“Muinasjutte”
Kogumik sisaldab läti kirjandusklassiku Karlis Skalbe (1879-1945) muinasjutte. Autori poolehoid kuulub neis juttudes lihtsale tööinimesele, talle on omane sügav tõetunnetus ja põlgus väikekodanliku võltsmoraali vastu. (Raamatu kaaned määrdunud)
“Muinasjutte”
Zacharias Topelius sündis 14. jaan. 1818. a. Kuddnasi mõisas Uusikaarlepyy linna lähedal, kus tema isa töötas arstina. Kutsetöö kõrval leidis isa aega ka rahvaluule kogumiseks. Poiss tegeles tublisti spordiga, ta suusatas, uisutas, ratsutas, sõudis, käis kalal. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba üsna varakult. Oma esimese luuletuse kirjutas ta seitsmeaastasena. Esimese õpetuse sai Topelius koduõpetajalt. […]
“Muinaslugusid”
Autori illustratsioonid Sisukord: Kuidas vaal sai oma kurgu. Kuidas kaamel sai küüru. Kuidas ninasarvik sai oma naha. Kuidas leopard sai tähnid. Elevandipoeg. Lugulaul Känguru-Vanast. Armadillide tekkimine. Krabi, kes mängis merega. Kass, kes kõndis omapead. Liblikas, kes põrutas jalaga.
“Mure”
“Miks te läksite kaasa?” Ma teadsin, et mulle niisugune küsimus esitatakse. Ma teadsin seda juba mitu nädalat varem. Ka see, mida ma vastama pean, oli mulle selge. Isegi täpsed laused olid sõna-sõnalt meeles nagu laulusalm. Ema oli neid mulle nii sageli korranud, et mul jäi üle näitleja kombel oma rolli tekst lihtsalt maha rääkida. Ka […]
“Murulauk”
„Lae all, servadega seinu riivates, kardinaid ja laudlinu kaasa kahmates ujus raskel lohinal minu loteriivaip. Vaheldumisi juubeldades ja nuttes troonis selle keskel Murulauk, pihus potisang nagu juhtimiskang. Esimesel korral mööda lennates puudutas vaibaäär üksnes mu põske. Üllatavalt pehmelt. Väga pehmelt isegi. Teisel korral klammerdusin juba mõlema käega ja vaip pühkis mu ühes villaste kerade korvi […]
“Musta Kuu võõrastemaja”
Kui suur liblikahuviline Saimi Salapäär ja tema loomaarstist isa ühel kevadööl vanas logus Ford Transitis Sinimäe väikelinna saabuvad, hakkab seal sündima ebatavalisi asju. Saimi ja ta isa kavatsevad avada linnas loomakliiniku. Otsekui õnnekombel satuvad nad selleks otstarbeks ideaalselt sobiva vana võõrastemaja juurde ja ostavad selle ära. Siiski ei kujune kliiniku sisseseadmine selliseks, nagu Saimi oli […]
“Mütoloogia”
Saa teada, kuidas erinevad kultuurid püüdsid seletada maailma saladusi Raamat on köitvaks sissejuhatuseks mütoloogia mitmekesisesse maailma. Vapustavad fotod maskidest, juveelidest ja skulptuuridest annavad ainulaadse ülevaate mütoloogiast ning selle tegelastest – jumalatest, kangelastest ja koletistest. Vaata – maailma hülgenahal – Quetzalcjatli fantastilist peaehet – indiaanlaste pulmanukke – tuldsülgavat draakonit – Aafrika vembumeest Ešut – ühesilmset kükloopi […]
“Müüdid ja legendid. Õpilase entsüklopeedia”
Tutvume põneval reisil ümber maailma vägevate kangelaste ja kangelannadega, maagiliste võimetega elukatega ja hirmuäratavate koletistega. Kohtume Lääne-Aafrika vembumehest jumala Anansiga, kes esineb ämbliku kujul. Samuti Vana-Kreeka kartmatu sõja- ja tarkusejumalanna Athenaga, jaapanlaste imelapsest jumala Kintaro ning veel paljude teiste huvitavate tegelastega.
“Müüdid. Legendid. Kangelased. Noorukite entsüklopeedia”
palju värvilisi illustratsioone lühikesed ja kokkuvõtlikud tekstid selge ja lihtne keel
“Müüt ja kadunud kaaslased. Müüt ja pisike pandipiiga.”
