“Kojutulek”
“Kojutulek” kirjeldab üksikute jutustuste kujul soomepoiste sõjateed. Teatavasti tuli 1944. a. enamus JR200, nagu selle ametlik nimi oli, Eestisse tagasi võitlema lootusetut võitlust, vastu seisma sisserulluva Punaarmee lainele. Tagasi tuldi kainet mõistust trotsiva usuga, et on võimalik korda saata imet. Sellest tagasitulekust ja raskest võitlusteest annabki autor vaheda sulega kirjutatud ülevaate. See peatükk meie maa […]
“Kollane maja”
Sa hoiad käes seda paksu raamatut. Tema lehed krabisevad Sinu sõrmede all. Kui Sa otsid siit lõbu, siis võid panna raamatu tagasi letile või riiulile, sest selles raamatus ei ole juttu armastusest. Raamatu peamine väärtus on, et loo, mis siin kirja pandud, rääkis mulle (järelikult Sinulegi) kunagi üks joodik õllesaalis “Humal”. See oli suur, kollane, […]
“Kolm naist”
Sisukord: Robert Musil – Grigia – Portugallanna – Tonka Loomingu Raamatukogu 12-13/1972
“Kolm Tartu balli”
Eesti- ja Liivimaa sakslaste lemmikraamatu “Baltische Skizzen” autor Georg Julius von Schultz oli arst, kes pidas oma tõeliseks kutsumuseks kirjanduslikku loometööd ja folklooriga tegelemist. Literaadipseudonüümiks valis ta nime Dr Bertram. Sisukord: Autorist ja autorilt Ball aastal 1854 Ball aastal 1804 Ball aastal 1754 Loomingu Raamatukogu 1990/26
“Kolm teed järve äärde”
Sisukord: Sünkroon. Probleemid probleemid. Te õnnelikud silmad. Haukumine. Kolm teed järve äärde. Saateks. Loomingu Raamatukogu 30-32/1988
“Kolmainsus”
Kirikuõpetaja (Jürmole, Tereesile ja Sikile): Mina kui kutsutud ja seatud Jumala sõna sulane laulatan sind, Jürmo, oma naiste Tereesi ja Sikiga. Nüüd küsin mina teilt, kas teie kõik tahate üksteist ja teineteist armastada? Ja kui see on teie südamete tõsine nõu ja meel, siis kinnitaga seda, üteldes selgesti: jaa. Terees: Jaa. Siki: Jaa. Jürmo: Jaa
“Kolmsada tundmatut”
Raamatu autor, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor, esimese liigi katselendur P. Stefanovski teenis lennuväes üle kolmekümne aasta. Ta võttis osa rohkem kui kolmesaja lennuki katsetamisest, alustades esimestest kodumaistest kolbmootoritega lennukitest ja lõpetades reaktiivmootoritega hävitus- ja pommituslennukitega. Ta on katsetanud ka mitmeid välismaiseid sõjalennukeid. Suure Isamaasõja ajal organiseeris P. Stefanovski mitu katselenduritega komplekteeritud hävituslennuväe polku ja […]
“Kolmteist piipu”
Tuntud vene nõukogude kirjaniku Ilja Ehrenburgi (1891-1967) novellid kolmeteistkümnest autori kollektsiooni jõudnud piibust on ühtlasi lood erinevatest inimsaatustest mitmel maal ja mitmel ajal. Ilja Ehrenburgi (1891-1967) novellid, mis kuuluvad kogumikku “Kolmteist piipu”, on valminud 1922.1. suvel Berliinis, kus kirjastus “Helikon” nad 1923. a. välja andis. 1924. a. ilmus raamat ka Nõukogude Liidus. Novellid ise on […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Koolimatemaatika käsiraamat”
Käsiraamat sisaldab koolimatemaatika mõisteid, definitsioone, omadusi, reegleid, juhiseid, eeskirju, seadusi. Näited ja näiteülesanded aitavad selgitada vastava küsimuse olemust ning praktilisi rakendusi. Silmas pidades matemaatika süvendatud õppega klasside ja fakultatiivkursuste vajadusi on koolimatemaatika raame kohati veidi ületatud. Raamat on mõeldud kasutamiseks IV – XI kl. õpilastele, matemaatikaõpetajatele ja üliõpilaskandidaatidele.
