“A ja O taskuteatmik. 2004”
Universum Maa Loodus Inimene Riik ja rahvas Majandus Tehnika Kultuur Religioon Sport
“A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud”
Iga riigi tähtsaim sümbol on lipp. Enim kastuatakse rahvuslippu. Ajalooliselt on rahvuslipp suhteliselt uus nähtus. Enami praegusi lippe on päriteTeise maailmasõja järgsest ajast. Vähem kui kümnendik riikide lippudest on vanemad kui 100 aastat. Lippudest kajastub kokkuvõtlikult ajalugu. Ajaloo pöördepunktid peegelduvad lippudel olevate rahvuslike sümbolite muutumisena. Lipu tausta tundmine annab väärtuslikku teavet riigi ja tema ajaloo […]
“Arvutikursus Windows 7”
9 raamatut – arvutiõpikut alates aastast 1999 ja kümnes sinu käes. Arvutitarkvara kiire areng ja uued põnevad võimalused tingivad vajaduse pidevalt õppida. Täiskasvanute koolitajana tegutsev autor kutsub sind osa saama tähtsamatest toimingutest töökeskkonnas Windows 7. Ainult kindlalt omandatud põhioskused loovad eeldused infoühiskonnas toimetulekuks. Arvutikursus raamatukaante vahel ei ole käsiraamat sellest, mida saab arvutiga teha, vaid […]
“Astroloogia”
Ajalugu – Astroloogilised tehnikad – Märgid ja planeedid – Joonised ja tabelid Astroloogia läbi sajandite: astroloogia ajalugu antiikajast tänapäevani. Oma sünnikaardi koostamine: juhised oma sünnikaardi koostamiseks ja joonistamiseks. Kõikide planeetide asendite tabelid 1931-2010. Sodiaagimärgid: päikese-, kuu- ja tõusumärgi omadused. Taevakehad: planeetide liikumise mõju meie eludele. Sari: Silmaringi teatmik Dorling Kindersley.
“Digitaalfotograafia käsiraamat”
Aparatuur Tehnilised võtted Efektid Projektid Digitaalfotograafia käsiraamat annab erialaterminoloogiaga liialdamata ülevaate nii digitaalse kui ka filmipõhise fotograafia tehnilistest põhielementidest. See tutvustab kaamerate, arvutite ja nende lisaseadmete käsitsemist ning selgitab ulatuslikult pilditöötluse töövõtteid. Lugeja leiab lahenduse tüüpilistele probleemidele, millega digifotograafid kokku puutuvad, ning hulgaliselt nõuandeid ja soovitusi, kuidas lihvida oma oskusi ja pildistada eri teemasid. Autor […]
“Edetabelite raamat”
Veidrate teadmiste leksikon. See raamat tekitab sõltuvust. Edetabelite raamat on meelelahutuslik teatmeteos, mida võib lõputult sirvida. Esimest korda ligi kolmkümmend aastat tagasi avaldatud raamatust on tänaseks ilmunud lugematu arv kordustrükke kümnetes keeltes ja seda on müüdud peaaegu kümme miljonit eksemplari. David Wallechinsky on tunnustatud olümpiaajaloolane ja mitmete faktikogumike koostaja, tema õde Amy Wallace on samuti […]
“Eesti heliloojad ja muusikateadlased”
Biograafiline leksikon Autorite kollektiiv: H. Aumere, H. Kõrvits, A. Loo, M. Oja, V. Ojakäär, V. Paalma, O. Tuisk, H. Tõnson, A. Vahter (koostaja)
“Eesti järved”
ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi ning vabariigi teiste teaduslike asutuste töötajate ühistööna valminud monograafias käsitletakse 150 tähtsamat Eesti järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv). Iga järve kohta tuuakse füüsilisgeograafiline kirjeldus ja hüdrokeemiline iseloomustus, käsitletakse taimestikku, füto- ja zooplanktonit, põhjaloomastikku, kalastikku ja linnustikku ning vaadeldakse ka jõevähi esinemist. Vastavate looduslike eeldustega järvede puhul esitatakse nende […]
“Eesti metsad”
Raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed. Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud. Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib […]
“Eesti NSV jõgede nimestik”
Käesolev “Eesti NSV jõgede nimestik” annab teatmematerjali meie vabariigi vooluveekogude, s.o. jõgede, ojade ja magistraalkraavide kohta.