Müüt ja kadunud kaaslased. Leidmaks oma kaduma läinud äripartnerit Aahzi, peab Skeeve jälgi ajama võõras dimensioonis – kus päev on öö, inimesed on koletised ja maagia ei mõju… Müüt ja pisike pandipiiga. Kui Skeeve kõrgete panustega pokkerimängus blufib ja võidab, saab ta tasuks Pandi – pisikese “võlakirja”, kellel on tohutu suur anne pahanduste tegemise peale…
“Nakits”
Lugu väikesest lõbusast ja targast koerast Artur Adsoni “Nakits”, südamlik poeem väikesest truust taksikoerast, jäi sõna otseses mõttes ajaloo rataste vahele. Ta ilmus esimest korda Tallinnas 1944. aasta augustis, maailmasõja ajal, kui sakslased olid minemas ja venelased tulemas ja eestlastel oli muudki teha kui kena koeraraamatut tähele panna. Vaevalt kuu aega hiljem oli kirjanik ise […]
“Naljakad nöörinukud”
Lustakad ja värvikad vahtplastist kujud, mis teevad tuju heaks Tervele perele: meeleolumõõturiks ukse külge, retseptihoidjaks kööki või mängukaaslaseks lastetuppa Põhjalikud meisterdamisjuhised
“Narkohollo ehk Florose vabastamine”
“Kiiremini!” huikas kindral. “Pange tahma juurde! Pange tõrva juurde! Et nende silmad ei seletaks!” Kiirmarsil liikus Narkohollo armee Mihklile ja Geeniusele järele, Dore metsast mööda. Kuid varsti hakkasid tagaaetavad väsima. Eriti Geenius, kes ei olnud harjunud nii palju jooksma. Nende tempo aeglustus ja armee jõudis järjest lähemale. “Rutem, veel natuke!” anus poiss Geeniust. “Äh… Äh… […]
“Neitsimägi”
Vermija Frol Tšornõi kaheksateistkümneaastane poeg Grigori hüppas muldonnist välja ja pistis tulistjalu jooksu üles mäe poole. Tõrvased tuletondid aitade juures ajasid tahmast suitsu, unise Dnepri üle laotus tihe hommikuudu. Perevessištše padrikud imesid ahnelt enesesse niihästi seda udu kui tahma. Üleval tõmbas Grigori hinge, kergitas oma paigatud pükse ja jooksis edasi, koolitare poole. … Sari: “Ajalooline […]
“Neli hobust lähevad ära”
Seal, kus päike hommikul mustadest metsadest välja ujub, on küla. Kõige paremini tunneb seda küla vana Villem. Tema tunneb Luhaoja ja Puravikulaant ja raske pruunika põllumulla viimast kui mügarat. Külas on neli hobust. Villem tunneb ka hobuseid kõige paremini. Alati on ta rohelise jaki taskus kõva leiba. Hobused teavad seda napsavad mokkadega tasku järele. Nelja […]
“Nelja nimega koer”
TEA lasteraamatute varalaegas Pargis hullates saavad sõiduteele veerenud pallile järele jooksnud Jürgen ja ta koer Kuta löögi Rootsi teadlase autolt. Vanemad ei söenda pikkamööda paranevale Jürgenile Kuta hukkumisest teatada. Jürgen jääb arvama, et Kuta kadus teda otsides. Samal ajal on Rootsis korda läinud kloonida Kuta järglane. Ühel päeval kaelaripatsil laboritunnust K2 kandev kloonkoer põgeneb. Ja […]
“Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi”
Populaarse rootsi naiskirjaniku menuraamat. “Elas kord poiss. Ta oli umbes neljateistkümneaastane, pikk ja nõtke kondiga linalakk. Ega ta küll suurt väärt polnud, sest kõige rohkem armastas ta magada ja süüa ning peale selle armastas ta veel pahandusi teha. …” Eesti Päevaleht 14
“Nõianeiu Nöbinina”
Nõianeiu Nöbinina on pesuehtne nõid. Aga ta pole mingi kuri nõiamoor, vaid armas saja-aastane nõiaplika, keda teised nõiad võõristavad. Nöbinina lõpetab nõiakooli ning laia ilma minnes valib ta endale elukohaks perekond Puravike suvila, muidugi viimastelt luba küsimata. Kui sinna jõuavad ka Puravikud ise, on nende üllatus suur – nõiaga koos elades juba igav ei hakka. […]
