“Florence Foster Jenkins. Hämmastav lugu Ameerika tuntuimast ja vähim hinnatud sopranist”
“Teda ei kohutanud ei heliloojate kavatsused ega kuulajate arvamus.” “Inimesed võivad öelda, et ma ei osanud laulda, aga keegi ei saa öelda, et ma ei laulnud.” Jah, ta ei osanud tõesti laulda: tal ei olnud rütmitunnet, ta ei pidanud viisi ja häälgi polnud tal suurem asi. Aga 25. oktoobril 1944 jäi Carnegie Halli ukse taha […]
“François I. Valitseja ning metseen”
Aasta 1515. Rahva juubelduse saatel asub Prantsusmaa troonile FRANCOIS I (1494-1547), üks renessansiaegse Euroopa säravamaid valitsejaid. Tema suureks kireks olid naised, jaht, reisimine ja kaunid kunstid. Itaalia renessansi mõjul muutis ta Prantsuse õukonna kunsti- ja õukonnakultuuri keskpunktiks, kus töötasid Leonardo da Vinci, Benvenuto Cellini, isa ja poeg Clouet’d jne. Tema ajal ehitatud Fontainebleau ja Chambord’i […]
“Franklin Roosevelt”
Kui Emil Ludwig kolmekümnendate aastate keskel alustas tööd Franklin D. Roosevelti biograafia kallal, tegi ta presidendile visiidi. Kirjanik ütles Rooseveltile: “Minu jaoks on see uudne ja raske ülesanne. Mul oli kergem kirjutada Napoleoni, Bismarcki, Goethe ja Bolivari elulugu. Teid on raskem hinnata, te elate.” Roosevelt haaras impulsiivselt Ludwigi käe ja puhkes naerma. “Sel juhul,” tähendas […]
“Freddie Mercury. Biograafia”
Queeni laulja Freddie Mercury, kes sündis Zanzibari saarel nime all Farrokh Bulsara, on päris kindlasti üks maailma kõige kuulsamaid lauljad läbi aegade. See biograafia sinu käes lahkab põhjalikult saladusi, mis peitusid staari värvikireva elu fassaadi taga ning näitab teda sellisena, nagu ta tegelikult oli – nii kaamerate ees kui ka koduseinte vahel. Raamatust leiab ohtralt […]
“Frederic Joliot-Curie”
See raamat on inimesest, kelle nimi on lahutamatult seotud suurimate teaduslike avastustega ja meie sajandi kõige üllama ülemaailmse ühiskondliku liikumisega. XX sajandi künnisel väljendasid loodusliku radioaktiivsuse avastanud Pierre ja Marie Curie´d lootust, et raadium hakkab teenima inimkonda. Nende väimees Frederic ja tütar Irene Joliot-Curie, kes avastasid kunstliku radioaktiivsuse, olid rahupooldajate ülemaailmse liikumise initsiaatoreiks ja juhtijaiks. […]
“Fridtjof Nansen. Mees ja maailm”
Fridtjof Nansenist sai Norra rahvuskangelane juba kahekümne seitsme aastaselt, kui ta ületas esimese inimesena suuskadel Gröönimaa. Tema teine suurem polaarekspeditsioon tegi temast tõelise maailmakuulsuse. Ta ei jõudnud küll põhjapoolusele, mis oli eesmärk, kuid siiski kaugemale põhja kui ükski inimene enne teda. Aga see oli kõigest algus. Nansen oli mitmekülgne ja andekas inimene – hulljulge maadeavastaja, […]
“Friedrich Schiller”
Friedrich Schiller oli vabakutseline kirjanik: eluaeg sõltuv toetustest ja sõpradest, aristokraatlikest metseenidest, heasoovlikelt kirjastajatelt ikka ja jälle oskuslikult väljakaubeldud ettemaksetest. Ta oli kodanlik luuletaja ja intellektuaal: kirjutas röövlitest, roimaritest, vaimudenägijatest, väepealikest, kangelastest ja vandeseltsidesse kuulunud pereisadest, koostas avangardistlikke esteetilisfilosoofilisi ja ajaloolisi, seega poliitilisi kirjutisi.
“Geiša memuaarid”
Raamat “Geiša memuaarid” viib meid maailma, kus välimus on üle kõige, kus tütarlapse neitsilikkus müüakse oksjonil kõrgeima pakkumise tegijale, kus naisi õpetatakse võimumehi tüssama ning kus armastus põlatakse pelgaks näivuseks. Nitta Sayuri räägib elutarkuse keeles ning lummava siirusega oma elust geišana.
“Georg Wilhelm Richmann”
Sari: Elulood Georg Wilhelm Richmann on üks suuremaid Eestimaalt sirgunud looduseuurijaid. Ta sündis Pärnus 1711. Alates 1740 töötas Peterburi Teaduste Akadeemias, kus sõbrunes M. Lomonossoviga. Richmann uuris peamiselt soojus- ja elektrinähtusi, 1745 ehitas esimese elektromeetri. Hukkus 1753 teaduse märtrina pikselöögist.
