“Kreeka kirjanduse antoloogia”
Kreeka kirjanduse antoloogia koostamise mõte kasvas välja vajadusest tutvustada üliõpilastele antiikkirjanduse loengutel käsiteldavate autorite loomingut, samuti pakkuda läbilõiget sellest kultuurilooliselt nii olulisest materjalist kõigile muudelegi kirjandushuvilistele. Materjal on süstematiseeritud-periodiseeritud nii žanrilistel kui ka kronoloogilistel alustel, nagu on tavaline kreeka kirjandusloos, jagades seda neljaks perioodiks – arhailiseks, klassikaliseks, hellenistlikuks ja Rooma ülemvõimu aegseks kirjanduseks. (kaaned kulunud)
“Kui tähed olid jumalad”
Muistsete rahvaste huvi Päikese, Kuu ja tähistaevaga seotud nähtuste vastu on eelkõige uuritud seoses üksikute rahvaste kultuuriga. Probleemi kokkuvõtliku käsitluse leiab lugeja sellest raamatust. Tuginedes arheoloogia, etnograafia, ajaloo, kunsti ja keeleteaduse andmetele vaatleb saksa autor Rudolf Drössler taevakehade osa vanaaja rahvaste maailmapildis. Müütides ja uskumustest ilmneb, kui keerukad ning mitmetahulised olid varasemad kujutlused taevakehadest, kui […]
“Kuningas Arthuri triloogia”
Vaprad rüütlid, vägevad võlurid ja nõiutud neitsid – neid kõiki võib kuningas Arthuri lugudest leida. Kas kuningas Arthur oli kunagi ka päriselt olemas, on siiani mõistatus, kuid põnevad, müstilised ja siiralt traagilised lood temast, kaunist kuninganna Gueneverist ja kuulsatest Ümarlaua rüütlitest Lancelotist, Gawainist ja teistest elavad ja kütkestavad lugejaid juba aastasadu. Need lood võimaldavad ka […]
“Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu”
Anonüümne jutukogu “Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu” pärineb keskaegsest Indiast (11.–15. saj.). Kuningas Bhoja I üritab istuda Lõvitroonile, kuid selle nikerdatud kujukesed takistavad teda, jutustades lugusid inimlikust superkangelasest Vikramast, tema seiklustest inimeste, jumalate ja kurivaimude keskel. Martti Kalda on need jutud tõlkinud sanskriti keelest, kõige tuntumast ja algallikale lähemal seisvast Lõuna-India versioonist. Muinasjutulist […]
“Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist” IV osa
Sisukord – Saateks; – Välitööde võimalikkusest internetis/Pille Runnel; – Katk ja aids – sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses/Reet Hiiemäe; – Nõukogude inimene suudab kõike – jutustamisteema sotsialismi ja postsotsialismi ajastul/Guntis Pakalns; – Miks puu ei lange maha, miks lind ei lenda ära – ehk kurtide viipekeelsest folkloorist/Liina Paales; – Siberi eestlalaste kujutlused ümberkaudsetest turgi keeli rääkivatest […]
“Libarebased ja kooljad”
Hiina armu- ja hirmujutud. Valimik kuulsa hiina klassiku Pu Songlingi novelle. Sisaldab suure hulga fantaasiaküllaseid ja salapäraga vürtsitatud põnevusgroteske, mis paistavad silma laia tundeskaala poolest, milles on armastust ja raevu, labasust ja vaimupeenust, tõsimeelsust ja pila.
“Mäetagused 12”
Sisukord Usund: – Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. II / Mall Hiiemäe Kombed: – Saami pulmakombed / Aleksandra Antonova & Jaan Sarv Lühivormid: – Vanasõnad loomade identiteedist / Arvo Krikmann – Inimene Eesti võrdlustes / Katre Õim Laulud: – “Ambroosius on ladna mees…” / Anu Vissel – Rahvalaul “Naise tegemine” / Felix Oinas Muusika – […]
“Mäetagused” nr 6
Usund: – Palakesi obiugri mütoloogiast. III / Aado Lintrop – Hõimlane verejõe tagant: saami muinaslood tootempõhjapõdrast. III / Enn Ernits – Sauadega jumalus – problemaatiline kuju Mochika usundis / Tarmo Kulmar – Marsi kanalite ajalugu / Tõnu Tuvikene Teooria: – Folklooriprotsess / Lauri Honko Muusika: Arg kosilane. Petis peiu. / Aleksander Sünter Nali: – Poliitiline […]
“Mäetagused” nr 9
Sisukord Usund: – Ussi ja siksaki motiivid soome kaljumaalingutel ja saami trummidel / Eero Autio – Hõimlane verejõe tagant: saami muinaslood tootempõhjapõdrast. VI / Enn Ernits – Ohverdamine Kaama-tagustel udmurtidel / Tatjana Minnijahmetova – Kolm vana-peruu kultuurihorisonti – kas ka kolm erinevat kultuuri? / Tarmo Kulmar Teooria: – Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis / Tiiu Jaago […]
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Mütoloogia”
Ajatud jutustused Kõik peamised müüdid – lood armastusest, seiklustest ja kangelaslikkusest, loomislood jm – elavalt jutustatud ja kaunilt illustreeritud. Jumalad ja koletised Põhjalik ülevaade mütoloogilistest kujudest kõikides müüte loonud kultuurides. Lood kogu maailmast Kuulsad lood Kreeka ja Rooma mütoloogiast ning vähem tuntud Ameerika, Aasia ja Aafrika rahvaste müüdid. Mütoloogilised seosed Avastage teemad ja uskumused, mis […]
“Mütoloogiad kogu maailmast. Eri rahvaste mütoloogilised uskumused ja traditsioonid”
tutvustab ja selgitab maailma rahvaste mütoloogiate peamisi tõekspidamisi. annab ülevaate mütoloogia tekkeloost ning põlisrahvaste uskumustest ja traditsioonidest. uurib Mesopotaamia, Muinas-Egiptuse, Kreeka, Rooma, Põhja-Euroopa, Kesk- ja Ida-Euroopa, Aafrika, India, Hiina ja Jaapani, Põhja- ja Kesk-Ameerika, Lõuna-Ameerika ja Okeaania mütoloogiaid. sisaldab kokku üle 200 värvifoto, kaardi ja tabeli. esitleb mütoloogiliste kultuskohtade unikaalseid rekonstruktsioone.
