“Karl Marx”
Inglise ajaloolase ja ajakirjaniku Francis Wheeni värske ja paljutõlgitud biograafia Karl Marxist on esimene katse kirjutada uurimus kuulsa Saksa filosoofi ja ühiskonnategelase argielust. Wheeni ei huvita mitte ainult Marx kui mõtleja, vaid ennekõike Marx kui inimene. Wheen pöörab palju tähelepanu “Kapitali” autori perekonnaelule ja inimsuhetele, tema kirgedele ja foobiatele, avades meile seeläbi Marxi elukäigu tavatu […]
“Karl XI”
Biograafia Rootsi kuningas Karl XI on ajalookirjutuses jäänud oma isa Karl X Gustavi ja kuulsa poja Karl XII varju. Võib-olla küll mitte Eestis. Meil kujutatakse teda traditsiooniliselt targa ja tegusa riigiisana: suur reduktsioon, Eesti-, Saare- ja eriti Liivimaa rüütelkondade autonoomia piiramine, taasriigistatud mõisate talupoegade sisuline vabastamine pärisorjusest, Forseliuse seminar, talurahvakoolide asutamine ja eesti kirjakeele areng […]
“Katariina Esimene”
1702. aastal hõivasid Vene väed väikese Marienburgi kindluse Liivimaal. Marienburgi taolisi võite tuli Põhjasõja käigus ette arvukalt, kuid seekordne omandas erilise tähenduse: võetud trofeede ja vangide hulgas oli pastor Johann Ernst Glücki teenijanna Marta, tulevane Peeter Suure abikaasa ja Venemaa keisrinna, kes pärast õigeusku üleminekut sai nimeks Jekaterina Aleksejevna. Pärast Peetri surma tõusis Jekaterina Aleksejevna […]
“Katkenud lend”
Neutraalses vöötmes lilli elavaid võib näha imeilusaid. – Vladimir Võssotski Volodjal on palju sõpru. Ühed kohtusid temaga iga päev, teistel õnnestus vaid haruharva tema kontsertidele pääseda, kolmandad kuulasid teda ainult magnetofonilindilt. Kuid sõbrad olid nad kõik. Just nendele ongi määratud see venekeelne tõlge. -Marina Vlady
“Kauge, kuid lähedane”
Igaüks, kes hakkab lugema Repini teost “Kauge, kuid lähedane”, veendub juba esimestest lehekülgedest peale, et sellel suurel maalikunsti suurmeistril oli erakordne kirjanduslik anne. Autobiograafiline raamat suurest kunstnikust ja tema kaasaegsetest.
“Kes te olete, härra President?”
Vestlusi Vladimir Putiniga. Me vestlesime Vladimir Putiniga kuus korda. Mitu tundi järjest. Nii tema kui meie olime kannatlikud ja tolerantsed. Tema siis, kui meie esitasime tema jaoks ebamugavaid küsimusi või lihtsalt üritasime “hinge pugeda”. Meie siis, kui tema hilines või palus diktofoni välja lülitada, öeldes: “See on väga isiklik.” Me rääkisime Putiniga elust. Peaasjalikult tema […]
“Kes/mis septembrikuus on sündinud”
Mati Soomre on nende kaante vahele koondanud huvitavaid sündmusi ja fakte, lisanud kommentaare ning leidnud võimaluse vahel ka sõnumisse naeruteri puistata. Valik toetub Maalehe “Tuna&täna” rubriigis ilmunule. Illustreeritud sariväljaandena jätkub “Kes/mis septembrikuus on sündinud” aasta kõigi kuude kaupa. Septembris on sündinud Leo Võhandu, Luigi Galvani, Alexander von Humboldt, Endel Lippmaa, Michael Faraday, Girolamo Cardano, Enrico […]
“Kes/mis veebruarikuus on sündinud”
Mati Soomre on nende kaante vahele koondanud huvitavaid sündmusi ja fakte, lisanud kommentaare ning leidnud võimaluse vahel ka sõnumisse naeruteri puistata. Valik toetub Maalehe “Tuna&täna” rubriigis ilmunule. Illustreeritud sariväljaandena jätkub “Kes/mis veebruarikuus on sündinud” aasta kõigi kuude kaupa. Veebruaris on ilmale tulnud Boriss Jeltsin, Konstantin Päts, Ronald Reagen, Paul Ariste, Friedrich von Berg, Thomas Alva […]
“Kierkegaard”
Sisukord: Klassikalise saksa idealismi lõpp Kopenhaageni anomaalia Anti-Hegel Pateetiline egotsentrism Ristilöödud mõistus Narkootiline eetika Spioon issanda teenistuses Teistkordne tulemine Lisa. Katkendeid S. Kierkegaardi teostest
