“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Ühe arhitekti mälestused Kolmas köide. 1967–1977”
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör 1966–1976 Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu […]
“Ühe arhitekti mälestused Teine köide. 1957–1966”
Ülo Stööri mälestuste esimene köide rääkis tema lapsepõlvest ja kooliaastatest 20. sajandi pöördeliste sündmuste foonil. Teine köide käsitleb aastaid, mil temast sai arhitekt. Noorpõlve unistus õppida filmirežissööriks oli kohanud takistusi, mille tagajärjel autori esimene kõrgkooliaasta möödus Tallinna Polütehnilise Instituudi Laevaremondi teaduskonnas. Ootamatu kokkupuude filmimaailmaga − esmalt “Tallinnfilmi” administraatorina, seejärel näitlejana “Lenfilmi” kinokomöödias − paistis esialgse […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
EDUARD VON STACKELBERG, üks baltisakslaste juhte, sündis 6. (18.) novembril 1867 Virumaal Repniku mõisniku pojana. /—/ Tema mälestused “Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused” (“Ein Leben im baltischen Kampf. Rückschau auf Erstrebtes, Verloren und Gewonnenes”, München, 1927) algavad lapsepõlvest ja lõpevad Esimese maailmasõja puhkemisega; mälestuste II osast on ilmunud vaid väike ja väljajättudega osa […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
Eduard von Stackelberg (1867–1943) oli üks Eesti baltisakslaste juhte. Ta õppis 1886–1893 Tartu ülikoolis matemaatikat ja keemiat ning täiendas end Leipzigis, Pariisis ja Peterburis. Teadlasekarjääri vahetas ta poliitika vastu, kus sai tunda nii suuri võite kui ka valusaid kaotusi. Stackelberg pidas Harjumaal Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisa ning oli 1899–1911 Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1912–1918 rüütelkonna […]
“Ühe kidramehe lugu”
Ühel kenal jõulukuisel päeval, istudes Tiidu hubases köögis Saaremaal Kehila külas tassi rohutee ja kaeraküpsistega ning kuulates järjekordselt tema värvikaid lugusid, käisin välja lubaduse – kui Tiit oma elulooraamatu kirja paneb, aitan selle avaldada. Mõne nädala pärast oli käsikiri minu postkastis. Suurepärane muusik, kitarrimängija ja pedagoog, vaimukas ja peene huumoritajuga Tiit Paulus on ka täna […]
“Ühe liivimaalase mälestused (aastatest 1790-1815).”
Napoleonid sõjad 19. sajandi alguses tähendasid Euroopa ajaloo ja sõjanduse jaoks suuri muudatusi. Suuri muudatusi tähendasid nad ka inimeste jaoks, kes nende keerisesse jäid. Ühe sellise mehe mälestused on koondatud siinsesse raamatusse. Nagu paljud baltisaksa aadlikud, pidas ka Raasiku mõisas sündinud Woldemar von Löwenstern (1776-1858) tsaari teenimist loomulikuks. 17-aastasena astus ta Vene sõjaväeteenistusse, liitus peatselt […]
“Ühe saarlase saaga”
Kogu Vilsandi on nüüd rahvuspark. Kõik talud on kadunud peale ühe talu saare idarannikul, kus endise omaniku poeg kasvatab jaanalinde. Tuletorn on alles, samuti ka meteoroloogiajaam, mis saadab iga päev ilmateateid Brüsselisse ja Washingtoni. Ja linnud tulevad ikka veel igal kevadel Vaika saarekestele, et seal pesitseda ja oma poegi kasvatada. (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Ühe sakslase elu. Mida on meil täna õppida Goebbelsi sekretäri elust”
Brunhilde Pomsel elas 106-aastaseks ja oli üks viimaseid inimesi, kes puutus vahetult kokku Natsi-Saksamaa võimuladvikusse kuulunud isikutega. Ta rääkis oma kogemustest esimest korda põhjalikumalt veidi aega enne oma surma. Selle materjali alusel valmisid nii palju tähelepanu pälvinud dokumentaalfilm kui ka raamat “Ühe sakslase elu”.
