“Meie Keres. Kujunemisaastad”
Paul Keres ja see raamat. Teda kutsuti mitmete ilusate nimedega, teda kutsuti ka igavesti nooreks, male Dorian Gray´ks. Ja nagu selle kinnituseks puhkes kuuekümnele lähenev elav klassik 1975. aasta hakul imeteldavas värskuses ja jõus. Pärast Tallinna ja Vancuveri turniiri rääkisid maailma maleajakirjad Paul Kerese uuest kevadest. Aga trükimust oli veel niiske, kui tuli saatuslik teade. […]
“Mis juhtus Anton Raadikuga?”
Ühe eestlasest spordivägilase traagilise värvinguga elukroonika, millel puudub viimane peatükk. Ta tuli Euroopa meistriks, jõudis kuuluda viies riigis tipp-poksijate hulka, tegi ennast elukutseliste leeris alaliselt tuntuks. Eesti rahva jaoks oli see mees peaaegu pool sajandit mahasalatud inimene. Raamatu autorid tahavad tõestada, et Anton Raadikul kui suurel sportlasel ja aatemehel on õigus püsivale kohale meie säravamate […]
“Mootorisport”
Minevikust tänapäevani Suure populaarsuse on käesoleval sajandil omandanud mitmesugused auto- ja mootorrattavõistlused. Sammunud aegade vältel käsikäes kogu autoasjanduse ja mootorrattaehituse arenguga, oli iga taoline üritus teadlastele ja inseneridele omamoodi välilaboratooriumiks, kust nad otsisid kinnitust oma loomingulistele taotlustele. Teisest küljest pakkus selline võistlus tehnikahuvilistele noortele ka sportlikke elamusi. Kihutamine maanteel, kurvilisel ringrajal, hipodroomiovaalil või teedeta krossimaastikul […]
“Mootorite maailm”
Pööraselt naljakast autosaatest “Top Gear” tuntud Jeremy Clarkson võttis ette reisi läbi tosina riigi (okei, üheteistkümne riigi – Ameerikas käis ta kaks korda), et mõista nende rahvaste suhteid autodega. Ta otsis vastuseid mitmele küsimusele. Näiteks sellistele: Miks huvitab itaallasi rohkem see, kuidas nad välja näevad, kui see, kuidas ja kuhu nad sõidavad? Miks indialased nii […]
“Nagu ikka juhtub”
Top Geari seiklused laias maailmas Mahlakas Briti huumor, ilusad ja veidrad masinad, kõle Arktika pakane ja õudne kõrbe kuumus, põhja vajutatud gaasipedaal ja pikad pidurdusjäljed, hullumeelsed seiklused vee peal ning järelikult ka vee all (kas tõesti on võimalik VW kaubikuga mööda merd seilata?). Seda kõike ja rohkemgi veel saad lugeda, näha ja tunda, kui avad […]
“Olümpiamängud”
Entsüklopeediline teatmeteos See raamat annab ülevaate kõigist ajavahemikus 1896-1976 toimunud suve- ja taliolümpiamängudest. Teose esimeses osas on käsitletud olümpialiikumise üldküsimusi. Põhiosa sisaldab kõigi olümpiaspordialade lühiiseloomustuse, tabeleid ning andmed iga ala kuue parima sportlase või võistkonna ja nende tulemuste kohta olümpiamängude kaupa. Paberkaaned kulunud, valged ääred pruunid ja plekilised
“Olümpiamängude ajalugu 1920-1944. Suvemängud”
Teine raamat Suvemängud Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud. Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri. Nii tulebki raamatusarja “Olümpiamängude ajalugu” II osas juttu toimunud ja toimumata olümpiamängudest aastatel 1920-1944. Olümpiamaailm kahe sõja vahel Antwerpen 1920 Pariis 1924 Amsterdam 1928 Los Angeles 1932 Berliin 1936 Tokyo 1940 Helsingi […]
“Olümpiamängude ajalugu 1968-1980. Suvemängud”
Neljas raamat Suvemängud Aastail 1968-1980 peetud suveolümpiamängud olid ülimalt politiseeritud. Mexico OMi segasid siserahutused ja N. Liidu vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse, Münchenis vapustas maailma araabia terroristide verine rünnak olümpiakülla, ning Montreali ja Moskva mängude tulemustele avaldas tohutut mõju paljude boikoteerinud riikide eemalejäämine. Olümpiamängud olid muutunud tähtsaks ülemaailmseks suursündmuseks ja seda taipasid hästi ka poliitikud, kes oma […]
“Olümpiaregatiraamat”
Mõte korraldada 1980. aasta olümpiamängude purjetamisvõistlused just nimelt Tallinnas, mitte mõnes teises Läänemere- või ka Musta mere äärses NSV Liidu linnas, ei leidnud rahvusvahelist kõlapinda mitte juhuslikult. Tallinn on paljude lähemate ja kaugemate maade purjetamisentusiastide teadvuses olnud mitte ainult kuulus sadamalinn, vaid ka arvestamisväärne jahtklubide ja purjespordilinn juba läinud sajandist alates. Muidugi on Eesti ja […]
“Õpime koos ujuma!”
