“Delfi sünnituslood 2004-2005”
Sellel raamatul ei ole üht ja ainsat autorit. Selle autoriks on need Eesti emad, kes saatsid oma lugusid Delfi Nasitelehe korraldatud sünnituslugude võistlusele aastatel 2004 ja 2005. Naised, kes julgesid ja tahtsid kirjutada oma mälestusi kõige imelisemast sündmusest – hetkest, kui nad kinkisid ELU oma lapsele.
“Diarium. Johann Voldemar Jannseni Pärnu päevik”
Hea lugeja! Raamat Sinu käes on mõeldud tutvustama ühte perioodi eesti ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannseni elus. Ajajärku, mil Pärnu Ülejõe koolmeistrist kujunes rahvuslik kultuuritegelane. Samal ajal ei ole nende kaante vahel mitte pelk ülevaade Jannseni tegevusest vaid tema isiklik suhe aega ja inimestesse. 1997. aastal, kui tähistati 140. tähtpäeva “Perno Postimehe” väljaandmise algusest, omandas […]
“Disraeli”
Prantsuse Akadeemia liige, tunnustatud kirjanik Andre Maurois võitis maailmakuulsuse eeskätt oma romaanibiograafiatega. Eesti keeles on neist varem ilmunud “Kolm Dumas´d” (1969), “Sir Alexander Flemingu elu” (1979), samuti ka mõned romaanid. Käesolev on värvikas ja haarav kirjeldus XIX sajandi Briti riigimehe Disraeli elukäigust. Pretsedenditu oli selle juudi rahvusest intelligendi tõus Victoria-aegse Inglismaa etteotsa. Pärast mitte eriti […]
“Dmitri Šostakovitš”
Muusikat armastava paljud, kuid erinevalt. Ühed ootavad temalt kauneid, hellitlevaid helisid, näevad temas vaid meeldivat meelelahutust, on valmis lugematuid kordi kuulama ühtesid ja samu armsaks saanud teoseid ega lase end häirida sellest, et kõik ülejäänu “ei meeldi”. Teised vajavad muusikat südame ja mõistusega nagu igapäevast leiba, otsivad tugevaid, kordumatuid elamusi, mida võib anda vaid muusika. […]
“Dovlatovi kolm linna”
Sergei Dovlatov on öelnud, et tema elus on olnud kolm olulist linna: Peterburi, Tallinn ja New York. Peterburis on praegu ausammas Sergei Dovlatovile, Tallinnas on see kavas avada 2021. aastal, klassiku 80. sünniaastapäevaks, New Yorgis on temanimeline tänav. Aga selle raamatu kolm autorit tundsid, hindasid ja armastasid Sergei Dovlatovit siis, kui ta polnud veel kuulsaks […]
“Dr. Edvard Beneš”
Sari: tähtsad mehed ja naised Tšehhoslovakkia vabariigi teise presidendi elu võitluses oma rahva iseseisvuse eest
“Dr. Georg Julius von Schultz-Bertram”
Monograafia käsitleb Kreutzwaldi kaasaegset ja sõpra, arsti, kirjameest ja ühiskonnategelast dr. Schultzi. Käesolev raamat avardab tutvust, mida sai hiljaaegu “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Schultz-Bertrami “Balti idealisti kirjad emale” alustatud. Raamatu koostaja Ülo Pärnik (kes on ise pärit samast kandist, kus Schultz-Bertram oma lapsepõlve veetis – Tormast) on teemaga tegelenud juba üle 15 aasta, muuhulgas pidanud […]
“Dwight Eisenhower”
Ameerika Ühendriikide tuntud väejuhi ja riigitegelase Dwight Eisenhoweri poliitiline biograafia, milles peatähelepanu on pööratud tema tegevusele lääneliitlaste ekspeditsioonijõudude kõrgema ülemjuhatajana Teise maailmasõja ajal ning USA presidendina aastatel 1953-1961.
