“Hurriganes”
“On rumalus vaielda selle üle, kas Hurriganes on hea või halb. See on Hurriganes ja kogu lugu. 2000 aastat on vaieldud sellegi üle, kas Jeesus oli hea või halb ning endiselt ollakse eri meelt.” – Remu, Suosikki 10/1974
“Huvitavate kohtumiste aasta”
Raamat kaheksast nõukogude noorema põlve väljapaistvast filminäitlejast – Kirill Lavrovist, Ljudmilla Gurtšenkost, Vjatšeslav Tihhonovist, Margarita Terehhovast, Mihhail Uljanovist, Oleg Tabakovist, Regimantas Adomaitisest, Rolan Bõkovist – annab ülevaate nende elu- ja loominguteest ning kunstiloome põhimõttest.
“Iga päev on kui kingitus”
1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole. Tegemist on autobiograafiaga, kust leiame meie ajastu suuri vapustusi läbi kahe maailmasõja, alates […]
“Ime Andides”
13. oktoobril 1972 rammis Uruguay õhujõudude lennuk 3600 meetri kõrgusel Andides mäge. Lennuki pardal oli 45 inimest, nende hulgas ka Uruguay Old Christiansi ragbiklubi, teel mängima ühe Tšiili parima ragbimeeskonna vastu. „Me kukkusime alla. Lennuk kukkus alla. Me kukkusime mägedesse. Me oleme siin lõksus.“ Ellujäänud 16 inimesel tuli oodata 72 päeva – nad päästeti […]
“Inglise armuke. Emma Hamiltoni skandaalne elu”
“Niipea kui suurmees vastuvõtjate paati astus, viskus Emma talle õnnest nuttes kaela. Üle lahe kostvate hõisete ja kahuritule saatel lõi ta käed ümber Nelsoni ja talutas võiduka, kuid väsinud kangelase laevakajutisse, jättes endast maha rabatud kuningliku kaaskonna ja oma abikaasa söör William Hamiltoni. Inglismaa vapraimaks inimeseks pühitsetud mees oli varisenud Euroopa kuulsaima naise rinnale.” Kate […]
“Inimesed minu elus”
Tamara Miljutina (1911-2004) mälestused hõlmavad venelaste elu Eestis XX sajandi esimesel poolel. Siin on kirjeldatud Balti põlisvene haritlastele tüüpilist teed: vaimses ja harmoonilises õhkkonnas Tartus veedetud noorus (eelkõige 1920.-1930. aastad), mitmekülgne ja huvitav elu Läänes (Pariisis), tagasipöördumine Eestisse, 1940.-1941. aasta kohutavad sündmused – vangistus ja laagrid, mõneaastane hingetõmbeaeg kodumaal ning teistkordne küüditamine ja stalinlikud laagrid. […]
“Innokenti Smoktunovski”
Millegipärast on näitlejatöö see, mida vaatajad kõige julgemini arvustavad. Muusika, kujutava kunsti ja mõne muu kunstiliigi puhul inimene targu vaikib, kui ta pole mõnest maalist või muusikateostest aru saanud. Ta kardab end rumalana näidata. Näitleja puhul on enamikul otsus kindel: “mängis hästi, mängis halvasti”, “meeldis, ei meeldinud” jne., just nagu saaks ja tohiks otsustada ühe […]
“Irene ja Frederic Joliot-Curie”
Kuulsate prantsuse teadlase Irene ja Frederic Joliot-Curie nimed on kogu maailma avalikkusele hästi tuntud. Nende avastused tuumafüüsika alal olid põhjapanevad, nad rajasid tee tuumatehnika suurtele saavutustele, mis on tänapäeval meie käsutuses. Irene ja Frederic Joliot-Curie´st on juba kirjutatud palju häid ja eredaid teaduslikke artikleid ja raamatuid, mille hulgas on ka biograafilist laadi teoseid. Kuid kahe […]
“Jää kütkes”
Arsti võitlus ellujäämise eest lõunapoolusel. Tõesti sündinud ja kaasakiskuv lugu lõunapooluse uurimisbaasis muust maailmast ära lõigatud arstist Jerri Nielsenist, kelle hämmastav päästeoperatsioon 1999. aasta oktoobris maailma ajakirjanduses laineid lõi.
“Jack London”
See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema oma sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. “Meremees sadulas” rajaneb Londoni viikümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.
