“Kümme tuhat muret”
Korea sõja orvu elutee Igast Elizabeth Kimi elulõimest kajab vastu traagika ning käesolevas siiras ja lihtsas jutustuses on ta neist põiminud südantlõhestavalt kauni kanga. – Arthur Golden, “Geiša memuaaride” autor Värskelt ja peenetundeliselt kirjutatud “Kümme tuhat muret” on üks südantlõhestavamaid lugusid, mida ma eales lugenud olen; seda peaks lugema kõik, kes armastavad memuaare, huvituvad Aasia-Ameerika […]
“Kuningannade viimased päevad”
Kuidas surid ajaloo kõige kuulsamad valitsejannad? Parimad prantsuse ajaloolased ja ajalookirjanikud jutustavad nende viimastest päevadest – Kleopatra enesetapust Belgia Astridi dramaatilise õnnetuseni, peatudes Mary Stuarti ja Marie-Antoinette´i hukkamisel, Agrippina, Sissi ja Venemaa Aleksandra mõrval ning Caterina de´ Medici, Austria Anna, Katariina II, kuninganna Victoria ja keisrinna Eugenie üleval agoonial – oma hingepõhjani liigutavates lugudes, mis […]
“Kuningate raamat ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas”
Loodan, et seda raamatut lugedes mõistsid paljud: mehest tõelist kuningat, naisest kuningannat, poisist printsi ja neiust printsessi ei tee niivõrd kuninglikust soost päritolu, kuivõrd igaühe ilu, mõistus ja väärikus. Arvan sellele mõttetele tuge leidvat ka ühelt Kadrioru keiserlikust iluaiast Kaja Lembergi poolt tehtud fotolt.
“Kuninglikud armastuslood. Tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga”
Camilla Tominey sissejuhatus Riiklike kohustuste koorma all ei saa abielluda ainult armastusest – kuningate tegelikud armulood on muinasjuturomantikast sageli valgusaastate kaugusel. Raamat “Kuninglikud armastuslood” annab paeluva ülevaate kuningate ja kuningannade armusuhetest viimase seitsme sajandi jooksul ning avaldab üllatava tõe tegelike tunnete kohta legendaarsete lugude taga. Selles raamatus on neliteist saatuslikku armulugu, alates Louis XVI ja […]
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Kuulsaid XVIII-XIX saj. matemaatikuid”
… Newtoni, Leibnizi ja Bernoullide poolt rajatud infinitesimaalarvutus arenes ja levis palju hoogsamalt, kui tema avastajad olid osanud loota. Lisaks sellele arendati välja ja süstematiseeriti XVIII sajandi teisel poolel algebra; anti üldine formuleering analüütilisele geomeetriale, loodi kujutava geomeetria põhialused, elustati uuesti arvuteooria kui matemaatiline distsipliin, hakkas formeeruma tõenäosusteooria. Infinitesimaalarvutuse meetodid tungisid ka astmeridade ja trigonomeetriliste […]
“Kuulsate kunstnike armuelu”
Suur kunst toob esile kujutatava varjatud sügavused, kuid nii mõnigi kord on kuulsad kunstnikud pannud oma taiestesse tahtmatult iseenda isiksuse. Tänu sellele võime põgusa pilgu heita ammu surnud loomemeistrite elujanule ja argielu rõõmudele. Miks Picasso, Gauguin ja Augustus John ei leidnud seksuaalset rahuldust? Miks kinkis Van Gogh prostituudile oma kõrva? Cawthorne´i kirjanduslike seksportreede tarvis poseerivad […]
“Küüslauk ja safiirid”
Toidukriitiku salaelu “Küüslauk ja safiirid” on Ruth Reichli imemaitsev ja üleannetu ülevaade ajast, mille ta veetis inkognito restoranikriitikuna. Reichl teab, et selleks, et olla hea kriitik, pead olema anonüümne. Asunud nii ihaldusväärsesse ametisse nagu New York Times restoranikriitik, hakkab ta end maskeerima, et söögikohtades tema ümber ei lipitsetaks. Ennast järjest uuteks tegelaskujudeks (kaltsakas blond Molly, […]
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Lapsi ei võta minult keegi”
Dramaatiline lugu ühe ema otsusekindlusest saada tagasi röövitud tütar ja poeg. See raamat räägib kõige rängemast sündmusest minu elus – mees, keda ma oma abikaasana armastasin ja usaldasin, röövis mu lapsed. Kuni selle hetkeni olin pühendanud end sedasama kogenud emade aitamisele ja abikaasa oli mind alati toetanud. Mitte sekundikski polnud mulle pähe turgatanud mõte, et […]
“Laterna magica”
Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani mälestusteraamat (1987). Ennast ja teisi säästmata kujutab autor selles oma elukäiku, lapsepõlve ja noorust, tööd filmis ja teatris, suhteid naistega, kohtumisi filmikunsti suurkujudega, oma eksiiliaastaid ja kojutulekut. Lõpuks ring sulgub, jääb taas lapsepõlv, isa ja ema …
“Lenin. Biograafia”
Robert Service analüüsib Lenini kui poliitilise liikumise juhi ja mõtleja karjääri kaudu nii Oktoobrirevolutsiooni sündmusi kui marksismi-leninismi ideid. Autori tähelepanu keskmes on üheparteiline riik, kommunistide majanduspoliitika, diktatuur ja Euroopa sisesõja poliitika. Nõukogude Liidu algupära uurides selgitab raamatu autor Leninist jäänud ning isegi pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist 1991.aastal osaliselt püsiva riigi ja ühiskonna olemist. Robert Service […]
“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“Lõppmäng”
Legendaarse malegeeniuse Bobby Fischeri silmipimestav tõus ja langus imelapsest hullumeelsuse piirile Kui 20-aastane Bobby Fischer tuli 1964. aastal USA malemeistriks, polnud see asjatundjatele mingi üllatus. Saavutuse tegi enneolematuks asjaolu, et ta võitis kõik üksteist mängitud partiid, alistatute hulgas oli ka suurmeister Samuel Reshevsky. Niisugust tulemust pole kellelgi tänapäevani õnnestunud korrata. Kaheksa aastat hiljem võitis Bobby […]
“Louis Armstrong”
Ta oli väike mustanahaline poiss, kes mängis kooruva värviga majalobudiku tolmuses tagahoovis ühe põiktänava lõpus sajandivahetuse New Orleansi slummis. Majalobudikul ei olnud käimlat. Vett saadi vihmaveetünnist. Tema ainsaks riidehilbuks oli pikk kleidi moodi särk. Tema mänguasjadeks olid puuoksad ja kivikesed ja igasuguste minema visatud asjade tükid, mida ta juhtus leidma. Tema ainsaks hooldajaks oli ta […]
“Lubage mul elada! Meelt muutnud abordiarsti teekond surmast ellu”
“Tunnen hästi holokausti, olen seda süviti uurinud ja kaotanud selles ka oma sugulasi. Samuti on mul korralikud teadmised marksismist ja selle verisest pärandist. Kuid abordi valdkonad tunnen ehk sügavamalt kui keegi teine.” Ligi 20 aasta vältel, mis dr Nathanson abordiarstina töötas ja juhatas suurimat tol ajal tegutsenud abordikliinikut maailmas, tegi ta ise ja tehti tema […]
“Lucrezia Borgia. Hiilgus ja halastamatus”
Lucrezia Borgiat, renessansiaja femme fatale’i on saatnud abielurikkuja, mürgitaja ja verepilastaja kuulsus: ta olevat jaganud voodit nii oma isa kui ka vennaga, vabanenud vaenlastest osava mürgisegamise abil ning külvanud enda ümber hukku ja hävingut. Millised olid aga tegelikult selle saatusliku naise elu tagamaad? Paavst Aleksander VI abieluväline tütar Lucrezia Borgia (1480–1519) sattus elama Itaalia ja […]
“Lucrezia Borgia. Paavsti tütre elu renessansiajal”
Käesolevas biograafias käime Lucrezia, paavsti tütre jälgedes. On mitmeid Borgiate kaasaegsed, kelle ülestähendusi ja kirju võime uskuda hoopis enam kui vaenlaste dokumente või kirjanikke, kes tundsid Borgiaid vaid kuulu järgi. Johann Burchard, paavstide tseremooniameister talletas kirjalikult oma päevikusse kõik teadmisväärse alates 1483. aastast kuni surmani 1506. aastal. Lisaks on arvukalt säilinud Lucrezia enda ning tema […]
“Lühidalt, palun”
Juba pikemat aega jälgin üht telesaatejuhti, kes oma publitsistlikku laadi vestlusesse kutsub alati mõne külalise. Ja kogu aeg ütleb talle: “Lühidalt, palun.” Mina tahaksin temalt kogu aeg küsida: “Miks sa üldse kutsusid külalise, kui sa ei lase tal ühtegi seostatud mõtet kuuldavale tuua?” Ma karistan toda härra saatejuhti tema õnnetuse vestluskaaslaste nimel sellega, et panen […]
“Ma armastasin terroristi”
16 aastat sõjakate islamistidega See on tõesti sündinud lugu Anna Sundbergist, noorest heal järjel keskklassi Rootsi naisest, kes liitub jihadistidega ja jääb nendega 16 aastaks. Tema lugu saab alguse 1994. aastal üksikust salafistide grupeeringust Rootsis ja viib välja kuni Tšetšeenias asuvate mujahedide salajase treeninglaagi ja Bashar al-Assadi vanglasüsteemini. Ta järgneb oma abikaasale, kelle USA kuulutab […]