“Goebbels”
Joseph Goebbels kuulub Kolmanda Reichi kõige saatanlikumaks peetud tegelaste hulka. Ent nende silmis, kes temaga koos töötasid, oli ta meeldiva käitumisega ja maailmavaateliselt tolerantne mees. Käesoleva eluloo autor, Goebbesli isiklik pressireferent aastail 1943-1945, näitab teda sellisena, nagu ta oli ümbritsevate suhtes; samuti sellena, kelleks ta ise ennast pidas või tahtis, et teda peetaks: mehena, kelle […]
“Grace Kelly ja vürst Rainer. Muinasloo telgitagused”
Rainer´ käitumine oli muljetavaldav. Selles oli teatavasti rangust, millest võis järeldada sõjaväelase tausta. Siiski muutus mees Grace´i seltskonnas peagi vabamaks, tema huvi naise vastu süvenes iga hetkega, iseäranis kui ta taipas, missugust mõju ta ise näitlejatarile avaldas. Mida enamat võiks üks mees – olgugi ta vürst – soovida, kui kütkestavat naist, kes näib ka tema […]
“Greta Garbo. Hollywoodi kuninganna”
Imekaunis ja salapärane Greta Garbo nimi ja filmid ei vaja lähemat tutvustamist, kuid temast kui inimesest teatakse väga vähe. Tõrksus avalikkusega suhtlemisel lõi näitlejannast müüdi juba eluajal ning kuna ta oma elu viimasel poolsajandil enam filmides kaasa ei teinud, tundub ta kuidagi eriti kaugena, kuigi suri alles 1990. aastal. Rootsis sündinud ja seal filmiteed alustanud […]
“Gustaf Mannerheim. Aristokraat maavillases”
Gustaf Mannerheim (1867-1951) on kõige teenekam ja vastuolulisem tegelane Soome 20. sajandi ajaloos. Ta oli sõjaväelane, strateegiline mõtleja ja riigimees, kes tundis end rahvusvahelise suurpoliitika mänguväljakuil nagu kodus. Pärast metsikut noorust suundus see rootsikeelse aristokraatliku perekonna võsu Vene impeeriumi pealinna Sankt-Peterburgi oma õnne otsima. Seal tõusis ta ratsakaardiväeohvitseri teenistusredelil ülespoole ja sattus Peterburi hiilgavasse kõrgseltskonda. […]
“Hannibal. Peterburi moorlane”
1703. aasta kevadel astus Konstantinoopolis orjalaeva pardalt maha aafriklasest poisike. Samasugune tragöödia sai osaks ka miljonitele teistele orjakaubanduse ohvritele, kuid selle lapse saatus oli ainulaadne, sest Abram Petrovitš Hannibali – nagu ta nimeks sai – päästis orjusest Peeter I. Tsaar adopteeris lapse ning talle iselaadse eksperimendi käigus parima lahenduse, mida oli Peterburis võimalik saada. “Peeter […]
“Heade lootuste aegu”
NSV Liidu rahvakunstniku raamat on näitlejamõtisklus oma ajast, oma raskest elukutsest, klassikateoste lavastusest ja filmidest. Lugeja leiab siit huvitavat autori kohtumiselt Salvador Allendega, režissööride Mihhail Rommi ja Eldar Rjazanoviga.
“Hemingway”
“Kui sa kogu oma elu, varasest lapsepõlvest peale, oled armastanud ainult kolme asja: kalapüüki, jahipidamist ja lugemist, ja kui sul on eluaeg olnud vajadus kirjutada, siis õpid sa meenutama ja meenutadki minevikule mõeldes rohkem kalapüüki, jahipidamist ja raamatuid kui midagi muud, ja nende meenutamine valmistab rõõmu. – E. Hemingway, “Lennult linde laskmas”. Biograafiline sari
“Hirm. Trump Valges Majas”
Washington Posti staažika ja ohtralt pärjatud ajakirjaniku Bob Woodwardi „Hirm“ on seni kõige põhjalikum ülevaade Donald Trumpi elust Valges Majas. See on haarav ja murettekitav, mahlakate ja kohati uskumatute detailidega vürtsitatud jutustus põikpäise ja mitte kõige laiema silmaringiga mehe sattumisest maailma suurriigi etteotsa, pidevatest konfliktidest ja võimuvõitlusest siseringis, alluvate vastuhakust ja kahjude minimeerimisest.
“Hitleri klaverimängija”
Ernst Hanfstaengli, Hitleri usaldusaluse ja Roosevelti liitlase tõus ja langus. Ernst Hanfstaengl – nii Adolf Hitleri kui ka Franklin D. Roosevelti usaldusalune – oli 20. sajandi alguse pöördeliste sündmuste vahetu tunnistaja. Mehest, kes kõigepealt pühendus Hitleri ülestöötamisele, sai hiljem Roosevelti ülisalajase Kolmada Reichi vastase propagandakava võtmeisik. Putziks kutsutud Hanfstaengl tutvus Hitleriga 1920. aastate alguses Müncheni […]
“Homme hakkan kunstnikuks”
Litograaf Heinrich Ziller on vallandatud – pärast 30-aastast kohusetruud ning rasket tööd on ta “firma jaoks liiga vana”! Mis siis nüüd saab? Kohkunult seisab Zille tänaval. Üür tuleb maksta, ja leiba ei anna ükski pagar tasuta. Hansu kooliraha maksmise tähtaeg on käes, talveks on tarvis sütt varuda, ja ajalehepoiss Emilile tahtis Zille ükskord ometi ta […]
“Humphrey Bogart”
“Pole midagi igavamat kui vana ajaleht ja surnud näitleja,” seletas Humphrey Bogart, kui kuulis John Barrymore´i surmast. Sõprade ringis hellitavalt Bogieks hüütu oli selles kindlalt veendunud. Usun, et Bogiet ennast oleks kogu südamest lõbustanud see meeletu jumaldamine, mis algas pärast tema lahkumist maisest elust. Samal ajal oleks tema hinge võinud täita kõige sügavam rahuolutunne kordasaadetu […]