“Koolipoisid”
/—/ “Koolipoisid” (1928) on temaatiline jätk tollele teoksil olevale külaeluainelisele noorteraamatule. Siin visandatakse haridusehimulise eesti maapoisi tundeline teekond läbi linnakoolide. /—/ Loomingu Raamatukogu 37/1988
“Koopainimesed”
Filosoofilis-sümbolistliku mudelromaani “Koopainimesed” tegevus kulgeb maa-aluses riigis, kus nagu ikka on vastamisi võim ja vaim. Ahistusest kumab läbi lunastuse lootus. Romaan oli esitatud 1984. a romaanivõistlusele, kuid ei pälvinud tolleaegses ideoloogilises õhustikus tunnustust. Novell “Palatilised” on ära märgitud “Loomingu” novellivõistlusel.
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kõrge taevas”
Publitsistikakogumik sisaldab jutustusi Juhan Smuulist, essee “Thomas Manniga Lüübekis”, humoristlik-lüürilise tsükli “Kohtumisi kuulsate inimestega” ning reisikirja “Kõrge taevas”, milles autor jutustab Kampuchea rahva tragöödiast Pol Pothi režiimi ajal.
“Korporatsioonide rahandus”
Raamat hõlmab finantsjuhtimisega seotud põhiteemasid. Iga teema on püütud esitada tervikuna, millel on oma mõisteaparatuur, sisemised põhiseosed ja kõige iseloomulikumad kaasused. Rõhuasetus on märksõnade (põhimõistete) ja finantssituatsioonide analüüsil ning lahendamisel ulatusliku arvmaterjali alusel.
“Kõrsumise aastad. Kirjanduslik kogumik 1972-1988”
Aulik lugeja! Teist korda Eesti Põllumajanduse Akadeemia ajaloos astuvad kirjutamislustist nakatunud autorid Eestimaa lugeja ette. Eelmine almanahh ilmus 1972. aastal ja hõlmas loomingut aastatest 1951-1971. Tore, et toonaste autorite hulgas on tänaseid tunnustatud kirjamehi (Heino Kiik), ajakirjanikke (Olev Anton, Valentin Rajasaar, Helju Rauniste, Endel Univer, Hendrik Relve, Andres Lill), aga ka teenekaid teadusmehi (Toomas Frey). […]
“Kraakuvi mägi”
Romaan eesti talupoegade väljarändamisest Narva-tagustesse põlismetsadesse käesoleva sajandi algul.
“Krähmukirjad”
Järjekordselt astub meie ette “nii omapärane autor kui Aleksander Suuman, maalija tajub eeskätt visuaalselt… Tihti peitub kogu luuletuse tuum ühesainsas kujukas võrdluses või üllatavas ümberütlemises”. (H. Välipõllu) Nikerdusi siit ja sealt, riimimõnu, vaba- ja vemmalvärssi – need on kokku krähmukirjalised “Krähmukirjad”, autori teine iseseisev luuletuskogu (esimene – “Oh seda inimest” – ilmus noorte luulekassetis 1963. […]
“Krahv Petöfy”
Theodor Fontane (1819-1898) romaanides on huvikeskmes harilikult naistegelane, “Krahv Petöfys” seevastu meessoo esindaja. Laitmatu käitumisega šarmantne krahv Adam – vanapoiss – on täitnud oma elu teatrietendusi jälgides ja kunstigaleerisid külastades, kannatab aga üksinduse pärast. Seitsmekümneaastasena teeb ta katse elutühjast täita ja abiellub noore võluva näitlejatari Franziskaga.
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
