“Kuhu kadus Merevaigutuba?”
Raamat on pühendatud Teise maailmasõja ajal röövitud Merevaigutoa ning teiste kultuuriväärtuste otsinguile. Riisutud kunstiteoste jälgi ajades reisis autor palju Saksamaa LV-s ja teistes kapitalistlikes riikides, kus puutus kokku narkootikumidega kaubitsemise, maffia, neonatsismi jms. tänapäeva kodanlikku ühiskonda iseloomustavate nähtustega. Autoril on palju kohtumisi antifašistidega, kes teda otsinguis abistasid.
“Kui Kungla rahvas…” I osa
Sisukord: – On kallis mulle kodupaik – Sulle tahan öelda emake hea – Me sulle õnne soovime – Armastuse kummalised teed – Esimene tants on aissa – Oi, need sinavad veed – Ai trika, ai trika – Jõulukellad
“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Kui tähed olid jumalad”
Muistsete rahvaste huvi Päikese, Kuu ja tähistaevaga seotud nähtuste vastu on eelkõige uuritud seoses üksikute rahvaste kultuuriga. Probleemi kokkuvõtliku käsitluse leiab lugeja sellest raamatust. Tuginedes arheoloogia, etnograafia, ajaloo, kunsti ja keeleteaduse andmetele vaatleb saksa autor Rudolf Drössler taevakehade osa vanaaja rahvaste maailmapildis. Müütides ja uskumustest ilmneb, kui keerukad ning mitmetahulised olid varasemad kujutlused taevakehadest, kui […]
“Kuidas näha nähtamatut”
See raamat on mõeldud noorele inimesele, kes ei ole rahul sellega, et kõik suured avastused on juba tehtud enne teda, kuna ta on sündinud liiga hilja, sellepärast, et maapinnal ei ole enam kohta, kus inimene poleks viibinud, kõik mered ja maad on kaardile kantud, kõik loomad ja linnud on üles loetud, kauged tähed ja galaktikad […]
“Kuidas teie laps kõneleb”
Lastevanemaile ja pedagoogidele määratud brošüür lastel esinevaist kõnehäiretest ja nende kõrvaldamise võtteist.
“Külajutud”
Jutud. Sisukord: Saateks, Monoloog, Hobune, Vaikus, Kaarnad, Meie küla Faust. Loomingu Raamatukogu 1983, 44/45
“Kümme käsku kaaskodanikele”
Neljapäeval algas puhkus. Selleks seaduslikus korras ette nähtud aega tuleb veeta vaheldusrikkalt, oli ta kuulnud raadiost. Niisiis läks ta bussijaama ja ostis pileti järveäärsesse kolkakülla. Seal pidi puhkama tema sõbratar oma mehega. Naljaka nimega külas polnud ta varem käinud, seega olid eeldused vahelduseks olemas. Buss oli peaaegu tühi. Ta istus akna alla ja hakkas jälgima […]
“Kuningas Macius üksikul saarel”
Poola kirjaniku muinasjuturomaani “Kuningas Macius Esimene” teine osa, milles kuningatroonist ilma jäänud Maciusele langeb osaks palju katsumusi: ta on vangis, põgeneb, elab võõra nime all, lõpuks ta pagendatakse üksikule saarele, et ta ei saaks kellegagi sidet pidada. (kaaned servadest krobelised)
“Kuritöö ja karistus”
Fjodor Dostojevski maailmakuulus „Kuritöö ja karistus” on otsekui pahupidi pööratud kriminaalromaan: mõrvar on lugejale teada juba enne tapmist ning põhiline intriig seisneb hoopis mõrvari psühholoogia keerdkäikude avanemises. 1860. aastate Peterburis elab vaene endine tudeng Rodion Raskolnikov, kes viib täide oma plaani – tappa liigkasuvõtjast vanaeit. Mõrv on tema jaoks katse endale tõestada, et ta kuulub […]
“Kurtisaanide hiilgus ja viletsus”
Prantsuse kirjanduses klassiku Honoré de Balzaci (1799-1850) viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele “Inimlikule komöödiale”
“Kuukivi kevad”
Pildid Marja Vehkala Kaunis, jõuline ja poeetiline jutustus esimese aastatuhande Soomest, armastusest ja vihast, eri kultuuride põrkumisest. Roismala talu asub Liekovee ääres, varakas Üla-Satakunnas. Talu kõrgest soost perenaine, Saura Kultasolki, on suurtsugu naine kuid, lastetu. Vägev Kaukamo, Saura vend, on ta pannud mehele oma poolehoidjale – Pirjantile. Talus elab ka liignaine Silpa, sest suguvõsa vajab […]
“Kuukivi”
“Kuukivi”, mis ilmus 1868. aastal, peetakse esimeseks kriminaalromaaniks Inglise romaanikirjanduse traditsioonis, kuigi tol ajal nimetati sedalaadi teoseid “sensatsioonilisteks romaanideks”. Raamatut on nimetatud parimaks Inglismaal kirjutatud detektiivromaaniks nii T. S. Eliot kui ka Dorothy L. Sayers. Rachel Verinder pärib oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval suurepärase kalliskivi, Kuukivi, mille on toonud Indiast tema onu. Kivi on erakordselt väärtuslik ning […]
“Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist” IV osa
Sisukord – Saateks; – Välitööde võimalikkusest internetis/Pille Runnel; – Katk ja aids – sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses/Reet Hiiemäe; – Nõukogude inimene suudab kõike – jutustamisteema sotsialismi ja postsotsialismi ajastul/Guntis Pakalns; – Miks puu ei lange maha, miks lind ei lenda ära – ehk kurtide viipekeelsest folkloorist/Liina Paales; – Siberi eestlalaste kujutlused ümberkaudsetest turgi keeli rääkivatest […]
“Kuulsaid loodusmälestisi”
Meie rohkem kui 5 miljardit aastat vana planeet on rikas looduse kordumatutest meistritöödest. Nendest on Kölni Ülikooli professor, tuntud paleoklimatoloog M. Schwarzbach oma raamatus kirjeldanud 38 kõige silmapaistvamat. Tulemuseks pole aga tavaline “imederaamt”. Ennekõike on see kordumatu reis läbi kõikide mandrite, teejuhiks tark ja kõikenägev inimene. Raamatu väärtuseks on see, et ta õpetab märkama looduses […]
“Kuulsaid XVIII-XIX saj. matemaatikuid”
… Newtoni, Leibnizi ja Bernoullide poolt rajatud infinitesimaalarvutus arenes ja levis palju hoogsamalt, kui tema avastajad olid osanud loota. Lisaks sellele arendati välja ja süstematiseeriti XVIII sajandi teisel poolel algebra; anti üldine formuleering analüütilisele geomeetriale, loodi kujutava geomeetria põhialused, elustati uuesti arvuteooria kui matemaatiline distsipliin, hakkas formeeruma tõenäosusteooria. Infinitesimaalarvutuse meetodid tungisid ka astmeridade ja trigonomeetriliste […]
“Läänemeri muutustes”
Meri ja rannarahvas on lahutamatud. Ka meie, rootslased, elades ühel Atlandi ookeani poolsaarel, oleme ikka merd omaks pidanud. Aastasadade jooksul on meil olnud rõõmu ja tulu puhtast ja produktiivsest merest. Veel hiljuti arvasime, et meri on ääretu ja võib lõputult vastu võtta kõik meie heitmed. Suur osa sellest, mida me suuname jõgedesse ja atmosfääri, jõuab […]
