“Madonna. Intiimne biograafia”
Madonna. Lummav. Labane. Hooliv. Isekas. Alati provotseeriv. Alati andekas. Alati vastuoluline… Kuigi üle viieteistkümne aasta suure avaliku tähelepanu ja kiindumuse objekt, on ta suutnud senini mõistatuseks jääda. Nüüd viimaks on temast võimalik täielikult aru saada.
“Magalhaes. Mees ja tema kangelastegu”
Selles maailmajaos, kuhu kunagi tuli nälga ja tormi põlates Magalhaes koos oma meiste kaaslastega, on nüüd uue elu koit punetama löönud. Kolonialismi häbiväärne süsteem läheneb lõpule. Võideldes oma rahvaste parema ja vabama elu eest, saavutasid lõpuks riikliku sõltumatuse India, Indoneesia ja Birma. Vabastatud inimkond ei unusta Magalhaesi, kuigi esimese avastaja jälgedes liikusid oma verist teed […]
“Magister Jan. Tõrvik”
Nimeka tšehhi kirjaniku romaanid jutustavad tšehhi rahvuskangelase Jan Husi elust, tema võitlusest kirikureformi ja lihtrahva õiguste eest. Husi biograafia ei sisalda kirevaid seiklusi, duelle ega keskaegset eksootikat. Tema lühike elu möödus jutlustajana Prahas ja Lõuna-Tšehhimaal, millele järgnesid vangikong Konstanzis ja surm tuleriidal. Ometi oli tema elu kangelastegu, kangelastegu maa- ja linnakehvistu parema tuleviku nimel, mida […]
“Mälestused 1. osa”
Teatavasti ei pannud Nikita Hruštšov oma mälestusi paberile kirja, vaid rääkis need magnetofonilindile. Sellest siis ka nende mõningane hüplevas, järjekindlusetus ja isegi vasturääkivused. Samas tohiksid elava tunnistaja terase pilguga tehtud tähelepanekud neid iluvigu korvata, seda enam, et eesti lugeja peaks järgnevast leidma üht-teist meid kõiki puudutavad ja seda mõnevõrra uuest aspektist nähtuna. – Tõlkija
“Mälestused”
Delors´i “Memuaarid” annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors´i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas´ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors […]
“Mälestused”
“… Mu mälestustes pole ühtegi sündmust, mis vääriks igaveseks säilitamist. Kuid aine väärtus pole ainus õigustus salvestise tegemiseks. Kui vaid saaks seda, mida keegi on tõeliselt tundnud, muuta teistele tunnetatavaks, siis oleks see kaasinimestelegi tähtis. Kui neid mälus kujunenud pilte õnnestub sõnade abil välja tuua, siis väärivad need endale igatahes kohta kirjanduses. Nii pakungi oma […]
“Mandela. Mässaja, kes juhtis oma rahva vabadusele”
Juba lapsena Lõuna-Aafrikas maal elades ei jätnud Nelson Mandela kedagi ükskõikseks. Tema eesnimi tähendas tülitekitajat, aga mitte keegi ei kujutanud ette, milline tülitekitaja temas saab. Loe, kuidas väikesest poisist, kes karjatas loomi ja kellele meeldis kepivõitlus, kasvas mees, kes saavutas oma rahva vabaduse. Tema kodumaal olid inimesed jaotatud nahavärvi järgi. Nooruses poliitilise võitlejana ja 27 […]
“Mannerheim. President, sõdur, spioon”
Gustaf Mannerheim kuulub kahekümnenda sajandi suurkujude hulka. Venemaad teeninud noore Soome ohvitserina nägi ta viimase tsaari kroonimist. Vene-Jaapani sõjas tauniti ta hulljulgust, kuid ühtaegu tunnustati tema vaprust autasudega. Ta viibis Rootsi antropoloogina esinedes “suure mängu” agendina kaks aastat salaja Aasias. Läbi Hiina ratsutades peatus ta teel, et õpetada 13. dalai-laamale püstolist laskmist ja luurata Jaapani […]
“Margaret Thatcheri tsitaadiraamat”
Margaret Thatcher kütkestab alati. Tema poliitiline karjäär on kestnud viis aastakümmet ning tema mõju maailma poliitikale on ilmselge. Oma järgijatelt leiab ta pühendumust, halvustajates tekitab ennenägematut tigedust – kuid nad kuulavad teda ühtmoodi. Margaret Thatcher on Winston Churchllist saadik kõige tsiteeritum Briti poliitiline liider ning sellesse kollektsiooni on Iain Dale ja Grant Tucker valinud tema […]
“Marilyn Monroe ja Arthur Miller”
