“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Pan Wolodyjowski”
Käesolev teos kuulub Henryk Sienkiewiczi ajalooliste romaanide triloogiasse:”Tule ja mõõgaga”, “Uputus”, “Pan Wolodyjowski” “Pan Wolodyjowski” – Poola kirjandusklassiku 17. sajandi sündmusi kujutava ajaloolise triloogia viimase romaani tegevus keskendub algul nimikangelase, Poola kuulsaima sõjamehe keerukale naisevõtuloola. Saanud endale väärilise kaasa, kellele mõõk on tähtsam kui kedervars, võitleb Wolodyjowski maa piirialadel sissetungivate tatarlastega (üks khaanide järglasi, poetanud […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Pardiajaja”
Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvas oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.
“Pariisi lõbusad naised”
“Pariisi lõbusate naiste” tegelased on kaks keskealist naist, kes on jäänud üksikuks ja püüavad oma eluga midagi ette võtta. Kerge see Nõukogude Eestis ei ole, aga kerge pole see olnud kunagi. Nende elu riivavad ka mehed, õhus on võimalus armastusele ning tuleb otsustada, kas see jääbki vaid võimaluseks või on teineteisele meeldima hakanud inimestel otsustava […]
“Pariisi õngitseja”
Friedrich Wolf (1888-1953) mobiliseeriti arstina Esimesse maailmasõtta. Seal otsis ta sõjavastase võitluse võimalusi, ja selles võitluses kujuneski temast luuletaja ja draamakirjanik. Sõjavastane võitlus suunas teda osa võtma 1918.a. puhkenud revolutsioonist. Ta esines kõigepealt revolutsioonilise kirjanikuna, kuid ka võitluse organiseerijana kontrevolutsiooni vastu. Wolf võitis üldise tunnustuse Saksa talupojasõja draamaga “Vaene Konrad” (1923). Ta kiskus kaasa oma […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Peateema”
Mulle teeb suurt rõõmu astuda oma juttudega nõudlike eesti lugejate ette. “Me ei või iial ette teada, mis mõju on me sõnadel …” – aga ma olen õnnelik, kui mu mõtted ja tunded leiavad vastukaja. – Leonid Zorin Loomingu Raamatukogu 8-9/1983
“Perekondlikud mängud”
Sisukord. – Külaskäik koju – Jättes armastuse kõrvale – Ringmäng – “Reis ümber maailma” Ööl enne seda, kui Valter Sarapuu sõitis linna, kus elasid tema vanemad, nägi ta unes, et oli väikene poiss ja mängis päikesest heledal verandal pikkade valgete paberiribadega, põimides neist ahelikke. Korraga tundis ta tugevat pissihäda, avas ukse, et minna WC-sse, kuid […]
“Phroso”
Mu huulilt vallandus äkki tahtmatu üllatushüüe, osutasin käega sadama poole ning sinisele merele selle taga. Kõik pead pöördusid minu osutatud suunas, iga silmapaar vaatas teritatud tähelepanuga sinna kuhu minagi. Hetk hingetut vaikust – hetkeline imestus – siis vallandus kõikide suust kriiskav või madal, hirmust nõrk või ehmatusest vali karje… Vahemere saare ostnud inglise härrasmehe ja […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
“Piiga hallis”
Kuldne sügis ja neli inimest kirikus. Väikeses valgeks lubjatud kirikus, tärpentiinist lõhnavas linnas. Pühapäev. Peajumalateenistus, orelimäng ja kõik seesugune. /—/ Loomingu Raamatukogu 23-25/1962 Kaaned koledad.
“Piimamees Tevje”
…Kõigi lugude prototüübiks on olnud Kiievi suvitajatega – nende hulgas oli ka Rabinovitšite perekond – kaubitsenud juudi rändkaupmees, kes peale toiduainete tõi kirjanikule ka rikkalikult külauudiseid ja tähelepanekuid oma elust. Vahetpidamatu lobisemise oskas ta rüütada vaga õpetusega, pikkides arutlusi tsitaatidega Piiblist, Talmudist ja midrašist – nii ehtsate kui ka isetehtutega. … K. Kasemaa Loomingu Raamatukogu […]
“Pikk hüvastijätt”
Terry Lennox on sattunud ebameeldivasse olukorda. Tema miljonärist naine on surnud ja tal on vaja kaduda. Abi saamiseks pöördub ta eradetektiiv Philip Marlowe’ poole. Marlowe, kes usub, et Lennox ei tapnud oma naist, on nõus teda aitama, kuid peagi hakkab tal kogu lugu üle pea kasvama. Üks mõrv järgneb teisele ning tõde kipub ikka veel […]
“Pillimees”
Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. Taevast nagu ei olnudki enam: koos vihmaga laskus tänava kohale õhtu, pressis vastasmajade ülemised korrused üksteisele lähemale, ja kui ma üles vaatasin, oli mul tunne, nagu astuksin mööda kaljusse raiutud renni põhja. … Loomingu Raamatukogu 1967/16
“Pilte ja hääli Eesti loodusest”
… Väliretkeil sai enamasti märkmeid tehtud. Emotsioon koos konkreetse vaatlusega sai nagu äärejooni pidi päevikusse kantud. Ja hommikuti, umbes kella kuuest kaheksani, oli poolseliti asendis õige aeg värskeile muljeile lõplikku vormi anda. “Piltide ja häälte” meeltesse akumuleerimise hiilgeaeg oli Lääne-Saaremaal, kus muude kohutstuste kõrval tuli juhatada ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama. Ja õpilased mäletavad mitme aastakümne taha, […]
“Pilte kadunud maailmast”
Krahvinna Maria Kleinmicheli ajaloofaktidele tuginev mälestusteraamat viib lugeja möödunud sajandi teise poole ja käesoleva sajandi alguse Vene õukonnaellu. Autoril on eredaid mälestusi kokkupuuteist paljude Euroopa poliitikategelaste, Venemaa tsaaride Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II ning Saksa keisri Wilhelm II, Austria keisrinna Elisabethi ja teiste kroonitud peadega. Ta on läbi elanud 1905. ja 1917. aasta sündmused […]
