“Väike maaligalerii”
Maailmas on palju maaligaleriisid, suuri ja väiksemaid. Meil Sinuga, kallis noor lugeja, pole kuidagi võimalik neid kõiki külastada, et oma silmaga imetleda kuulsate kunstnike loomingut. Pariisi, Londoni, Rooma või New Yorgi kunstimuuseumid – see on enamikule meist vaid ilus unistus. Sestap alustagemgi pisut tagasihoidlikumalt. Lähme õige Venemaale ja teeme tutvust vene maalikunstnikega XV sajandist XX […]
“Väike piss”
Pildid Heiki Ernits Emme ja issi on otsustanud, et Sirtsuke on juba nii suur küll, et võik püksi pissimise ära lõpetada ja potti soristama hakata. Sirtsukesele meeldib aga rohkem püksi pissida. Siiski minnakse üheskoos pissipotipoodi ja ostetakse vahva elevandikujuline pott. Sirtsuke kavatseb potielevanti kasutada hoopis ratsutamiseks, sest elevant ei taha ju pissine olla. Mis saab […]
“Väike prints”
Autori illustratsioonid. Leon Werthile. Ma palun lastelt andeks, et olen pühendanud selle raamatu täiskasvanule. Mul on selleks tõsine vabandus: see täiskasvanu on parim sõber, kes mul elus on olnud. Mul on ka teine vabandus: see täiskasvanu suudab kõike mõista, isegi lastele kirjutatud raamatuid. Mul on kolmaski vabandus: see täiskasvanu elab *Prantsusmaal, kus ta kannatab külma […]
“Väike prints”
Suured ei saa oma peaga kunagi asjadest õigesti aru, ja neile ikka ja jälle selgitusi anda on laste jaoks väga väsitav. Ja nüüd minu saladus. See on hästi lihtne: üksnes südamega näeb selgelt. Kõige tähtsam jääb silmale nähtamatuks.
“Väikemees ja tema head päkapikud”
Esimese korruse rõdu rinnatisel istus Väikemees. Poiss puhus seebimulle ja puhkes iga mulli järel laginal narema, siputades vaimustusest jalgu. Päikesekiirtes sätendades hõljusid seebimullid läbi õhu, langesid sujuvalt asfaldile ja lõhkesid hääletult. Väikemehele näis, et ta istub kõrgel-kõrgel pilveserval ja laseb sealt miljoneid seebimulle lendu. Aga maa oli lähedal, mullid liuglesid väreldes maapinnale ja lõhkesid üksteise […]
“Väikese Nicolas´ vahetunnid”
Juhtus kohutav lugu: Alceste saadeti koolist ära! See juhtus hommikul teise vahetunni ajal. Me kõik mängisime palliga jahimeest. Te teate, kuidas seda mängitakse: see, kellel on pall, on jahimees, kes katsub kedagi palliga tabada, ja see, kellele ta pihta saab, hakkab nutma ja on omakorda jahimees. See on väga äge. Ainukesed, kes ei mänginud, olid […]
“Väikeste inimeste suured küsimused … koos vastustega väga suurtelt inimestelt”
Sari: Imeline Teadus Sellest raamatust leidsin lõpuks vastused mind juba ammu vaevanud küsimustele. Näiteks miks on vesi märg või millest on tehtud vikerkaar. Arvan, et selle raamatu lugemine tuleks kõigile kasuks, sest siin on väga palju selliseid küsimusi, millele ei oska ei isa, ema ega isegi õpetaja vastata (järele proovitud!). Ja väikestele võiks seda juba […]
“Valentini imeline reis”
Sellest raamatust loed sa armunud haldja Valentini võitlusest oma õnne eest. Armastuse nimel riskib see väike vapper haldjas mitmeid kordi eluga, reisib läbi mitme põneva paiga. Ta võitleb vastastega maal, vees, vee all ja õhus. Sõprade abiga saab ta kõikidest ohtudest jagu ja võidab lõpuks imekauni haldjatüdruku Celestine armastuse.
