“12 aastat orjana”
Kaksteist aastat orjana on New Yorgi osariigi kodaniku Solomon Northupi jutustus sellest, kuidas ta 1841. aastal Washingtonis rööviti ja 1853. aastal Lousianas ühest Punase jõe ääres asunud puuvillaistandusest vabastati. Solomoni saatuseks oli viibida vangistuses mitte peremehe omanduses. See, kuidas teda koheldi Pine Woodsis viibimise ajal, näitab, et orjapidajate seas leidub nii humaanseid inimesi kui ka […]
“21 maailmakuulsat teadlast”
Silmapaistvad isiksused kujundavad ajaloo kulgu ning nende nimed jäävad sümbolitena ajastut tähistama. Küünlavalgusest sateliitideni – nii võiks ühte fraasi kokku võtta teaduse ajaloo. Käesolevas teoses on lugejal võimalik lähemalt tutvuda kahekümne ühe läbi aegade säravaima teadlase elulooga – alustades Eukleidesest ning lõpetades Einsteiniga. Nende avastused küündisid inimmõistuse kõrgeimate piirideni, ja tänu sellele on maailm just […]
“Agatha Christie. Lõpetatud portree”
Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend “Hiirelõks” on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952. aastast kuni tänaseni mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare´i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril […]
“Aino Kallas. Valitud proosat Friedebert Tuglase tõlkes”
Aino Kallas (1878-1956) oli Soome kirjanduses mitmeti tavatuks nähtuseks. Ta looming põikab pea igas suhtes, ka oma ainestikult, tolle aja soome kirjanduse peateedelt kõrvale. Aga just see oma tee jälgimine teebki ta loomingu iseseisvaks ja huvitavaks. /—/ (Puuduvad paberkaaned. Kaaned kulunud)
“Aleksander III”
Lumetsaar. Venemaa eelviimane keiser Aleksander III (valitses 1881-1894) oli rahumeelne valitseja ja osav diplomaat, kes suutis riigitüüril olles edukalt vältida sõdu. Sisepoliitikas konservatiivse ja autoritaarse suurvene rahvuslasena, ääremaade ägeda venestajana nägi ta oma eluülesannet ühtse õigeuskliku patriarhaalse suurriigi säilitamises ja tugevdamises. Eraelus oli Aleksander hea pereisa ning isikupärase maitsega kunsti- ja muusikasõber. Prantsuse Akadeemia liige, […]
“Aleksandr Sergejevitš Puškin”
Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (1922-1993) monograafia suure vene luuletaja Aleksandr Sergejevitš Puškini elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.
“Aleksis Kivi ja tema suurteos “Seitse Venda””
Soome kirjandusloos võime näha eesti kirjanduslooga mitmeid ühiseid jooni. Nagu meilgi algab seal kirjandus vaimulikkude toodetega, pastorite ja piiskoppide hoolitsusel. Siis, nagu meilgi, tekib seal juhuluule, püsiva kunstiväärtuseta ilmlik kirjandus, mis kultuuri arenedes annab maad fennofiilide rahvust-harrastavale päris-kirjanduslikule eeltööle. Ja alles hoopis hilja, XIX sajandi keskpaiku, algab soomeski kunstikirjanduse tõuseng. … …Kui üldiselt vaatleme enne […]
“Ameerika mässaja. Clint Eastwoodi elu”
Näitlejana lummab ta vaatajat oma “kõva mehe” sarmiga, režissöörina hämmastab kunstilise nõtkuse ja tehnilise üksikasjalikkusega. Hollywoodi ikoonina on Clint Eastwood üks suuremaid elavaid kinolegende. Tuntud filmiajakirjanik Marc Eliot uurib oma tuntud põhjalikkuses Eastwoodi põnevat ja tormilist karjääri, vaadeldes ühesuguse põhjalikkusega nii tema õnnestumisi kui läbikukkumisi, unustamata seejuures ka näitleja eraelu. Raamat sisaldab ka rohkesti pilte.