“Müüdid ja legendid”
Müüdid & legendid. Iidsete lugude illustreeritud teejuht. Müüte – lugusid jumalatest ja kangelastest – leidub kõikides maailma kultuurides. Neis käsitletakse kõige sügavamaid ja põhilisemaid küsimusi: Universumi ja inimese loomist, jumalate ja vaimolendite olemust, seda, mis juhtub pärast surma või pärast maailma lõppu. Müütides võetakse vaatluse alla armastus ja armukadedus, sõda ja rahu, hea ja halb, […]
“Naised, šaakalid ja muud inimloomad. Vana-India jutte”
“Naised, šaakalid ja muud inimloomad” on Vana-India (muinas)juttude kogumik. Sel on kolm peamist sihti. Esiteks on see antoloogia, valik lugusid kuuest kõige kuulsamast ja menukamast kogumikust, mis keskaja Indias kirja pandud. Sellisena on tekst suunatud lugemiseks ja uurimiseks akadeemilise maailmapildiga Aasia-huvilistele, ent näiteks ka folkloristidele ja maailmakirjanduse uurijaile. Teiseks on muinasjuturaamat, ilukirjanduslik tõlge, mis võrreldav […]
“Nibelungide laul”
See oli 1757. a., kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja “Chriemhildens Rache und die Klage”, milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilis teoseid, mis on kõrvutatud Homerose eeposte, “Rolandi laulu” ja “Kalevalaga”. …
“Nibelungide laul”
Saksa kangelaseepose ümberjutustus Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel Saksa DV kirjaniku Franz Fühmanni ümberjutustus saksa kangelaseeposest “Nibelungide laul”. Illustreerinud E. ja H. Jürgens.
“Noole-Oddi saaga”
“Noole-Oddi saaga” tundmatu islandlasest autor elas tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel, vanapõhja saaga-kirjanduse õitseajal, mil Islandi keskaegne vabariiklik periood oli lõppemas ja juhtivate ülikute vahel toimusid teravad konfliktid. Saaga hoogsad ja verised, kuid tihti ka grotesksed ja humoorikad seiklused pole oma meelelahutuslikku väärtust kaotanud tänapäevalgi. Saaga-žanrit tutvustava saatesõna on kirjutanud tõlkija Mart Kuldkepp.
“Päkapikud, kääbikud ja trollid”
Nad on valvsad, osavad paljudes käsitöökunstides, õiglased, püüdlikud, julged ja truud. Samas paraku ka äärmiselt õrnahingelised, kättemaksuhimulised ja üleannetud. Lisaks on nad enamasti võrdlemisi inetud, nii vanad kui Böömi mets ja toidu osas üsna pahurad irisejad. Mille poolest ikkagi erinevad päkapikud, kääbused, trollid, kooboldid ja kotermannid? Kas nad ikka on meie laiuskraadidelt täiesti kadunud, kui […]
“Parzival”
Wolfram von Eschenbach (umb, 1170-1220) on keskülemsaksa kirjandusliku perioodi isikupäraseim autor. Tema peateos eepos “Parzival” käsitleb feodaalajastu kriiside ja langusega seotud nähtusi Euroopas. Parzivali ning Gawani elukäigu najal esitab Wolfram mitmekülgselt ja laiahaardeliselt kultuurilugu hõlmavaid põhiprobleeme, milles peituvad Euroopa hilisema kujunemise eod ja motiivid. … Ja “Parzivalis” otsustatakse nüüd surma saata ka kangelasmeelne Gawan, kes […]
“Peruu pärimused”
Mida arvab Ricardo Palma žanrist, mille ta algatas? “Oma olemuselt ei ole pärimus muud kui üks kujusid, millesse võib end rüütada Ajalugu, kuid ilma viimasele iseloomulike karideta. Ajalugu peab sündmusi jutustama kuivalt, neid väljamõeldistega ilustamata ning pidama silmas üllaid eesmärke … Ajalugu, mis moonutab, jätab vahele või arvestab fakte vastavalt sellele, kas nad sobivad või […]
