“100 tegelaskuju klassikalisest mütoloogiast lääne kunstis”
Selles harivas, paeluvas ja meelelahutust pakkuvas raamatus on esitatud 100 tähtsamat tegelaskuju klassikalisest kreeka-rooma mütoloogiast, ürgjumalustest suurte Olümpose jumalateni ja Hadese varikujudest asukateni. Nende lood, mis käsitlevad üldinimlikke teemasid nagu armastus, kiivus, viha, auahnus, reetlikus ja ilu, on tänapäeval sama aktuaalsed kui antiikajal. – Kaunilt kujundatud sugupuud asetavad tegelased konteksti ja näitavad selgelt iga jumalate […]
“Austraalia aborigeenide legendid”
Maailma loomine; Kuidas taevas üles tõsteti; Baiame ja loomine; Kuidas tekkis Päike I; Kunst; keeled; Kuidas tekkis Päike II; Kuidas tekkis Kuu; Mis on Kuu?; Langevad tähed; Esimene lõkketuli; Muusika; Tants; Esimene känguru I; Esimene känguru II; Esimene Waratah; Miks vares must on; Miks lehed langevad; Pühad, tavad ja kombed; Usk ja ebausk; Legend suurest […]
“Dädä Gorgudi raamat”
Aserbaidžaanide eepos. Prohveti aastasajal oli Bajati hõimus üks Gorgud-ata nimeline mees. Too mees oli oguuside hulgas teadjaks – kõik, mis ta ütles, läks täide. Tulevaist aegadest jutustas imepäraseid asju. Kõigevägevam pani ta südamesse innukust…
“Draakoni märgi all”
Kogu maailmas on läbi aegade kujutatud draakoneid, kel mingi kera või muna lõugade vahel. Tavapäraselt tõlgendatakse see päikesevarjutuse kajastuseks: taevamadu neelab päikese. Ent leidub niisuguseidki motiive, kus draakon näib mängivat leegitseva keraga ja selle mahagi pillavat: tulekera kukub taevast alla, leegitsev saba taga. Hiina kultuuriareaalis peetakse seda leegitsevaks pärliks – elutarkuse pärliks, surematuse pärliks. Pärit […]
“Esivanemate varandus”
/—/ Eisen oli väga viljakas literaat, tema poolt välja antud raamatute arv (koos vaimulike teostega) ületab 200. Tähtsamateks tuleb pidada tema koostatud antoloogiat “Eesti luuletused” 1881 ning “Kalevala” tõlget (annetena aastatel 1891-1898). Eiseni suuri teeneid on rahvaluule kogumine ja selle publitseerimine. Erinevalt J. Hurdast ei avaldanud Eisen rahvaluule teaduslikke publikatsioone, vaid rahvaraamatuid. Neist tähtsamad on […]
“Flaami muinasjutud ja muistendid”
Flandria asub kahe kultuuri – romaani ja germaani – kokkupuutepiiril. Kuigi selle maa traditsiooniline kodanlik kultuur on väga tugevalt mõjutatud prantsuse keelest ning esteetikast, on suur osa arhailisemast muinasjutukultuurist rohkem germaani, seega kõige otsesemalt saksa kultuuriruumi kalduv. See fakt tegi aga käesoleva kogumiku koostamise omajagu raskeks, sest väga paljud flaami muinasjutud on üsnagi sarnased saksa […]
“Idamaade mütoloogia entsüklopeedia”
Legendid idast: muistse Egiptuse, Araabia, Pärsia, India, Tiibeti, Hiina ja Jaapani imepärased müüdid ning lood kangelastest, jumalatest ja sõdalastest Autoriteetne teejuht idamaiste mütoloogiate ja legendide juurde Egiptusest kuni Jaapanini. Üle 500 märksõna kirjeldavad iga kultuuri keskseid müütilisi tegelasi ja nende tähtsust oma aja muistsetele tsivilisatsioonidele. Erinevate kultuuride keskseid teemasid ja sümboleid illustreerivad suurepärased pilditahvlid, alates […]
“Iiri legendid”
Kes olid muistse Iirimaa asukad? Millised olid nende kombed, uskumused, arusaamad heas ja kurjast? Iiri kangelaslugude ja legendides avaneb uks kaugesse, karmi, kuid köitvasse ruumi ja aega. Aega, mida mõõdetakse “alates maailma loomisest”. Ruumi, milles elavad ja tegutsevad druiidid, haldjad, sangarid-pooljumalad, kaunid kuningannad ja võimukad kuningad.
“Ilias. Odysseus. 2 raamatut.”