“Kirjanik ja diktaator. Knut Hamsuni looming, elu ja aeg”
Norra silmapaistvamaid kirjanikke Knut Hamsun (1859-1952) kasvas üles kehvades oludes Keks- ja Põhja-Norras. Nälga ja külma trotsides teostas ta oma unistuse ja kirjutas ende maailmakirjanduse parnassile. Ta oli sõnaseadja, kes lõi uue moodsa romaani, ja juht, kes reetis oma rahva. Hamsuni ellu mahtus kõik, millest romaanikirjanik võib unistada: pinget täis abieludraama, suuri mõõtmeid võtnud poliitiline […]
“Kirjutamisest”
Mälestusteraamat ametioskustest “Kui teil pole aega lugeda, ei ole teil ka aega ega tööriistu, et kirjutada.” 1999. aastal hakkas Stephen King kirjutama oma ametioskustest – ja oma elust. Aasta keskel pani need mõlemad ohtu laia kõlapinda leidnud õnnetus. Õnnetusest paranemise kuudel muutus ühendus kirjutamise ja elamise vahel olulisemaks kui kunagi varem. Harva juhtub, et kirjutamisest […]
“Klahvkamees. Mida ma mäletan”
“Keegi, rõhutan eriti, mitte keegi ei võtaks seda raamatut kättegi, kui ma poleks juhtunud mängima tolles bändis. Kokkusattumus ei ole õige sõna, see on pigem rida vääritimõistmisi. Feeling B-s mängisin ma bassi, aga uus bänd otsis hoopis kaasaegne mõtlemisega tehnilise taibuga klahvkameest. Küsin endalt tihti, kui palju mu elus on üldse mu enda otsustada. Olen […]
“Kliment Vorošilov”
Raamat annab ülevaate väljapaistva nõukogude riigi- ja parteitegelase, Nõukogude Liidu marssali, kahekordse Nõukogude Liidu kangelase ning sotsialistliku töö kangelase Kliment Vorošilovi elust ja tegevusest.
“Koduks maailm”
Jutustus Aleksandra Kollontaist Rikkaliku dokumentaalmaterjali, A. Kollontai teoste ja päevikute ning kaasaegsete mälestuste, samuti oma isiklike muljete põhjal elustab autor Emili Mindlin (1900-1981) silmapaistva revolutsionääri, oraatori, literaadi, jäägitult oma missioonile andunud inimese ning Nõukogude riigitegelase ja diplomaadi keeruka, mitmetahulise kuju, jutustab tema ülihuvitavast elukäigust. Ühtlasi kohtub lugeja hulga tuntud ajalooliste isikutega, nagu V.I. Lenin, G. […]
“Kolm meistrit. Balzac. Dickens. Dostojevski”
Austria kirjaniku, biograadilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud XIX sajandi suurtele kirjanikele-realistidele H. Balzacile, Ch. Dickensile ja F. Dostojevski.
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Kümme tuhat muret”
Korea sõja orvu elutee Igast Elizabeth Kimi elulõimest kajab vastu traagika ning käesolevas siiras ja lihtsas jutustuses on ta neist põiminud südantlõhestavalt kauni kanga. – Arthur Golden, “Geiša memuaaride” autor Värskelt ja peenetundeliselt kirjutatud “Kümme tuhat muret” on üks südantlõhestavamaid lugusid, mida ma eales lugenud olen; seda peaks lugema kõik, kes armastavad memuaare, huvituvad Aasia-Ameerika […]
“Kuningannade viimased päevad”
Kuidas surid ajaloo kõige kuulsamad valitsejannad? Parimad prantsuse ajaloolased ja ajalookirjanikud jutustavad nende viimastest päevadest – Kleopatra enesetapust Belgia Astridi dramaatilise õnnetuseni, peatudes Mary Stuarti ja Marie-Antoinette´i hukkamisel, Agrippina, Sissi ja Venemaa Aleksandra mõrval ning Caterina de´ Medici, Austria Anna, Katariina II, kuninganna Victoria ja keisrinna Eugenie üleval agoonial – oma hingepõhjani liigutavates lugudes, mis […]
“Kuningate raamat ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas”
Loodan, et seda raamatut lugedes mõistsid paljud: mehest tõelist kuningat, naisest kuningannat, poisist printsi ja neiust printsessi ei tee niivõrd kuninglikust soost päritolu, kuivõrd igaühe ilu, mõistus ja väärikus. Arvan sellele mõttetele tuge leidvat ka ühelt Kadrioru keiserlikust iluaiast Kaja Lembergi poolt tehtud fotolt.