“Valgust täis suur pilvealune tuba”
Pildid joonistanud Iivi Raudsepp TEA lasteluule varalaegas
“Väljapressimine”
Ma tean kristallist kõik, loeb Matt talle saadetud kirjast. Keegi on ta saladusele, et ta mõtteid võib lugeda, jälile saanud. Matt on kindel, et ta teab, kes on väljapressija. Aga kas tal on õigus? Järg raamatule “Mõttelugeja”
“Vana vaskne laevakell”
Valikkogu “Vana vaskne laevakell” jutustab kaasahaaravalt kodust, kodusoojusest ning pereliikmete koosolemiserõõmust. Koduteemaga põimuvad lood vanadest, päevinäinud esemetest, millesse on kätketud ilu ja salapärane keel. Pildid joonistanud Maarja Vannas. TEA lasteraamatute varalaegas.
“Vana-Hiina”
Kes on terrakotasõjamehed? Kuidas aitavad härja- ja lambaluud surnud esivanematel “rääkida” elavatega? Kuidas saavad yin ja yang tagada täiuslikku õnne? Millal on Draakonipaadipüha? “Vana-Hiina on kaasakiskuv raamat uuest teatmesarjast “Teadmisjanu”. Kauneid illustratsioone täiendavad fotod. Haarav tekst aitab lugejal saada rohkem teada maailmast enda ümber. Igas raamatus on neljal leheküljel suur panoraam, mis avab ootamatuid vaatenurki. […]
“Vanake Hottabõtš”
Raamatus “Tuhat üks ööd” on “Muinasjutt kalurist”. Kalur tõmbas oma võrgu merest välja, võrgus oli aga vasknõu ja vasknõu sees võimas võlur – džinn. Ta on selles nõus ligi kaks tuhat aastat vangis istunud. Too džinn oli tõotanud, et teeb õnnelikuks selle, kes ta vabaks laseb: annab talle rikkuse, avab tema ees kõik maa aarded, […]
“Vapustav Tulikametsa lugu”
…milles peategelasteks on kartmatu kumalane Keesi, südi kuklane Saida ja auväärne ämblik Pfõhh, aga ennekõike rohutirts maestro Pianooni oma võrratu viiuliga… Raamatu kaaned kulunud, raamatut on ikka loetud, korduvalt.
“Värvilised lood”
Sisukord: Autorilt. Helesinised lood. Sügavsinised lood. Vöödilised ja täpilised lood. Punased lood.
“Veel üks Lotte”
Luise istub oma sõbrataridega aiamüüril, kulm kurjalt kortsus. “Mina seda küll ei lubaks,” ütleb Trude, tema klassikaaslane Viinist. “Tulla niimoodi häbematult siia, sinu nägu peas!” “Mis ma siis pean tegema?” küsib Luise vihaselt. “Kratsi tal nägu puruks!” õpetab Monika. “Kõige parem – hammusta tal nina peast!” soovitab Christine. “Siis oled kogu kupatusest ühe hoobiga lahti!” […]
“Vembutaja käsiraamat” I&II osa. 2 raamatut
Selles raamatus on hulk igasuguseid trikke, vempe ja kavalusi. Need kõik on süütud tembud, millega saad oma sõpru ja pereliikmeid haneks tõmmata või kimbatusse ajada. Kuid on mõned kindlad reeglid, millest iga vembuvend peab kinni pidama. Need on kirjas allpool. Vali hoolikalt oma ohvreid. Veendu, et nad saavad naljast aru ega pahanda ka pärast hanekstõmbamist. […]
“Vennad”
Saksa noorsookirjanduse auhind Marius on juba pool aastat surnud, homme oleks ta saanud viieteistkümne-aastaseks. Ema tahab temaga omal kombel jumalaga jätta, tema toa lihtsalt puhtaks teha ja kõik aias ära põletada. Luuk tunneb, nagu poleks tal iial venda olnudki. Kas ema põletab ka Mariuse päeviku? Luuk leiab Mariuse päeviku ja hakkab sinna kirjutama. Kui seal […]
“Versailles´ apelsinipuud”
Kui Versailles´ aedniku tütar nooruke Marion asus Louis XIV-da favoriidi Madame de Montespani teenistusse, ei oleks ta iilagi arvanud, et satub paleeintriigide keerisesse ning et tänu oma erakordsele haistmismeelele saab temast lõpuks kuninganna enda parfüümimeister.
“Viikingite avastusretk”
Surunud end vastu kaljuseina, said poisid lõpuks hinge tõmmata. Vanem neist, Leif, pööras venna poole võidurõõmsa, pingutuse tõttu pisut karmiilmelise näo. “Pea vastu, Skjöld! Harjani on ainult veidike maad, ja mu müts on mune täis. Ookean on kade. Kuula, Skjäld, kuidas ta möirgab nagu härg.” /—/