I Raamat – “Homeros´e Ilias” Gustav Schvabi järele Eesti keelde A. Tammsaare Prof. P. Baumani sissejuhatusega Oleviku tähtsamaks kultuuriliseks jõuks on tema minevik; Euroopa kultuuriline elu ei ole täielikult mõistetav ilma Euroopa mineviku tundmiseta. Need üldtunnustatud laused on maksvad kõigi kultuurelu avalduste kohta, olgu see üksikute rahvaste poliitiline või majandusline arenemine, kirjanduse, kunst, teadus jne. […]
“Imemuinasjutu ajaloolised juured”
IImemuinasjutt algab mingi õnnetuse või kahju tekitamisega või millegi omandamise sooviga ning jätkub kangelase lahkumisega kodust ning kinkija kohtamisega, kes annab talle abilise või võluvahendi, kelle või mille abil otsitav asi leitakse. Seejärel toimub muinasjutus võitlus vastasega, tagaajamine, naasmine koju, raskete ülesannetega proovilepanek ja lõpuks abiellumine enda või oma äia riigis. Erinevate rahvaste imemuinasjuttude uurimine […]
“Jumalad, deemonid ja teised”
… Kirjandus pole mitte uurimisala, mis tuleb eraldi lahtrisse panna ainult õpetlastele meeleülenduseks, vaid laiahaardeline ja taidurlik väljendusvahend, mis toob kasu nii kirjaoskajatele kui kirjaoskamatutele. Õige kirjandusteos peab huvi äratama kõige mitmekesisemal viisil: kõiki “Ramajana” stroofe võib viisistada ja laulda, jutustada dialoogina ja esitada koos tegevusega ning käsitleda üleva draamana (…) Igal lool on filosoofiline […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Kalevipoeg”
Eesti rahva eepos. Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, Muistse põlve pärandusest Ihkan laulu ilmutada. “Kellel siis himu on “Kalevipoega” lugeda, see tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. “Kalevipoeg” olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme […]
“Kangelane tiigrinahas”
Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja Šotha Rusthaveli poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat. Illustreerinud Sergo Khobuladze.
“Klaasmäel”
Sisukord – Katrin Alekand / Setu legendilaadsete muinasjuttude ruumisemiootikast – Risto Järv / Eesti imemuinasjuttude kangelaste, jutustajate ja kogujate soost – Andreas Kalkun / Mõistus ja tunded. Protestantlik ja ortodoksne Anne Vabarna tekstides – Annika Kilgi / Nõo keel. Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste slängist – Melika Kindel / Kuusalu kohapärimus kaasajal (1999. aastal koolides toimunud küsitluse […]
“Kõmri saagad”
Keldi kirjanduse varasalvest Keldi rahvaste kirjanduses kuulub silmapaistev koht Walesi poolsaarel sündinud kõmri kirjandusele. Selle õitseaeg oli 12. sajandil tolleaegseid levinumaid legende tuntakse nimetuse all “Mabinogion”. Osa neist – nn. Mabinogi neli haru – on käesolevas esitatud ka eesti lugejale, lisaks veel üks fantastiline kosjalugu. Neis äärmiselt omapärastes legendides põimuvad keltide mütoloogilised kujutelmad “ajalooliste” viidetega, […]
“Korea müüt”
Suurtest Aasia kultuuridest ja nende mütoloogiast on eesti keeles varem ilmunud raamatuid peamiselt India, Hiina ning Jaapani kohta. Seo Daeseoki “Korea müüt” pakub esimest korda eesti lugejale põhjalikumat ülevaadet ka selle riigi mütoloogiast ning ajaloost. Autor on raamatusse valinud seitse asutamismüüti, kümme šamanistlikku ja seitse Džedžu saare müüti. Need kirevad lood annavad võimaluse võrrelda, mis […]
“Kreeka kirjanduse antoloogia”
Kreeka kirjanduse antoloogia koostamise mõte kasvas välja vajadusest tutvustada üliõpilastele antiikkirjanduse loengutel käsiteldavate autorite loomingut, samuti pakkuda läbilõiget sellest kultuurilooliselt nii olulisest materjalist kõigile muudelegi kirjandushuvilistele. Materjal on süstematiseeritud-periodiseeritud nii žanrilistel kui ka kronoloogilistel alustel, nagu on tavaline kreeka kirjandusloos, jagades seda neljaks perioodiks – arhailiseks, klassikaliseks, hellenistlikuks ja Rooma ülemvõimu aegseks kirjanduseks. (kaaned kulunud)
