“Pääsukesed”
Autor tutvustab kõiki kolme Eestis pesitsevat pääsukeseliiki, annab ülevaate nende saabumisest, pesitsemisest, toitumisviisidest, rändest ja talvitamisest. Juttu on ka katsetest tehispesadega. Antakse juhtnööre pesade ülespanekuks suitsu- ja räästapääsukestele. Tutvustatakse praktilist linnukaitset. Sari: Pääsuke Taskuformaat
“Padjamärkmed”
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Pole teada, kas „Padjamärkmed“ pidi autori nägemuses […]
“Päevapiltnik”
“Päevapiltniku” ilmumine tähistas uue loominguperioodi algust. Kirjanik on leidnud oma kullasoone: päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatud, traagilise perekonnaloo, mille taustal tekib pilt nõndanimetatud vaesemehe-Rootsist, ajast enne Rootsi heaoluriigi, “rahvakodu” sündi. /—/ Loomingu Raamatukogu 48-50/1993
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Päikesekonservid”
Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest. Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” […]
“Pakane punanina”
Kõik tuiskudest umbe on aetud. Kõrb sageli hange vaob teel. Kaks sõitjat ja kirst, tekinäruga kaetud, peal koormaks on armetul reel. Härm valendab hobuse leidel. “Nõõ, kõrvike! Varsti on öö!” Jääpurikad ripsmeis on eidel. Eks muidugi pakase töö. … Tõlkinud August Sang Eesti Raamat, 1978 55lk
“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Pan Wolodyjowski”
Käesolev teos kuulub Henryk Sienkiewiczi ajalooliste romaanide triloogiasse:”Tule ja mõõgaga”, “Uputus”, “Pan Wolodyjowski” “Pan Wolodyjowski” – Poola kirjandusklassiku 17. sajandi sündmusi kujutava ajaloolise triloogia viimase romaani tegevus keskendub algul nimikangelase, Poola kuulsaima sõjamehe keerukale naisevõtuloola. Saanud endale väärilise kaasa, kellele mõõk on tähtsam kui kedervars, võitleb Wolodyjowski maa piirialadel sissetungivate tatarlastega (üks khaanide järglasi, poetanud […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Pardiajaja”
Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvas oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.
“Pariisi lõbusad naised”
“Pariisi lõbusate naiste” tegelased on kaks keskealist naist, kes on jäänud üksikuks ja püüavad oma eluga midagi ette võtta. Kerge see Nõukogude Eestis ei ole, aga kerge pole see olnud kunagi. Nende elu riivavad ka mehed, õhus on võimalus armastusele ning tuleb otsustada, kas see jääbki vaid võimaluseks või on teineteisele meeldima hakanud inimestel otsustava […]
“Pariisi õngitseja”
Friedrich Wolf (1888-1953) mobiliseeriti arstina Esimesse maailmasõtta. Seal otsis ta sõjavastase võitluse võimalusi, ja selles võitluses kujuneski temast luuletaja ja draamakirjanik. Sõjavastane võitlus suunas teda osa võtma 1918.a. puhkenud revolutsioonist. Ta esines kõigepealt revolutsioonilise kirjanikuna, kuid ka võitluse organiseerijana kontrevolutsiooni vastu. Wolf võitis üldise tunnustuse Saksa talupojasõja draamaga “Vaene Konrad” (1923). Ta kiskus kaasa oma […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Peateema”
Mulle teeb suurt rõõmu astuda oma juttudega nõudlike eesti lugejate ette. “Me ei või iial ette teada, mis mõju on me sõnadel …” – aga ma olen õnnelik, kui mu mõtted ja tunded leiavad vastukaja. – Leonid Zorin Loomingu Raamatukogu 8-9/1983
“Perekondlikud mängud”
Sisukord. – Külaskäik koju – Jättes armastuse kõrvale – Ringmäng – “Reis ümber maailma” Ööl enne seda, kui Valter Sarapuu sõitis linna, kus elasid tema vanemad, nägi ta unes, et oli väikene poiss ja mängis päikesest heledal verandal pikkade valgete paberiribadega, põimides neist ahelikke. Korraga tundis ta tugevat pissihäda, avas ukse, et minna WC-sse, kuid […]
“Phroso”
Mu huulilt vallandus äkki tahtmatu üllatushüüe, osutasin käega sadama poole ning sinisele merele selle taga. Kõik pead pöördusid minu osutatud suunas, iga silmapaar vaatas teritatud tähelepanuga sinna kuhu minagi. Hetk hingetut vaikust – hetkeline imestus – siis vallandus kõikide suust kriiskav või madal, hirmust nõrk või ehmatusest vali karje… Vahemere saare ostnud inglise härrasmehe ja […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