“Ameerika printsess”
Meghan Markle´i ja prints Harry armastuse lugu Näitlejanna. Mulatitar. Lahutatud naine. Kõigest üks põlvkond tagasi poleks olnud isegi mõeldav, et selline naine abiellub Inglismaa kuninganna pojapojaga. Juba üks nendest asjaoludest oleks olnud täiesti piisav, et seda abielu välistada. 19. mail 2018 jälgis maailmas kokku ligi 1,9 miljardit inimest, kuidas Inglismaal ja igal pool mujal ülipopulaarne […]
“Andersen”
Aastad on möödunud, kuid muinasjutuvestja kuulsus on ajahambale vastu pidanud. Enam kui sada aastat on möödunud ajast, kui ilmusid esimesed muinasjutukogud. Nagu ennegi on Andersen populaarseimate kirjanike esireas. Biograafiline sari
“Armastajate aeg Pariisis. George Sand. Elulugu”
Elada! Joovastust tunda! Armastada, armastatud olla on õnn, taevalik õnn! – George Sand Knut Stahlbergi jutustab oma raamatus 19. sajandi I poole elust Pariisis, romantismi kuldajastust Prantsusmaal, selle aja inimestest, nende ideedest ja lootustest. Peategelaseks on kuulus prantsuse naiskirjanik George Sand (kodanikunimega Aurore Dudevant), kes on kirjutanud ligemale 70 romaani, paarkümmend näidendit, lugematul hulgal kirju, […]
“Arthur Schopenhauer”
Filosoof ja maailmakodanik. Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest “elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, […]
“Arutlus meetodist. Aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes”
Rene Descartes´i (1596-1650) “Arutlus meetodist” on üks kõige tuntumaid ja loetumaid filosoofilisi tekste. Kui keegi filosoofiast natukenegi kuulnud on, siis tuleb talle tuttav ette kartesiaanlik kahtlemise meetod, mille rakendamisel on võimalik jõuda äratundmisele, et kui ma mõtlen, siis järelikult ka olen – cogito, ergo sum. Ent Descartes´i “Arutlus” teeb ilma ka väljaspool tänapäevaselt mõistetud filosoofia […]
“Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma”
Mia Kankimäki jätab 38-aastaselt töö Helsingi kirjastuses, sest tal on sellest ja kogu oma elust mõõt täis. Soomlanna sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni jälgi ajama. Mia ei tunne Kyōtos kedagi ega oska jaapani keelt, kuid ta on lugenud inglise keeles Sei „Padjaraamatut” ja tunneb selle autoriga sügavat hingesugulust – Sei tundub […]
“Attila”
Patrick Howarthi teos viib meid 5. sajandisse p.Kr., aega mil käis suur rahvasterändamine. Selle vallandasid hunnid. Howarthi huvi keskmes on hunnide kuningas Attila, keda tuntakse eeskätt julma sõdalasena, kes sisendas õudust kõikidesse. Teose autor püüab seda traditsioonilist käsitlust murendada, otsides vastust küsimusele, kes Attila siis lõpuks oli, kas halastamatu barbar, kes tõi kaasa hävingul, või […]
“Avameelne Madonna. Sex. Kes on see tüdruk?”
Mustade terasvarbade taga, kõrgete puude varjus elab kõikenägeva telekaamera kaitse all too tänapäeva Kirke – Madonna Luisa Veronica Ciccone. Õhku tulvab veepinnal hõljuva värske gardeeniapärja magusat aroomi. Madonna kostitab külalist kangete jookide ja kavalate naeratustega. On kuulda faksi nurrumist ja telefoni kaeblikke kutsungeid. Tähelepaneliku kuulaja ees kuldtikanditega diivanil lebasklev ohtlik veetleja kõneleb: “Arvan, et võrdlemine […]
“Avignoni tants”
Romaan Hans Holbein noorema elust. … Peaksin mina nende piltide juurde teksti looma, kirjutaksin nii: Kardad sa surma, Aadam? Tema eest ei suuda sind keegi kaitsta, kuid ega sellepärast tohi sa kogu oma elu surmahirmus ära raisata, see oleks rumal. Iga inimene peab kord surema, igaüks teab seda. Seepärast ela nüüd, sest elu on kõige […]
“Balti idealisti kirjad emale”
Autori nimi käesoleva raamat tiitellehel on kujundiline. Esimene pool Georg Julius von Schultz on pärisnimi, mille eesnimedele järgneb aadlitiitel. Tagumine pool Bertram on üks autori vajunimest (B.; Dr. Bertram; Dr. G. S.; -z. Schultz-Bertram on avaldanud oma töid nii õige nime all kui ka anonüümselt). (…) Kujundiline on õigupoolest ka käesoleva raamatu pealkiri. Teose esmatrüki […]
“Barbara Streisand”
Välismaailm viibis katastroofi haripunktis. Viis kuud tagasi olid Ühendriigid astunud sõtta Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu ning Ameerika noormehi viidi kümnete tuhandete kaupa lahingusse. 1938. aastal vallutasid Hitleri natsid Austria, kust Emanuel Streisandi isa oli 1898. aastal emigreerunud, ning sealsed juudid, teiste hulgas ka Streisandi perekonna liikmed, tapeti süstemaatiliselt koonduslaagrites. Venemaa, proua Streisandi vanemate kodumaa, […]
“Beethoven”
Sisukord. – Perekond. Lapspõlv. – Teater. Noor organist. – Elu Bonnis – Viimased aastad Bonnis – Noorusaastate looming – Saabumine Viini. Õpetajad – Viini virtuoos – Esimene “akadeemia”. Õpilased – Raske haigus. Kirjastajad. Ajakirjandus. – 1793.-1802. aasta looming – “Eroica” ja selle kaaslased – “Fidelio” – Beethoven Viinis – Beethoven sümfonism – Neljandast kuni Kaheksandani […]
