seisvast Lõuna-India versioonist. Muinasjutulist […]
“Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist” IV osa
Sisukord – Saateks; – Välitööde võimalikkusest internetis/Pille Runnel; – Katk ja aids – sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses/Reet Hiiemäe; – Nõukogude inimene suudab kõike – jutustamisteema sotsialismi ja postsotsialismi ajastul/Guntis Pakalns; – Miks puu ei lange maha, miks lind ei lenda ära – ehk kurtide viipekeelsest folkloorist/Liina Paales; – Siberi eestlalaste kujutlused ümberkaudsetest turgi keeli rääkivatest […]
“Laul olgu lühike või pikk…”
Valimik ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke vahekordi kajastavaid eesti uuemaid rahvalaule. Käesolev kogumik on esimeseks eesti uuema, nn. lõppriimilise rahvalaulu väljaandeks. Uuem rahvalaul levis põhiliselt möödunud sajandil, ent hakkas kujunema juba varem ja elab mõnevõrra veel tänapäevalgi. Võrsunud varasema regivärsitraditsiooni pinnalt ning levides paralleelselt kirjandusega, on eesti uuemal rahvalaulul laialdaselt puutepunkte, põimumisi ja segunemisi nii ühe […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Lauluväelised”
Raamatu tutvustuseks tsiteerigem alljärgnevalt paari mõttekäiku Herbert Tampere kirjutistest. Rahvuslikust iseloomust ja traditsioonidest: “Iga muutus, iga uus element peab kasvama välja traditsioonist või sellega kohanema, läbi käima kollektiivi “sulatusahjust”. Ilma selleta jääb ta võõrkehaks ning tõrjutakse peagi kõrvale. Kuid tuleb meeles pidada, et rahvuslik iseloom ja traditsioon ei ole midagi igipüsivat, vaid on pidevalt või […]
