“Fenella esimene kooliaasta”
“Fenella esimene kooliaasta” viib meid vähetuntud maailma – tsirkusesse, kus peategelane, vahva Fenella, on lõvitaltsutajana tõmbenumbriks. Ta on õppinud selle elukardetava kutse isalt, kellega ema, rikka lordi tütar, abiellus vastu vanemate tahtmist. Mõni aasta peale ema surma võtavad sugulased tütarlapse endi juurde ja saadavad kooli, aga Fen ei suuda uues elus hästi kohastuda. Ta põgeneb […]
“Ferdynand vahva”
Teisipäeval, kohe pärast lõunasööki nagu tavaliselt ikka, heitis Ferdynand diivanile. Diivan oli vana ja selle põhjal oli Ferdynandi keha suurune lohk. Ferdynandile meeldis see lohk väga. Selles oli tohutult mõnus lesida. /—/
“Häiermit ja pisarit. Mino Võromaa 24”
24. latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võigõlusõ “Mino Võromaa” parõmba´ luu´
“Hiina lood”
Eelmise õhtupoolikul oli Zhao Panba võtnud püssi selga ja läinud koos Chiliga küla taha mustadesse mägedesse mõttega tabada mõni bambusrott või kaevata välja mõni soomusloom, et veepühal oleks mida suupärast süüa teha. Hiilinud läbi selgeveelise oja, hakkas Chili äkki keset tihnikut valvsalt kõrvu kikitama ja teda hammastega riietest sikutades edasi tirima. Chili oli väga tark […]
“Hirvekütt”
ehk Esimene sõjarada… Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse “Nahksuka jutud” kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud “tsivilisatsioonikandjatele”.
“Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus”
Millalgi 20. sajandi alguses ühes Eesti- või Liivimaa Hopspelleri nimelises mõisas hakkab kolmele mõisa ümber mängivale lapsele, mõisnikupere võsudele Pipale ja Egonile ning aednikupoiss Mattisele tunduma, et mõisa esinema tulnud tsirkusetrupiga ei ole kõik päris korras. Kui siis pärast komejantide lahkumist avastataksegi, et maja on kalliskividest ja hõbenõudest tühjaks tehtud, otsustavad lapsed kuritöö paljastada. Algav […]
“Hundikoopas”
Metsaelu on muidu üsna rahulik, kuni äkki hakkab juhtuma… Ennekuulmatu mõrv. Lohutamatu lesk. Ahned advokaadid. Täpselt nagu ühes ehtsas loomakriminullis olema peab. Ning kogenud metsapolitseinik Vanem Mäger ja tema parem käsi, osav ja nupukas Mägerkass asuvad pahalase jälgi ajama. Sari: Loomakriminull
“Inetu pardipoeg. Tegevusraamat”
Paljudele lastele meeldivad väga muinasjutud ja enamikule vanemaist meeldib neid oma lapsele jutustada või ette lugeda. Nüüd on võimalik pisikestel huvilistel ka armastatud muinasjuttude saatel oma käelisi oskusi harjutada. See tegevusraamat aitab arendada lapse: loovat mõtlemist; silma-käe koostööd; lugemis-, kirjutamis- ja loendamisoskust. Lahenda! Kleebi! Loe! Värvi! Loenda!
“Inimese pesa”
Jutukogumikus “Inimese pesa” on vahvaid fantaasiarikkaid lugusid ahjukollist viruskundrast, kellega lapsi hirmutatakse, hiiglasest, kes emailpotiga e-maili saadab, ning põrandaprao ja ämbliku omapärasest sõprusest. Lustakate lugude kõrval on kogumikus ka tõsisemaid, mõtisklevaid jutte, mille sisu avaneb sügavamal süvenemisel, näiteks nimijutt “Inimese pesa”. Sari: TEA lasteraamatute varalaegas
“Jälle need naksitrallid. Esimene raamat”
Naksitrallid astusid vabaõhukohvikusse ja võtsid istet väikese ümmarguse laua taga seenekujulise triibulistest riidest varju all. “Ma arvan, et tellime kooke,” ütles Kingpool. “Ja limonaadi,” lisas Muhv. Sammalhabe ei vaielnud vastu. “Sööme kõhud täis ja võtame puhkuse sisse,” rääkis Kingpool edasi. “Põrutame kuskile sooja mere äärde ja laseme ennast seal mõnusasti lõdvaks.”
“Jälle see Ottokar!”
Eesti lugejale juba tuttav Saksa DV kirjaniku Ottokar Domma (sünd. 1924) raamat on järg varem ilmunud Ottokari-lugudele. Seegi kord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.
“Jansiga maailma nabal”
Magnuse koolipoisielu kulges mööda tavalist rada kuni päevani, mil ta leidis endale kauge kirjasõbra Analola. … Ühtäkki juhtus midagi ekstra eriskummalist. Kuuldus imelik madal jorin. See kostis justkui mäe seest või maa alt, ent õige lähedalt. Nüüd tundis Magnus, kuidas kivi istumise all liigahtas ning hakkas kergelt võnkuma. Ka Mans paistis segaduses olevat, niheles ja […]
“Jefreitor Jõmm”
“Ahoi, kapten! Teid küsitakse!” Õlakas madrus, kes need sõnad kaubalaeva “Sormovo” sisemusse hõikas, ei jäänud vastust ootama. Lahtise kambüüsiukse kõrvalt lagav koridor viis nagu tunnel läbi kõigi tekiehituste. Seda mööda ulatus hääl selgelt maisnaruumi, see oli ammu järele proovitud. “Küll kapten nüüd tuleb,” ütles madrus. “Küll ta nüüd tuleb õige varsti. Natuke võitu ju oodata.” […]
“Jõemehike”
Viiesaja aasta jooksul on Jõemehikesel olnud seitse sõpra. Kõikidele oli Jõemehike olnud vahva semu ja alati truu kaaslane. Tema sõbrad olid alguses poisikesed. Kõik kasvasid suureks. Neist said isad, siis vanaisad ja lõpuks jäid nad nii vanaks, et surid ära. Jõemehikese senistel sõpradel oli niipalju ühist, et kõik nad olid elanud jõe ääres.
“Jõesaare poisid”
Sa hoiad käes üht põnevat jutustust maal veedetud suvest. Et Kristoferi ema peab sel suvel tööl käima, otsustatakse poiss maale tädi juurde saata. Maal on tädi Elle ja onu Harald oma suure taluga, kus on palju loomi. Seal on tädipoeg Valdek oma kamba ja tegemistega ning on suvilapoisid, vana tuulik ja Jõesaar, kus asub kindlus. […]
“Jõhvi Joosepi juturaamat”
Nüüd ma siis hakkasin. Raamatut kokku seadma. Raamatukogutädi ütles ka, kipub väheks jääma. Häid lasteraamatuid. Paremad tassitakse laiali ja ei tooda tagasi. Mõni laguneb lehtedeks. Muist on hoopis kirjutamata. Selline lünk lastekirjanduses tuleb likivdeerida. Nagu ütles kirjanikuonu, kes kord meie koolis käis. Kogemusi saamas, kuidas koolilapsed elavad. Ammu-ammu käis. Nüüd pole aega enam tulla. Täidab […]
“Jõmmi troopikareis”
Tere, Jõmmi suured ja väikesed sõbrad! Kui eelmises raamatus nägite Jõmmi Lapimaal jõuluvana otsimas, siis sedapuhku satub karu hoopis soojemasse kanti.