“Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini”
Prantsuse kunst on kogu oma olemasolu vältel asunud Euroopa kunsti arengu tsentris. Ta on võtnud vastu mõjutusi lähematelt ja kaugematelt naabritelt, tema rüpes on tekkinud uued kunstistiilid (romaanika, gootika, rokokoo ja klassitsism). Need on omakorda andnud impulsse teistele maadele ja rahvastele ning pannud taas liikvele uued suunad Euroopa kunstis. Maalikunst on arhitektuuri ja skulptuuri kõrval […]
“Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini”
Huvitavaid raidkivikunstiteoseid loodi Eestis juba keskajal, kuid kõige produktiivsemaks ajaks selle kunstiliigi viljelemisel oli renessansiperiood – XVI sajand ja XVII sajandi I pool, seda eriti Tallinnas. Kohalik omapära ilmneb tollal raidkivikunstis selgemini kui teistes kunstiliikides ja raidkivikunsti võibki pidada tolle perioodi tähelepanuväärseimaks alaks. Raidkivikunst ei seisa nüüd enam ainult kiriku teenistuses, vaid tema üheks tähtsamaks […]
“Riigi visiitkaart”
6. mail 1970 möödub 130 aastat päevast, mil firma “Perkins, Bacon & Co” trükikojas Inglismaal nägi maailmavalgust tänapäeva postmargi kõige vanem sugulane – black penny, nagu filatelistid maailma esimest marki nimetavad. …
“Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest”
Käesolev raamat sündis koos näituse “Rooma stiilis. Manristlik graafika Eesti kogudest” ettevalmistusega Mikkeli muuseumis. Selle perioodi estampe on Eesti kogudes suhteliselt vähe, kuid eri kollektsioonidest pärit graafilisi lehti kokku koondades oli võimalik koostada mitmekülgne ja paljusid manerismi käsitlemise puhul olulisi teemasid ning suundumusi kajastav väljapanek. Raamat ja näitus “Rooma stiilis” avalikustab esmakordselt kõiki neid teoseid […]
“Saksa litograafia inkunaablid Tartu Ülikooli Raamatukogus”
19. sajandi algul alustas võidukäiku uus paljundusviis – litograafia. Kui esimeste graafikatehnikate, puu- ja vaselõike kasutuselevõtjad on 14.-15. sajandi anonüümsete meistritena jäänud aegade hämarusse, siis litograafia tehnilise menetluse väljatöötamine on seotud Alois Senefelderi (1771-1834) nimega. Oma kodulinnas Münchenis asutas ta 1799. a. esimese litograafiatöökoja ja populariseeris energiliselt oma leiutist. Kahe aastakümne jooksul juurdus uus paljundustehnika […]
“Salasahver”
mme galette, hiram, madis jürgen, tõnu kaalep, kalev kesküla, epp maria kokamägi, imre kose, andres maimik, rein pakk, rain pikand, linnar priimägi, kerttu rakke, peeter sauter, mati unt, tanel veenre gurmaanidele ja raamatugurmaanidele Gurmaan peab kümblema. Kurgid silmadele ja porgand kõrva. Lillepiim näole. Banaalne oleks toitu suhu pista. Pigem osa saada nina, kõrva, silma, saba […]
“Taevalikud naised”
Vagad ja mässulised, kaunid ja patused. Aastatuhandeid on pühad naised oma ülemeelelise jõu ja legendaarse iluga tiivustanud kunstnike fantaasiat. Kõige populaarsem neist on Neitsi Maarja, kohe tema järel tuleb Maarja Magdaleena. Kui Neitsi Maarja on naispühakutest kõige püham, siis Maarja Magdaleena on patu – ja ka selle vabanemise – sünonüüm. Maarja Magdaleena muutumine luksusnaisest patukahetsejaks […]
“Täiuslikud digifotod ühe klõpsuga”
Digipiltniku teejuht: kuidas teha õnnestunud digifotosid – Milline digikaamera osta? Milliste kaameraseadete puhul tulevad pildid kõige ilusamad? Kuidas kaamerat seadistada? Vastused leiate käesolevast raamatust. – Õpetame, kuidas pildistada ükskõik millises situatsioonis. Kuidas toimida keerulistes olukordades, kuidas teha mõjusaid portreid ja sportvõtteid? – Edastage pildid arvutisse ning tehke pilditöötlusprogrammis keskpärased fotod headeks, head aga suurepäraseks? – […]
“Tallinna keskaegsed kindlustused”
Käesoleva töö otseseks uurimisobjektiks on Tallinna all-linna keskaegse kindlustusvööndi planeering ja arhitektuur oma ajaloolises arengus. Näiliselt küllaltki kitsas probleem, hõlmab see vanalinnast kui süsteemsest tervikust siiski soliidse osa.