“Eesti põllumajandusentsüklopeedia 1 köide”
“Eesti põllumajandusentsüklopeedia” ilmumistee on olnud pikk, keeruline ka katkendlikki. Esimest korda asuti põllumajanduslikku teatmeteost kokku seadma 1935. a. 1938 ilmus kirjastusühisuse “Agronoom” väljaandel esimene vihk “Põllumajanduslikust entsüklopeediast”, kokku jõudis neid lugeja kätte kolm (viimane vihk lõppes artikliga “istuti”). Saksa okupatsiooni ajal püüti tööd jätkata, kuid katse ebaõnnestus. Ürituse eestvõtjaks ja vedajaks olnud dots. Jaan Metsa […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal”
Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast. Nr 4. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Sisukord: Villem Reiman “Eestimaa”. Villem Reiman “Eesti muinasusk”. Villem Reiman “Eesti rahva haridusejärg iseseisvuse aja lõpul”. Villem Reimani kasutatud kirjandust (koostanud Mare Pikkel). Friedrich Amelung “Eesti rahvahariduse algus”. I: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi keskpaigani. II: ja III: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi […]
“Eesti rahvaste raamat”
Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Filoloog Jüri Viikberg (sünd 1953 Raplas) on Eesti Keele Instituudi murdesektori juhataja ning Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent. Tegutsemisvaldkonnad on dialektoloogia (eeskätt “Eesti murrete sõnaraamatu” koostamine-toimetamine) ja keelesuhted. Kogunud keeleainest Siberi ja Kaukaasia eestlastelt (filoloogiakandidaadi väitekiri “Eesti keelesaared Siberis”, 1989), “Vene impeeriumi rahvaste punase raamatu” (1993) autoreid. 1997. aastal avaldanud “Anekdoodiraamatu”. Esimene käsiraamat, […]
“Eesti taimede määraja”
Abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemne taimede tundmaõppimiseks
“Eesti teaduse biograafiline leksikon. I. köide A-Ki”
Käesoleva köitega algab neljaköitelisena kavandatud “Eesti teaduse biograafilise leksikoni” (ETBL) väljaandmine. Teosesse püütakse koondada kõigi Eesti alal teaduses tegutsenud isikute ning Eestist pärit teadusinimeste elulood. Seni meie kultuuriruumis üldist, s.o kogu teada olevat aega ning kõiki erialasid ja institutsioone haaravat teadlaste teatmeteost koostatud ei ole. Üldentsüklopeediad on avaldanud üksnes silmapaistvaimate teadlaste lühielulugusid. Soomlastel näiteks on […]
“Eesti teatri biograafiline leksikon”
“Eesti teatri biograafilise leksikoni” (ETBL) ettevalmistamiseks moodustasid 1988. aastal Eesti Teatriliit ja Eesti Entsüklopeediakirjastus töökolleegiumi, kelle ülesandeks sai märksõnastiku koostamine, autorite valik, juhendmaterjalide valmistamine ja töö käivitamine. Artiklite laekumine ning nende toimetamine erialade ja teatrite kaupa on võtnud oma aja. Aja kuludes selgus ka vajadus märksõnastikku täiendada. Valikupõhimõtete ja metodoloogia läbiarutamise tulemusena kasvas ETBL-i maht […]
“EKABL. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon”
“Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon” (EKABL) on valminud pika aja vältel paljude inimeste koostöös. See on esimene teatmeteos, milles on suur valik Eestis tegutsenud ja õppinud ning siit pärit kunstnikke, arhitekte, kunstiuurijaid ja -kogujaid ning silmapaistvate eesti kunsti ajalukku kuuluvate teoste autoreid keskajast tänapäevani, kokku 1877 nime, neist 1575-le on lisatud näopilt. EKABL-i loomise […]
“Endla teatri biograafiline leksikon”
“Endla teatri biograafilise leksikoni” koostamise idee sai alguse kutselise Endla 95. aastapäeva tähistamisele mõeldes, kaante vahele on see jõudnud Endla seltsi 130. aastapäevaks. Konsulteerinud “Eesti teatri biograafilise leksikoni” (ETBL) peatoimetaja Kalju Haani ja Eesti Teatriliidu vastutava sekretäri Riina Viidinguga, otsustasime “Endla teatri biograafilise leksikoni” välja anda. Kui olime saanud nõusoleku ja õiguse kasutada ETBL-i artikleid […]
“Euroopa tähtsündmuste kalender”
“Euroopa tähtsündmuste kalender” on teatmeteos, milles sündmused on esitatud kalendrikuude ja -päevade kaupa. Igasse kalendripäeva on koondatud hulk mingil moel olulisi sündmusi möödunud sajandi Euroopa, sh Eesti ajaloost. Kalender on koostatud nii, et esindatud oleksid kõik Euroopa riigid, kuid ainult kõige tähtsamate sündmuste kaudu. Eesti ajaloosündmuste valikul on püütud jälgida, et need oleksid olulised nii […]