Lapse ujumisõpetus: põhitõed, tehnikad, harjutused Inimesed on alati nautinud suplemist ja ujumist, sest see on üks ütlemata mõnus, tervislik ja lõõgastav tegevus. Mida varem hakkab lapsevanem last veega harjutama, seda lihtsamalt omandab laps hiljem ujumise tehnilised oskused. Raamatu “Õpime koos ujuma!” eesmärk on aidata lapsi ujuma õppimisel. See on väike teatmeraamat kõigile: lapsevanematele, et mõista […]
“Paul Keres. Photographs and GAMES”
Mälestusi, materjale, kirju Eestlane Paul Keres (1916-1975) kuulus neli aastakümmet malemaailma absoluutsesse tippu. Tõusnud iseõppijana väga noorelt suurimate kõrvale, sai ta 1938. AVRO turniiri võiduga õiguse maailmameistrimatšiks. Paraku lõikasid edasise läbi traagilised ajaloosündmused: esmalt kodumaa iseseisvuse kaotamine, seejärel alanud sõda ja lõpuks saatust määravalt koostöö Eesti rahvuslastega. Pääsenud küll otsesest arveteõiendamisest, kuid tõrjutud kõrvale maailmameistritiitli […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
“Ratsutamine”
Minevikust tänapäevani. Järjekordne teos sarjast “Minevikust tänapäevani” annab sõnas ja pildis ülevaate ratsutamise arengust läbi aegade maailmas, Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. Sisukord: Kohtumine hobusega. Ratsutamine kui elulaad. Keskaja ratsutamiskunst. Ratsutamiskunsti ajaloost. Sportliku ratsutamise ajaloost. Ratsutamine ja ratsavägi. Ratsahobuse tõuaretuse ajaloost. Ratsutamine olümpiamängudel. Ratsasport Venemaal. Ratsasport Nõukogude Liidus. Ratsasport kodanlikus Eestis. Ratsasport Nõukogude Eestis. Statistika. […]
“Retk Eesti spordiajalukku”
“Eestlased on kõva spordirahvas!” – sedaviisi on öeldud teistes nõukogude vabariikides, sedaviisi on eestlasi nimetatud kaugemalgi. Öeldus on tõtt, sest meil on traditsioone ja saavutusi, mille üle võib uhkust tunda.
“Salt Lake City 2002. XIX taliolümpiamängud”
8. veebruaril 2002 seisab peatreener Mati Alaver Soldier Hollw´ suusastaadioni kohal lumisel nõlval ja jälgib lummatult üht pilti. Andrus Veerpalu, sünnipäevalaps, sõidab paarisaja meetri kaugusel mäkke. Läheb täiesti otse, käärsammu kasutamata. Kergelt kühmus nagu ikka, pilk maas, aga lennukalt, võimsalt. Võõrad treenerid vaatavad rühkijale järele ja vangutavad pead. Alaver pead ei vanguta. Temagi tajub saabuvat […]
“Sõit on sees”
80 autotesti “Top Geari” saatejuhilt Pange end valmis, Clarkson on tagasi. Ta tahaks teile tutvustada maailma kõige vaimustavamaid, pööraselt kiiremaid ja nutmapanevalt kaunemaid autosid (koos mõne andestamatu katastroofiga …). Ta tutvustakski, kui väga paljud asjad vahepeal tema tähelepanu kõrvale ei juhiks ja sunniks kõike hinge pealt ära rääkima. Igatahes on Clarksoni maailm üks nõutukstegev koht, […]
“Soul ’88”
Esimesed päevad olümpialinnas möödusid nagu põuavälk – oli ja ei olnud. Buss, võistlus, telefon, pressikeskus, hotell, telefon, midagi unelaadset ja kõik. Hetkegi ei olnud aega põhjalikumalt järele mõelda, kus ma olen, mida teen ja milleks. … – Raul Rebane
“Sporditähed 2007”
Suureks spordirahvaks saame siis, kui meie rahvuskangelased võidavad olümpia – ja maailmakulda ning me ise agaralt liikumisharrastuse rõõme naudime. 2007. aasta näitas, et oleme teel. Mart Siimann Eesti Olümpiakomitee president
“Sporditähed 2008”
Olümpiapere on spordimaailmas sama tähtis ja omanäoline nagu iga perekond ühiskonnas. Sportlased, treenerid, kohtunikud, arstid, ajakirjanikud ja korraldajad – meid kõiki liidab spordiarmastus. Olümpia-aastal tunneme seda eriliselt. Mart Siimann Eesti Olümpiakomitee president