“Tallinna keskaegsed kindlustustornid”
Paul Luhteini tinalõiked aastaist 1984-1987. 25 graafilist lehte. Tekst eesti, vene ja inglise keeles.
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Uusajaloo käsiraamat”
Eesti rahva kannatused 1994-2004. Tekstid kirjutanud Enno Tammer. Karikatuuriraamat. Urmas Nemvalts, joonistuslikust pilamisest teil pahandusi ei ole sündinud? Poliitikutega pole küll ütlemisi ette tulnud. Olgem ausad, eks Postimehe karikatuurile pääsemine ole ka mingis mõttes tunnustus. Isegi kui sa ei paista sel pildil parimas valguses, oled märgistatud kui tegija. Igal tühikargaja juba sellele leheruumile ei satu. […]
“Valik XVI-XVIII sajandi graafikat”
Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikust Raamatukogust Albumi eesmärgiks on tutvustada TRÜ Teadusliku Raamatukogu graafikakogu, millesse on talletatud arvukalt Lääne-Euroopa 16.-18. sajandi meistrite teoseid. (paberkaaned kulunud)
“Vanad vigurid ja vembud”
Karikatuuride ja šaržide valimik. Felix Randeli nimi sai laiematele hulkadele tuntuks juba rohkem kui neli aastakümmet tagasi, algul maalikunstnikuna, siis aga ka Redo-Randelina, populaarse karikaturistina. Felix Johansen, kellest hiljem sai Randel, nägi ilmavalgust 1901. aasta kesksuvel Valgas, kus ta isa töötas maalermeistrina. Sirgumisajale järgnesid õppeaastad: algkool, linnakool, Valga kommertsgümnaasium. Linnakoolis oli joonistusõpetajaks Pensa kunstikoolis õppinud […]
“Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest”
Näitus Kadrioru kunstimuuseumis 20. oktoober 2006 – 27. mai 2007 Portree on läbi ajaloo olnud üks levinumaid kunstižanre, sest erinevatel põhjustel on inimesed alati soovinud end jäädvustada, olgu siis usust hinge taaskehastumisesse, võimu visuaalse kehtestamise või suguvõsa väärikuse näitamise püüdest või lihtsalt inimlikust edevusest. Selles žanris moodustab eraldi liigi valitsejaportree, mis kuulub ühtaegu nii kunsti […]
“Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.-20. sajandi kunstis”
Toit on loodusliku keskkonna (korilusest põllunduse ja aianduseni), majandusliku seisukorra (kehvast aganaleivast eksootilise luksusroogadeni), ühiskondliku mobiilsuse (sotsiaalsest allakäigust tõusiklikkuseni), religioossete tõekspidamiste (paastust lõikuspühani) ning füüsilise ja vaimse tervise (karskusest joomarluseni) näitaja, mille kaudu väljendatakse oma kohta maailmas. Söögi-joogi kaudu ei looda mitte ainult leibkondi, vaid ka ühendust külalisega, keda kostitades omaks võetakse. Toidukultuur on ühtaegu […]
“XV-XVI sajandi Saksa puulõikeid”
XV-XVI sajandi Saksa puulõikeid Tartu Riikliku Ülikooli teaduslikust raamatukogust. Käesolevas albumis on esitatud valik kolmeköitelisest kogumikust “Holzschnitte alter deutscher Meister in den Originalplatten” (Ghotha, 1808-1816), mis sisaldab ligi 350 tõmmist kunstikollektsionäär H. A. von Derschaule kuulunud 15.-16. sajandi pildiklotsidelt. Kogumik on väärtuslikus allikaks saksa minevikukunsti tundmaõppimisel, sest saksa vanu puulõikeid on suhteliselt vähe säilinud.