“Džunglilaps”
1972. aastal Nepalis sündinud autor, Sabine Kuegleri lugu jutustab sellest, kuidas ta saksa uurijate tütrena veetis oma lapsepõlve Lääne-Paapua ürgmetsas äsjaavastatud fayude suguharu juures, kes elas nagu kiviajas. Väikesele blondile tüdrukule oli džungel armastuseks esimesest silmapilgust. Ta õppis käsitlema vibu, puude otsa ronima ja ujuma jõgedes, kus kubises krokodillidest… Friikartulite asemel sõi ta röstitud putukaid, […]
“Edgar Wallace – Mälestused”
Ma tean väga hästi, et see autobiograafia läheb paljuski lahku memuaaridest, mis aeg-ajalt paksudes köidetes ilmuvad ja mis on kirjutatud inimeste poolt, kes on kokku puutunud selle maaila suurte ja kuulsatega. Niisamapalju läheb see lahku neist mälestustest, mis esile kerkivad rahvapärases ajakirjanduses ja mis tegelevad poolununenud skandaalilugudega ja ennem ununemisele kuuluvate endiste miljonäride tembutustega. Oluliselt […]
“Eduard Tubin ja tema aeg”
Eesti pianisti ja muusikateadlast Vardo Rumessenit (s. 1942) sidus helilooja Eduard Tubinaga aastatepikkune tutvus. V. Rumessen on tunnustatud nii Tubina muusika uurija kui ka interpreteerijana, kes on plaadistanud kogu helilooja klaveriloomingu. Tema koostatud Tubina helitööde temaatilisbibliograafiline kataloog (ETW, kirjastus SE&JS, 2003) on olnud abiks ka käesoleva albumi koostamisel. (CD on kaasas)
“Eduard Vilde sammu…”
“… Mõisahärra vihane hääl hüüdis: “See muidugi kõik on sinu üleannetu poja süü, aidamees! Ma loodan, et sa talle hea keretäie annad!” Ja aidamehe Eedi saigi keretäie. See polnud küll nii ränk, nagu teises mõisas, Mahtras, viisteist aastat varem teomeestele jagatud keretäied, kuid juba selle ettevalmistused “ajasid mu ihukarva püsti. Väljast toodi kohutav vitsakimp, aknad […]
“Eduard Vilde. Eesti kirjamehi”
Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures lehekülgede arvus, vaid selles, mis ta neil lehekülgedel on ütelnud. Noore algaja sulemehena võõrutas ta oma nalja- ning põnevusjuttudega lugejad järelromantismi vesistatud ilutsemisest, 90-ndates aastates kandis ta oma õlul […]
“Eduard Wiiralt 1898-1954. Mälestusteos”
Kuhu meie ka rändaksime ja mida ette võtaksime, oma tõu ja igivana kultuuri pärandit kanname endaga ikkagi kaasas. – See tõekspidamine süveneb ka Eduard Wiiralti loomingu- ja eluteed jälgides. Viibinud kaua aega võõrsil, pöördus Wiiralt raskete aegade saabudes kodumaale tagasi; võtnud oma õpingu- ja tööaastail vastu võõraid mõjusid, sulatas ta need oma eestilise temperamendiga isikupäraseks […]
“Eemaldumine Kartaagosse”
See romaan käsitleb andeka helilooja Seido Rohu võitlust ilusa muusika eluõiguse eest, tema vastupanu Vene vägivallakorrale, konflikti väiklase seltskonnaga, tema maagilisi elamusi, pagemist okupeeritud Eestist Kartaagosse, nagu tšekistid Läänt nimetasid, ja välismaal tehtud avastusi. Raamat esitleb esoteerilisi pidepunkte peategelase vaimsest ja filosoofilisest küpsemisest, kujutab tema kohtumisi nii arukate kui ka juhmide inimestega ning heitlust Elulabürindis. […]
“Eesriie avaneb”
Mari Möldre oli sõjaeelsete põlvkondade legend ja jäi selleks ka sõja järel. Tema 1960. aastal esmakordselt ilmunud mälestused on värvikas matk läbi eesti teatri ajaloo, andes kaleidoskoopiliselt elava pildi nii teatrielust kui ka kireva elusaatusega näitleja elust. Raamat on kiles alles
“Eesti filmi täheatlas”
1938. aastal sündinud Jaa Ruus on filmiajakirjanik ja -kriitik olnud 1961. aastast peale, mil tema esimesed filmiarvustused ja -tutvustused trükivalgust nägid. 1966. aastal hakkas ta Tallinnfilmi filmistuudio dokumentaalfilmide osakonna toimetajana vahendama tiibu kärpivat võimu ja puurist välja kippuvaid loovisiksusi. Toimetajatöö oli Nõukogude filmikunstis tugevate diplomaatide pärusmaa. Kolleeg Maris Balbat, kes samal ajal töötas mängufilmide toas, […]
“Eesti heliloojaid. Miina Härma”
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Sari: Eesti heliloojaid Raamatu kaaned üsna koledad
“Eesti kirjamehi. Paul Kuusberg”
Kirjaniku valmimine Paul Kuusbergi teostele on andnud aine ja suuna esmajoones tema elukogemused. Ükski ta teos ei ole siiski vahetult autobiograafiline. P. Kuusberg ei ole pidanud lugu isiklikult kogetud elamuslike faktide täpsest registreerimisest, vaid on neid ikka fantaasia abil rikastanud. Algne fakt ja prototüüp minetavad teoses tavaliselt oma tegelikkusejooni ning astuvad uutesse seostesse, esitades nii […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869 – 1900”
Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Rosenthal on vähem tuntud paljudest teistest tolleaegsetest persoonidest, kuid kindlasti mitte vähem oluline. Ta oli EÜS-i asutajaliige, papa Jannseni väimees (Koidula õemees), osales esimese üldlaulupeo korraldamises, tegutses ajakirjanduses […]
