“4×25. Robert Fischer, Boriss Spasski, Viktor Kortšnoi, Bent Larsen”
/—/ Järgnevad sada partiid annavad ülevaatliku pildi nelja suurmeistri malelisest loomingust ja ühtlasi ka tippmale tasemest tänapäeval. Meie lugejatele on need aga heaks abimeheks maailma maleparemiku loominguga tutvumiseks ning oma malelise kvalifikatsiooni lihvimiseks. See aga ongi peamine siht, mille autorid endale raamatu koostamisele asudes seadsid.
“Ateena 2004. XXVIII suveolümpiamängud”
Olümpia annab lisaväärtuse peaaegu kõigile spordialadele, mis tema programmi kuuluvad. Võtame või Jüri Jaansoni. Mees on maailmameister, pikk karjäär seljataga, aga hinges kripeldab. Midagi on puudu. Võiks ju rahulikult lõpetada, sest ühel aastal on maailma parim oldud, kõigile tagatulesid näidatud, aga ei! Puudu on olümpiamedal – just nimelt olümpiamedal, mitte tingimata olümpiavõit. …
“Atlanta 1996. XXVI suveolümpiamängud”
Atlantasse lähetab Eesti oma kõigi aegade suurima delegatsiooni: 45 sportlast. Vist suurimate lootustega läbi aegade. Vist parimate ennetega, kui kunagi varem. …
“August Englas”
Eesti maadlusajalugu tunneb olümpiavõitjaid, maailmameistreid, Euroopa meistreid, tiitlivõistluse medalimehi. Kuid on ainult üks mees, kes on võitnud kaks korda maailmameistri tiitli. See mees on August Englas. Suurtelt võistlustelt on ta võitnud individuaalses konkurentsis tosin kuldmedalit. Ja ei ainsatki teist karva medalit. August Englas tunnistas ainult kulda. Englase võituderohke ja kirgas sporditee sarnaneb mitmeski mõttes kahekordsele […]
“Berliini olümpiamängud 1936”
Olümpiaadide olümpiaad. Pidulikult ja kumedalt kõlab kõrgelt staadioni tornist olümpiakell. Selle kaja kandub kilomeetrite kaugusele üle Reichssportfeldi määratute väljakute. Seda kuulevad sajad tuhanded ja miljonid spordihuvilised, kes on saabunud kaasa elama Berliini olümpiamängude avapidustustele – kas olümpiastaadionile või tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaina raadioaparaatide juurde. Võimas kellahelin 76 m kõrgusest olümpiatornist kutsub kogu maailma noorsugu: “Ich […]
“Biomeetria praktikumide juhend”
Kehakultuuriteaduskonna üliõpilastele. Biomeetria kursus tutvustab üliõpilasi bioloogiliste näitajate mõõtmismeetoditega, nende töötlemisega ning vajaliku aparatuuriga. Praktikumide teostamine eeldab vastava loengumaterjaliga või kirjandusega tutvumist.
“Eesti kümnevõistlus läbi aegade”
Eesti kümnevõistlus 90, 1913-2003 … Esimesed jõukatsumised kümnevõistluses leidsid siinmail aset 90 aastat tagasi, 1. juunil 1913. Täjtpäev on ajendanud ala möödanikku raamatukaante vahele talletama. Ajaloolisele tagasivaatele on autor lisanud katkendeid ja noppeid ka varem avaldatust – sooviga pakkuda võimalikult ehedana infot, emotsioone, nägemusi, ka unistusi ühel või teisel ajajärgul. Üksikasjalik kursisolek kümnevõistluse mitmekülgse statistikaga […]
“Eesti motosport 2007”
Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni aastaraamat. Esimest korda ilmub hooaja lõpus rohkete piltidega illustreeritud kõigi Eesti motospordi alade ülevaade. Kross, ringrada, supermoto, kestvuskross, kiirendus, mäkketõus, talikross, jäärada, pitbaik, ATV, quad, enduro, traiel, võrride võidusõit, hipodroomisõit, mootorkelk – kõik need alad leiab sellest aastaraamatust. Samuti Rahvuste Krossi ja rahvusvaheliste sarjade ülevaated, millest Eesti sportlased osa võtsid. Kõik tulemused […]
“Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006”
Siit raamatust leiate 72 lugu ja meenutust Eestile ning eestlaste võidetud olümpiamedalitest. Täpselt nii palju on Eesti Olümpiakomitee poolt omaks tunnistatud medaleid toonud suve- ja talimängudelt aastatel 1912-2006. Nende seas on värskeid meenutusi nii viimasest, kuldsest Torino taliolümpiast kui ka ajahambas tuhmuma kippuvaid hetki omariikluse esimestest spordiaastatest, nii kõigile teada-tuntud olümpiasangareid kui ka unustatud sporditähti, […]
“Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959-1970”
Sport tervikuna ning üksikud spordialad eraldi kuuluvad lahutamatult iga maa ja rahva kultuuri juurde. Seetõttu vajab ka Eesti sport oma kirjapandud ajalugu alates algaegadest kuni tänapäevani, lugusid oma spordikangelastest.
