“Prügikala”
Kunstnik Chrisann Brennani ja Steve Jobsi tütre Lisa lapsepõlv möödus pöörase kiirusega arenevas Silicon Valleys. Kui Lisa oli väike, jäi isa talle pigem müütiliseks tegelaseks, keda ta nägi õige harva. Tüdruku kasvades hakkas isa tema vastu rohkem huvi tundma ning Lisa ees avanes täiesti uus, villade, puhkuste ja erakoolide maailm. Isa tähelepanu oli põnev, kuid […]
“Püha Franciscus Assisist”
Püha Assisi Franciscus on üks olulisemaid inimesi Kiriku ajaloos. Ta asutas ordu, mis tegutseb üle kogu maailma, aga peale selle mõjutab tema vaimne pärand tänapäevani väga paljude kristlaste elu. Pahatihti kujutatakse Franciscust sel moel, et nii pühak ise kui ka tema ideaal tunduvad silmanähtavalt elukauged. Niisugust ideaali võib küll imetleda, kuid vähesed suudavad seda järgida. […]
“Puškin”
“Ning hiigla-Venemaa mind mainib ühtelugu, mu nime kuulda võib kord koduhõimu suus küll slaavi lapselaps, küll soome rahvasugu, kalmõkk ja tundrate tunguus.” Nii kirjutas Puškin “Exegi monumentum’is” ja selle veendumuse andis poeedile teadmine, et ta on oma loomingu lipukirjaks seadnud kõrge ideelisuse ja rahvalikkuse.
“Puškin”
“Ning hiigla-Venemaa mind mainib ühtelugu, mu nime kuulda võib kord koduhõimu suus küll slaavi lapselaps, küll soome rahvasugu, kalmõkk ja tundrate tunguus.” Nii kirjutas Puškin “Exegi monumentum’is” ja selle veendumuse andis poeedile teadmine, et ta on oma loomingu lipukirjaks seadnud kõrge ideelisuse ja rahvalikkuse. Eesti Raamat 1966 Biograafiline sari
“Raoul Wallenberg”
“Päästa nii palju inimesi kui võimalik…” Suvi 1944. Saksa väed on okupeerinud Budapesti ja Ungari juutide küüditamine surmalaagritesse alanud 9. juulil saabub linna noor mees Rootsist, kes võtab endale eesmärgiks kaitsta sellise saatuse eest “nii palju inimesi kui võimalik”. Oma missiooni täitmiseks on tema käsutuses vaid Rootsi diplomaatiline pass ja Ameerika rahaline toetus. Ometi õnnestub […]
“Rembrandt “
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606 – 1669) – see nimi ei vaja tänapäeval kommentaare. Käesolev romaan Hollandi 17. sajandi kunstigeeniuse elu lõpuperioodist peaks huvi pakkuma paljudele. Siit ei leia me kunstispetsiifilisi analüüse ega detailseid maalide kirjeldusi – romaani autor on püüdnud süveneda eelkõige vananeva kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil Rembrandti lühike intensiivne õnneaeg […]
“Rembrandt”
Sari: Suurte kunstnike galerii Suhtumine Rembrandti loomingusse on sajandite jooksul oluliselt muutunud. Vastavalt eri aegade esteetilistele arusaamadele on seda saatnud nii ülistamine kui salvav kriitika. Teda on kirjeldatud temperamentse, mässulise, uhke ja vastuolulisena, kuid see ei takistanud tal saamast paljude jaoks legendiks. Tänapäeval otsivad uurijad ja kunstihuvilised põhjalikumat analüüsi, mis ei põhineks üksnes dokumentaalsetel allikatel, […]
“Rikas vend, rikas õde”
Kaks erinevat teed JUMALA, RAJA ja ÕNNE juurde. Kaks erinevat rada … Õnne otsitakse paljudel teedel … Rikka Isa sari
“Rikaste ja kuulsate armuelud”
Lava- ja ekraaninäitlejad, kes jätsid oma parimad esitused magamistoa seinte vahele. Paavstid, presidendid ja poliitikud, kelle südameasjad said riigiasjadest olulisemaks. Ajaloo tähelepanuväärsemad seksmaniakid, kurtisaanid, nümfomaanid ja gigolo´d. Marilyn Monroest Mozartini, Janis Joplinist Carl Jungini, Casanovast Katariina Suureni, kõigi nende lood on ära toodud selles klassikalises toredate ja tublide seksimürglis. Ülimalt loetav ning täis intiimseid naljajutte, […]
“Ristisõdija Ronald Reagan ja kommunismi kokkuvarisemine”
Dramaatilises mõtiskluses Ronald Reagani elust esitab ajaloolane Paul Kengor ülevaate neljakümnendast presidendist, mida pole veel kunagi kirjutatud – see jutustab üksikasjalikult Reagani kampaaniast Nõukogude Liidu vastu, mis kestis rohkem kui nelikümmend aastat. Kasutades äsja avalikustatud dokumente, paneb Kengor kokku üllatava mosaiigi Reagani sõnadest ja tegudest, mis lõid jalust maha Nõukogude Liidu. Alates Reagani salajasest abist […]
