“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Kiecius, kuupaiste ja kaherublane portvein”
Veel pole olnud ühtki joomahullusehoogu, veel on ta, võiks öelda, terve, ja mida edasi, seda paremini mõistab maailma, oma füüsikat ja matemaatikat teab nii, et võib kas või praegu, siit urnilt minna otse klassi, tahvli juurde ning seletada lastele Archimedese seadust. Ei, veel mitte kõigil pole õigust teda haletseda, veel on niisuguseid, kellest on kahju […]
“Kiivakiskunud elu”
Põlvkondade vaheldumine on elu seadus. Noorusaeg on üleminekuetapp lapsest täiskasvanuks. Sel ajal õpitakse, omandatakse teadmisi ja oskusi, arenevad füüsilised ja vaimsed võimed. Peagi lülitutakse ühiskonnaelu kõigisse valdkondadesse. Kõikide noorte kohta ei saa aga öelda üksnes kiidusõnu. Küllap on alaealiste õigusrikkumistest midagi kuulnud igaüks. Kusagil pargis peksti läbi hiline kojuruttaja, väikselt koolipoisilt võeti ära toiduraha, kellegi […]
“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
“Kirjad Maariale. Harald teotseb”
Laskusin põlvili su ette, Maaria, suudlesin su käsi, kindlas usus, et olin ometi leidnud oma kaotatud õnne. Aga sa raputasid kurvalt pead ja läksid ära ega öelnud, kelle eest põgenesid, iseenese või teiste eest. Sa kadusid tuule ja kellahelina linnast sama äkki, kui olid sinna ilmunud. Su viimsed roosid varisesid kokku ja muutusid põrmuks. Kirjas, […]
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Kirjaniku isikupära ja kirjanduse areng”
Elavad vaidlused ideelise alge osast kunstiloomingus, samuti kirjaniku ühiskondlikust positsioonist kestavad meie ajakirjanduses juba pikemat aega. Kord need vaibuvad, siis puhkevad uue jõuga. Probleemidele ja lahendustele osutatav suur tähelepanu on tingitud nende tõsisest tähendusest nõukogude ja üldse sotsialistliku kirjanduse arengule, tänapäeva progressiivsete kirjanike tegevusele. Eri aegadel toimunud arupidamised ideelise ja kunstilise alge vahekorrast kirjanduses, kirjanduse […]
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kirsipuu”
Raamatus kirjeldatakse tuntumaid kirsiliike ja -sorte, nende kujunemist, levikut ja introduktsiooni. Esitatakse meie tingimustes vastupidavamate sortide ja vormide kirjeldused, saagi- ning paljude teiste bioloogiliste omaduste hindamisel saadud andmed. Käsitletakse ka kirsiistandiku rajamist, hooldamist ja muid täid. Teos on mõeldud laialdasele lugejaskonnale. Sellega püütakse äratada huvi kirsikasvatuse vastu.
“Kirurg meenutab”
Lugeja hoiab käes esimest eesti arsti sulest pärinevat mälestusteraamatut. Kirurg Juhan Ennulo vestleb muhedalt elu jooksul ettetulnud sündmustest ja juhtumitest, kirjeldab noore arsti kujunemist kirurgiks, iseloomustab oma õpetajaid ja ametivendi, meenutab kliinikutes valitsenud tavasid ning kombeid, toob lugejani kirurgi raske elukutse argipäevarõõmud ja -mured.
“Kirves”
Puidust kirvevarrelt leiti tohutu hulk verd ja mõned hallid juuksekarvad, kuid ühtki sõrmejälge kahjuks polnud. Ja ehkki keldriseinal leidus veriseid peopesa- ja pöidlajälgi, tegid laborimehed kindlaks, et need jäljed oli jätnud mr Lasser ise, kas kallaletungijast taandudes või põrandale kukkumise eel kobamisi seinalt tuge otsides. Kui tõtt öelda, siis oli see neetult verine lugu, aga […]
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
“Koduks maailm”
Jutustus Aleksandra Kollontaist Rikkaliku dokumentaalmaterjali, A. Kollontai teoste ja päevikute ning kaasaegsete mälestuste, samuti oma isiklike muljete põhjal elustab autor Emili Mindlin (1900-1981) silmapaistva revolutsionääri, oraatori, literaadi, jäägitult oma missioonile andunud inimese ning Nõukogude riigitegelase ja diplomaadi keeruka, mitmetahulise kuju, jutustab tema ülihuvitavast elukäigust. Ühtlasi kohtub lugeja hulga tuntud ajalooliste isikutega, nagu V.I. Lenin, G. […]
“Kodus”
Antti Hyry kuulub soome kirjanike nooremasse põlvkonda, kelle kirjanikutee pole veel, või on napilt möödunud kümnendast aastapostist, aga kellest on saanud oma maa kirjanduse kandvad jõud (Rintala, Meri, Haavikko). Hyry tuli kirjandusse 1958. aastal. Ta on sündinud 1931. a. Kuivaniemis Põhja-Soomes, kutselt on ta diplomeeritud insener. Hyry teoste loetelu ei ole veel pikk, eri raamatuid […]
“Kodutanumast kaugemal”
Anne Valmas on Tartu Ülikooli haridusega bibliograaf. Raamat “Kodutanumast kaugemal” on sündinud Eesti TA Raamatukogu väliseesti kirjanduse osakonnas töötamise ajal. Artiklite kogumik on esimesi Eestis, mis pajatab väliseesti kultuurist, eelkõige kirjandusega seotust. Lähemalt on räägitud suurematest eesti kirjastustest välismaal, ajakirjandusest ja kirjandusauhindadest, kuid ka kirjameeste Ain Kalmuse, Bernard Kangro, Peeter Lindsaare, Gert Helbemäe, Arved Viirlaiu […]
“Kogutud teosed” 2. osa
Jutustused (1907-1910) Sisukord: 1907-Uurimisel, 1908-Pikad sammud, 1909-Noored hinged, 1910-Üle piiri.