“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et […]
“Marilyn Monroe salajane elu”
Popkultuuri kõige pikaajalisema ikooni uusim elulooraamat. Kui Marilyn 1950. aastatel kuulsaks sai, räägiti maailmale, et ta ema on kas surnud või ei kuulu lihtsalt tema ellu. See polnud tõsi. Tegelikult kuulus Marilyni vaimuhaige ema suuresti näitlejanna maailma ja kulisside taga lahti hargnenud keeruline perekonnadünaamika võimaldab jutustada loo, mis on tänaseni rääkimata. Selles raamatus visandab autor […]
“Marilyn. Elada ja surra armastusest”
Selles loos on kaks peategelast: Marilyn Monroe ja armastus. Otsitud, anutud, kuritarvitatud, kõrvaleheidetud, üllatav, pettumusi valmistav, paljastatud ja kaotatud armastus. Armastus, mis paneb elama ja tapab. Lapsepõlve saamata jäänud armastus, ema hullumeelsus, lastekodu, seksuaalne ahistamine. “Mu jumal, miks keegi mind ei armasta? Olen alati kõigile kuuletunud, olen alati hea laps olnud, aga keegi ei armasta […]
“Marilyn. Viimane võte”
Ühel 1988. aasta augustikuu õhtul veeres võttepaviljonist tänavale stuudiotöötaja auto, pakiruumis viis videolinti Marilyn Monroe kadunuks tunnistatud filmi algmaterjale, salaja välja toodud Twentieth Century-Fox´i arhiividest. Videolindid toimetati kibekiiresti läbi terve linna ühte Hollywoodi büroohoonesse, kus juba ootasid tohutu videomonitor ja hoolega valitud vaatajad, peamiselt Marilyni Mäletavate Austajate Klub juhtliikmed. “Sündmusel puudus igasugune pidulikkus,” meenutas pressiagent […]
“Martha F.”
Kõik lõigud Freudi biograafiates, mis on pühendatud tema abikaasale Marthale, on ühe vitsaga löödud. Enamasti räägitakse kõige rohkem kirest, mis Marhta temas esile kutsus ja mis väljendub umbes tuhandes nelja kihlusaasta jooksul saadetud kirjas, samas kui sellele järgnenud viiskümmend kolm abieluaastat on kokku võetud mõne reaga. Nagu see Ernest Jonesi järelehüüe eeskujulikule abielunaisele, kes suri […]
“Mässaja portree”
Inglise autori Richard Aldingtoni biograafiline jutustus Robert Louis Stevensonist (1850-1894), maailmakuulsa “Aarete saare” autorist, suureandelisest kirjanikust ja mehisest inimesest.
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Meie Eesti”
Eestlasi on ikka huvitanud see, mida teised neist arvavad. Lood, kus keegi tuntud välismaalastest või mõni tuntud meediakanal mainis kuidagi Eestit, on tavaliselt ühed loetuimad-kuulatuimad-vaadatuimad. Mõnikord tundub, et kogu meie elu käibki selle järgi, mida maailm meist mõtleb.
“Meie Pavarotti”
Briljantseimate ja pikimate kõrgete C-de rekord. Kui Pavarotti 24. juunil 1967 Joan Sutherlandi kõrval Covent Garden Operas Donizetti ooperis “Rügemendi tütar” Tonio osa laulis, võttis ta aarias “Ah! mes amis” meisterlikult 9 kõrget C-d. Veidi aja pärast ilmusid tema esimesed sooloplaadid, millelt võib kuulda kõrgeimaid noote nii pikalt kui ei kellegi teise esituses. Kestvaima aplausi […]
“Meister”
Eino Leino elu ja surm Eino Leino kiri riigivanem Konstantin Pätsile. Tartus, maikuul 1921 “Eesti Vabariigi esimene kodanik. Teie Ekstsellents. Tänan teid armastava ja ainulaadse vastuvõtu eest, millega Eesti vaba ja sõltumatu Vabariik on mind austanud mitte üksnes siinsete eraisikute ja minu maa luule sõprade, vaid ka valitsuse ja ametlike esindajate kaudu. Lubage Teid selle […]
“Memuaarid”
Leopold von Schroederist järele jäänud paberite hulgas leidus käsikiri “Memuaarid”, mille autor teose sisu ja üldist plaani silmas pidades on kirjutanud ilmselt mitte ainult kitsamale pereringile mõeldes, vaid mis peaks olema kättesaadav ka tema arvukatele sõpradele ning tuttavatele. seepärast ei kõhelnud Schroederi pärijad memuaare ära trükkides neid avalikkuse ette toomast, pakkudes nii lahkunu suurele sõprade, […]
