“Mari-Ann”
See on liigutav lemberomaan ilusas looduses ülemmetsniku Stephen Wiethi metsamajas sündinud ja üles kasvanud imepäraselt kaunist neiu Mari-Ann armastusest. Kuigi tema ümber keerleb hulk abiellumismõtetega armunud noormehi, jääb ausameelne, puhta unistajahingega tütarlaps kindlaks oma kunagisele tõotusele: teda võiks suudelda vaid selline mees, kellega ta on otsustanud abielluda, vaid selline iselaadne Keegi, kellele tasub ennast hoida… […]
“Maria Stuart”
Juliusz Slowacki (1809-1849) on tähtsamaid poola luuletajaid Adam Mickiewiczi kõrval. Noorusedraama «Maria Stuart» väärib tähelepanu oma meisterliku psühholoogiaga, mis on andnud autorile võimaluse vaadelda kirjanduses varem ja hiljem tihti käsitletud Šotimaa kuninganna tragöödiat omapärasest aspektist. Näidates end meistrina komplitseeritud inimloomuste kokkupõrgete kujutamisel, ilmutab Slowacki sealjuures erksat sotsiaalset südametunnistust ja kajastab kaudselt poola rahva feodalismivastase võitluse […]
“Marie”
Romaan madame Tussaud´ elust Mida Marie tegelikult mõtles? Madame Tussaud´ väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meistriteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombel raha. Kirjanik poeb Marie nahka ja jälgib tema silmadega nii isiklikke kui ka ühiskondlikke sündmusi […]
“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Mässaja portree”
Inglise autori Richard Aldingtoni biograafiline jutustus Robert Louis Stevensonist (1850-1894), maailmakuulsa “Aarete saare” autorist, suureandelisest kirjanikust ja mehisest inimesest.
“Matthias Merenuse neli abielu”
Humoorika ja hoogsa armastusromaani lehekülgedel elavad selle kangelased läbi mitmeid põnevaid seiklusi, mis viivad lugeja tuledesäras suurlinnadest väikesesse mägikülakesse, Müncheni õllesalvatorilt Ungari pustasse, metsikuist Balkani mägedest nooblitesse rannakuurortidesse kuni Argentiina rohtlateni välja. Üle kõige hõljub aga armastuse kustumatu ülemlaul.
“Mees, kes jooksis üle tänava”
Läti nõukogude kirjaniku Andris Kolbergsi satiirilise koega romaan rahva vara riisujatest ja miilitsatöötajate võitlusest nende vastu.
“Meesteta küla”
Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega “Meesteta külas”. Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed.
“Mehhiko – Päikesekivi maa”
Sisukord: Mehhiko rahutu taevas; Õõtsuv linn; Püramiidide jalamail; Pilk seljataha; Tantsiv Mehhiko; Presidendi juures; Maavärin; Süda-Mehhiko kiltmaal; Revolutsioonist ja resignatsioonist kunstis; Teekond Aguascalientesesse; Pika nimega väike osariik; Teekond lõunasse; Mehhiko maaõli; Rahvuskongressis; Sooja mere ääres; Kohtumisi Mehhikoga.
“Memento mori”
Inglise kirjaniku kaks lühiromaani. Romaanis “Memento mori” on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi. Romaani “Miss Jean Brodie oma parimas eas” peategelaseks on ekstsentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest “eliiti” kasvatada.
“Merel, kõrves ja dzhunglis. Laevakoer, eesel ja krokodill”
Olgu merel, maal või kaugetel randadel, inimesed rändavad oma eluteel. Rändavad läbi elu rõõmude ja murede, teenivad palgehigis oma igapäevast leiba, kummardavad jumalate ees ja toovad neile ohvreid. Koos inimesega rändab ta neljajalgne abiline. Ta on sageli usaldatavam ja truum kui paljudki inimesed, kes küll vannuvad truudust ja nimetavad endid su sõbraks, ent kes samal […]
“Merevaigurannikult vulkaanidemaani”
Kogumik sisaldab publitsistliku reisikirja laadis kirjutisi Eesti NSV loodusteadlastelt nende ekspeditsioonide, väliuurimiste ja ekskursioonide kohta Nõukogude Liidu mitmesugustesse osadesse. Siin on kirjutisi akvalangistide tööst merepõhjas, tõusust Kamtšatka vulkaanidele, mägiloomade küttimisest, raskeist rännakuist taigas ja steppides jm. Teos on illustreeritud originaalfotodega.
“Mesinädalad”
Johan Borgen (1902-1979) kuulub tänapäeva produktiivsemate ja väljapaistvamate norra kirjanike hulka. Debüteerinud juba 1925. aastal, novellikoguga “Pimeduse poole”, lõi ta läbi alles kümmekond aastat hiljem oma humoristlike vestete ja följetonidega, kujunedes tol ajal selle ala parimaks mitte ainult Norras, vaid vahest koguni Põhjamaades üldse. Hiljem on ta kirjutanud küll ka romaane, näidendeid ja kuuldemänge, kuid […]
“Michelsoni immatrikuleerimine”
Tosin üksikõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel. Loomingu Raamatukogu 4/1971
“Mida peab teadma naine”
Alljärgnevate ridadega püüan tasandada lünka eestikeelse günekoloogilise populaarteadusliku kirjanduse valdkonnas, arvestades kuuldut-nähtut igapäevasest elust.
“Mihhail Gorbatšovi intiimbiograafia”
… Mitmesugustele allikatele tuginedes on “Times´il” siiski õnnestunud täita paljud valged laigud Gorbatšovi eluloos. Ajakirja korrespondendid Nõukogude Liidus ja mujal maailmas on küsitlenud kümneid Nõukogude presidendi kolleege, kunagisi koolikaaslasi, neid väheseid välismaalasi, kes teda tunnevad, ja teisi inimesi, kes on endise Stavropoli maapoisiga kokku puutunud tema teel Kremlisse. …
“Mikael Hakim”
I osa – sisaldab kolme esimest raamatut Paljusõnaline Mikael el-Hakim jagas oma jutustuse kümneks raamatuks ja pani igale raamatule omaette pealkirja. Sel viisil püüdis ta hoida erkvel kõrgeaulise eunuhh Solimani huvi. Kindlasti soovis ta raamatute ohtrusega näidata ka oma ületamatut osavust sõnade rittaseadmise kunstis. Raamatud on järgmised: 1. Palverändur Mikael 2. Maadleja Antar Alžiiris 3. […]
“Millennium. Ennustused aastaks 2000”
Ennustused aastaks 2000. (Pidi vist maailma lõpp tulema…)
“Mina olin veel väikene”
Sakari Pälsi kuulub soome sõnameistrite vanemasse põlvkonda. Ta on sündinud 9. juulil 1882.a. Häme läänis Loppil Sajaniemi külas talupoja perekonnas. 1903.a. asus tulevane teadlane ja kirjanik õppima ülikoolis, kus kuulas peamiselt ahreoloogiat. Ta lõpetas ülikooli 1908.a. filosoofia kandidaadi kraadiga; doktorikraadi sai 1936.a. On Soome Kirjanike Liidu auliige. Omandatud eriala viis Pälsi varakult (1909) Soome Rahvusmuuseumi […]
“Mina”
… Minuga on varemgi juhtunud, et ma olen kahestunud. See juhtub alati, kui midagi on toimumas. Ja see tähendab, et sündmused ei leia aset mitte ainult minu ümber või minus, vaid minuga. Seda ei saa üksi läbi elada, sest ühega peab see toimuma, teine peab seda teadma ja selle meile mõlemale selgeks tegema. …