“Roald Amundsen. Mees, keda kutsus meri”
Poola kirjanike, abielupaari Cientkiewiczite biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodevälja esmaläbimine laeval “Gjøa” 1903-1906. a. ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. a. “Viis silmapaari, mis olid suunatud Norra lipule, särasid rõõmust ja uhkusest. Ma rullisin lipu tuule käes lahti, et see esimesena lõunapoolsusel lehvima lööks,” […]
“Röövitud nägu”
Latifa koostöös Chekeba Hachemiga 1966. aasta 27. septembril vallutas Taliban Kabuli. Latifa oli siis kuueteistkümneaastane, pea unistustest tulvil. Ta tahtis kiiresti suureks saada, et asuda tööle ajakirjanikuna. Vaatamata Afganistani juba seitseteist aastat laastanud sõdadele oli Latifa muretu ja elurõõmus neid. Kuid Taliban sulges võimule tulles kõik tütarlastekoolid ning nagu kõik afgaani naised, sai ka Latifa […]
“Rousseau ja mässumeel”
Eessõnast: /—/ Mulle tundub, et on väga tähtis heita pilk Rousseau maheduse maski taha, kuivõrd ma tunnen paljugi tema vaimust ära tänapäeva Ameerika Ühendriikides. Meis, ameeriklastes, on midagi väga kena ja väga vooruslikku. Sarnaselt Rousseau’ga tahame me päästa maailma. Me tunneme kaasa õnnetutele rahvastele. Kuid miski selles kaastundes hirmutab mind. Ma mõtlen kartusega, kuhu see […]
“Rubens”
Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äriasjades täpne ja kaalutlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema poolt olid ainult maali […]
“Saksa romantikud. Näidendi ja saatused”
Sisukord Unustust trotsida Saksa romantism. Kokkupuuted ja mõjutused Ludwig Tieck (1773-1853). Ainult kirjanik / Saabastega kass. Tõlkinud Kadri Adamson. Värsid tõlkinud Mati Sirkel Heinrich von Kleist (1777-1811). Elu kui kaotus ja kui looming / Lõhutud kruus. Tõlkinud Paul viiding / Heilbronni Katake. Tõlkinud Paul Viiding. II-V vaatuse proosateksti tõlkinud Mati Sirkel Ernst Theodor Amadeus Hoffmann […]
“Salapärasest “Da Vinci koodi” loojast”
Dan Browni intrigeeriv elulugu. Dan Browni New York Timesi menukit “Da Vinci kood” on müüdud miljoneid eksemplare üle neljakümnes keeles ning sellest on saanud ülemaailmne nähtus, mis on innustanud salaühinguid, rahvusvahelisi muuseumiekskursioone ning isegi peagi kinos linastuvat filmi. Kuid “Da Vinci koodi” ja paljude teiste oma romaanide fenomenaalsest edust hoolimata on Dan Brownil endal õnnestunud […]
“Šaljapin”
Lehekülgi minu elust. Mask ja hing. “Pean vajalikuks hoiatada lugejat, et kirjutasin oma eluloo ja avaldan selle, kuid mitte iseenda reklaamimiseks – olen end küllaldaselt ja kõikjal reklaaminud oma neljakümneaastase tööga teatrilavadel. Ma ei avalda seda tõepärast jutustust oma elust enda õigustamiseks. Tahan, et minu raamat muudaks lugeja suhtumist elu põhjakihtidest pärinevasse lihtsasse inimesesse, suurendaks […]
“Schilleri elu”
Peter Lahnsteini Schilleri-raamat on biograafia, elulookirjeldus selle sõna otseses mõttes. Seetõttu erineb see oluliselt viimaste aastakümnete suurtest Schilleri-käsitlustest, mis on ilmunud Emil Steigeri, Benno von Wiese ja Gerhard Storzi sulest, ning kirjutatud peamiselt germanisti vaatepunktist, käsitledes põhiliselt tema loomingut. Autor jutustab siin erkordse inimese elust, kes oli ühtlasi oma aja laps. Tema argipäev oli tema […]
“Sergei Prokofjev 1891-1953. Lühike ülevaade elust ja loomingust”
“… Kas kunstnik võib seista elust eemal? Võib ta sulguda “efemeersesse” torni, piirata oma loomingusfääri vaid subjektiivsete emotsioonidega? Või peab ta olema seal, kus teda vajatakse, kus tema sõna, tema muusika tema peitel aitaksid inimestel elada paremini ja kaunimalt? Meenutagem Beethoveni ja Shakespeare´i, Mozarti ja Tolstoi, Tšaikovski ja Dickensi – nende inimhinge ja inimmõtte titaanide […]
“Shakespeare”
Mitte keegi Shakespeare’i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada. Biograafiline sari