“James Dean. Müüt ja tegelikkus”
James Deani lugu. Müüt ja tegelikkus. /—/ Lõppude lõpuks tundub nii, et seni, kuni on noori inimesi ja seni, kuni on piirangud – seni elavad edasi ka Dean ja tema legend. Sajandite saatused.
“Jean Gabin”
Fotol on poisike, aastat kuus vana. Käes on tal mingisugune võru, peas madrusemüts. Mossis ja tedretähniline. Fotograaf on ta pannud seisma poosi, nagu ikka pildistatakse heast perekonnast lapsi kusagil pargis, mille hooldatud teedel pettunud fotografeeritu hiljem veeretatab oma võru, nägu viril, sest musta katte alt ei ilmunud ju tõotatud linnukest. Kuid parki pole. Selle asemel […]
“Jean Sibelius”
Muidugi, ka selline raamat Sibeliuse kohta võib meil olla. See teos ei ole muusikamehe kirjutatud. Santeri Levis oli Sibeliuse sekretär – tema kirjapanekud on seega kauaaegsete tähelepanekute, muljete ja meeldejäetud faktide resultaat. Kindlasti on autor püüdnud Sibeliust õige mitmekülgselt kujutada, kuid – mis parata! – iga kirjapaneja teeb paratamatult valiku sellest, mis talle kõige olulisemana […]
“Johann Wolfgang von Goethe”
Johann Wolfgang von Goethe ühendas endas kirjaniku, mõtleja ja teadlase ande. Ta lõi tohutu sõnajõuga luuleteoseid, eelkõige aga on tema chef-d´aeuvre “Faust”. Kogu oma elu jooksul kajastas ta ühiskondlikke ja poliitilisi olusid, kunsti eri aspekte ja usuküsimusi. Loodusuurijana püüdis ta esile tuua taimede ja loomade metamorfoosi seaduspärasusi. Riigiministri amet sidus ta ühiskondliku eluga. Vaieldamatult on […]
“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Kafka, igavene peigmees”
Eesti lugejate hulgas on kahekümnenda sajandi ühel kuulsamal kirjanikul Franz Kafkal kindel koht, paraku tuntakse teda peaasjalikult lootusetuse ja kitsikuse väljendajana. Kui aga lugeda tema päevikut ja kirjavahetust, võib leida Kafka elust sootuks teistsuguseid toone. Ühetaegu kirglik ja jahe, naljasoonega ja traagiliselt tõsimeelne, lummas ta oma toonaseid adressaate, nii nagu tõenäoliselt köidab ka tänaseid lugejaid. […]
“Kaksikheeliks”
James D. Watson sündis Chicagos 1928. aastal. Pärast Chicago ülikooli lõpetamist tegeles ta Indiana ülikoolis geneetikaga ja sai 1950. aasta doktorikraadi. Seejärel veetis ta aasta Kopenhaageni ülikoolis, mille järel veel kaks aastat Cambridge’i ülikooli Cavendishi laboratooriumis. Seal kohtas ta Francis Cricki ja koostöö tulemusena esitasid nad 1953. aastal DNA struktuuri. Pärast kahte aastat Cal Techis […]
“Kaksteist aastat poliitikas”
Memuaaridel on see häda, et neis luisatakse neetult palju. Teiseks hädaks on jälle talumatu igavus, mõned harvad erandid välja arvatud. Kas võib mäletada, ilma et valetaks? Kas saaks igavust vältida, kui kõneleks tõtt ja ainult tõtt? Õigupoolest mäletatakse ainult seda, mida tahetakse mäletada. Ja niiviisi, nagu tahetakse või suudetakse, söandatakse mäletada. Me kaitseme end tahes […]
“Kaotatud au”
Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias. Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majaorisse Michaelisse. Muhameedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dali teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, […]
“Kapten James Cook”
Meresõitjatele ja maadeavastajatele pühendatud uue sarja Gloria Mundi avaraamat. James Cooki (1728–1779) on nimetatud viimaseks romantikuks maailmameredel. Kuulsuse tõid talle kolm kolme aasta pikkust ümbermaailmareisi, mis ulatusid Arktikast Antarktikani. Ta tegi kindlaks Uus-Meremaa saarelise asendi, avastas Austraalia idaranniku ja Uus-Kaledoonia ning kaardistas hulga saari. Ajalukku on läinud ka Cooki traagiline hukk kannibalidest pärismaalaste käe läbi. […]