“Eesti spordi aastaraamat 1999”
5. jaanuar avas uue peatüki Eesti suusaspordi ajaloos: murdmaasussatamise maailma karikavõistluse etapp viidi esmakordselt läbi Otepääl. /…/
“Eesti spordi leksikon”
Ülevaateteos Eesti võistlusspordist, Eesti spordisangareist ja Eesti osast maailma spordis. Iseseisvuslaste Kirjavara 6. Tõrvik 1951. Taskuformaat.
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
“Esimesest autost viimase voorimeheni”
Eesti NSV teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist “Unic”.
“Georg Lurich”
Georg Lurich sündis 10., uue kalendri järgi 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas Virumaal… Lapsena oli Jüri tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastasel Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur…
“Golfiproffide saladused. Nõuandeid maailma tippmängijatelt”
“Golfiproffide saladused” ei ole pelgalt golfiõpik. Raamatus tutvustatakse lugejale ka paljude maailma esimängijate võidunippe ja mängutehnikaid. Robert Allenby, Paul Casey, Darren Clarke, Luke Donald, Padraig Harrington, Miguel Angel Jimenez, Rory Mcllroy, Gary Player, Ian Poulter, Adam Scott, Henrik Stenson, Camilo Villegas
“Helsingist Helsingisse”
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused 1983-2005 Sisukord: Andrus Värnik, hull mees! Kettaheide: müüdi purustamine Kümnevõistlus: endiselt Eesti ala Helsingi vihmas ja rajus Kergejõustikupidu või sporditööstus Maailmameistrivõistluste jooksutähed Hüpped üle unistuste piiri ja natuke lähemale Kõige tugevamad ja kõige tundlikumad Kümnevõistlus – suur ala Maailmameistrivõistluste statistika 1983-2005
“Iluuisutamine Eestis”
Iluuisutamise sünniajaks Eestis loetakse 1917. aastat, mil selgitati esimesed meistrid kunstuisutamises. Jaanuaris 2010 toimuvad sel kaunil ja populaarsel alal Tallinnas Euroopa meistrivõistlused. See Eesti läbi aegade suurimaid spordisündmusi ja teadmine, et iluuisutamisest on nende pikkade aastate jooksul Eestis väga napilt kirjutatud, ajendas ilmutama käesoleva raamatu. Seni on sellest spordialast üllitatud ainult üks raamat – 1964. […]
“Indrek Pertelson. Kojujõudmine”
Inimestel on vajadus hallist massist eristuda. Selleks kasutatakse mitmesuguseid võimalusi, olgu siis televisiooni tegelikkussaadetest osavõtt, enese eksponeerimine netilehtedel või juuste lillaks värvimine. Edu korral on jõudmine kollaste väljaannete lehekülgedele garanteeritud. Õnneks leidub ühe päeva tähtede kõrval ka neid, kelle tuntus põhineb aastatepikkusel tööl. Indrek Pertelson on Eesti rahvale jõu ja meelekindluse võrdkuju, mees kelle sportlasteed […]
“Jaan Jaago. Heitlused matil ja eluteel”
Jaan Jaago (1887-1949) oli Eesti omaaegse kuulsusrikka elukutselise maadluse viimane mohikaanlane, Lurichi ja Abergi mõõtu mees, seitsmekordne maailmameister. Maadlemist alustas ta sajandi alguse Tartus ja lõpetas atleeditee alles pärast Teist maailmasõda Berliinis. Sinna vahele mahtusid sündmusrohked aastad keisrilinnas Peterburis, kodusõjaaegsel äreval Siberimaal, korraks Eestis, seejärel aga Euroopa riikides ja hitlerlikul Saksamaal. Dokumentaaljutustuses on püütud nappide […]