“Ühe sakslase lugu. Mälestused 1914–1933”
Sebastian Haffneri „Ühe sakslase lugu“ räägib esimesest kolmest aastakümnest ühe targa ja järjekindla mehe elus. Peenest irooniast ehtsa raevuni ulatuval moel vaatab Haffner oma meenutustes 1939. aastal vahetu tunnistajana tagasi Saksamaal kogetule. See oli tappidest lahti maailm: 1923. aasta kappav inflatsioon, nälg ja küllus käsikäes; pruuni ussina tänavail looklevad natsirongkäigud, tõstetud käed ja „Heil Hitler!“; […]
“Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused suvest Karjalas”
Ellu ja Heino Elleri 1953. aastal Karjalas koosveedetud puhkuse lugu “Ühe suve kroonika” on Eesti Tearti- ja Muusikamuuseumi väljaandel ilmuva sarja ELAVIK viies raamat. Selle raamatuga alustab muuseum kui Heino Elleri pärandi hoidja ja autoriõiguste omanik Eesti rahvusliku muusika suurkuju ja mitme põlvkonna heliloojate õpetaja saja kahekümnenda juubeli aastat. Elleri personaalkogu M 39 pakub uurijale […]
“Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused I-II”
Meie kirjandusklassik, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. /—/ August Kitzbergi suurepärane kultuurilooline, humoorikas ja värvikate inimtüüpide rohke mälestusteraamat “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” ilmus kahes osas (1924-1925) ning käsitleb põhiliselt aega 1850. aastaist kuni sajandivahetuseni. Teos üllitati uuesti 1957. aastal […]
“Üheksa ametit…”
… (kümnes nälg) – on autori mälestused 1949. a. märtsi küüditamisest ja elust pärast sõda “Külmal maal”. Pisut lahedamates tingimustes töötas autor nüüd küll traktori haakijana, härjakarjasena, põllutöölisena, küll metsatöölisena taigas, küll raudteel laadijana, tellisetehases müürsepana, kuivatajana jm. Pärast Stalini surma vabanes ta 1956. a. väljasaatmisest. Tagasi Eestis oli ta tekstiilvabriku tööline, raamatupidaja, varustaja ja […]
“Ühel päeval keegi”
Poistebändist ei tulda elusana välja. See võib juhtuda kogemata ja ainult geniaalsete muusikutega. Näiteks nagu George Michael. Kui Robbie Williams 1995. aastal Take That´ist jalga lasi ning suvi läbi erinevate rokimeestega kaelakuti õllekõht punnis ja kotid silmade all vabadusõhufestivalidel poseeris, arvasid väga vähesed, et temas asja saab. Kui ta tabloidid lõpuks ära tüütab, arvasid inimesed, […]
“Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasale”
Raamatusse on koondatud valik Johan Laidoneri kirju Genfist ja Mosulist abikaasale Mariale aastatest 1924-1926 ja 1932-1933. Kirjad paistavad silma tähelepanuvõime ja analüütilise vaimu poolest, sisaldades hinnanguid päevapoliitikiale ja mõtisklusi ees ootavatest sündmustest. Laidoner kirjutab palju oma kokkupuudetest teiste riikide diplomaatide, aga ka riigitegelastega, võimaldades nii sissevaate diplomaadielu argipäeva. Oluline koht tema kirjades on isiklikel majandus- […]
“Üks kõiksus. Ühestumine”
AIVAR HALLERI senine elu on olnud justkui üks võimas, kindlakäeliselt juhitud sümfoonia. Tundub, et tema taktikepi puudutuseta on Eestis jäänud vaid üksikud viimaste aastakümnete võimsate äride edulood. Samuti tundub, et meil siin ei ole ühtegi lugupeetud õpetlast, kelle elutee poleks Aivari omaga ristunud. Ainulaadsete partiidena on kõlanud profisport, teater, vangla ja ettevõtlus, sealhulgas tippärimeeste mentorlus, […]
“Uku Masingu bibliograafia 1923–2009”
Uku Masingu bibliograafia koostamise eesmärgiks on anda ammendav ülevaade silmapaistava usuteadlase ja luuletaja töödest ning tema kohta avaldatud kirjutistest 1923. aastast kuni 2009. aasta augustini. Huvi all on olnud nii trükitud kui ka käsikirjalised materjalid, audio- ja videosalvestised. Bibliograafia ei hõlma kogu tema käsikirjalist pärandit, vaid ainult seda osa, mis on kättesaadav avalikes raamatukogudes ja […]
“Ülikooliaastad Helsingis”
Hella Wuolijoe mälestuste teine köide “Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908” algab tema Soome jõudmisega 1904. a. septembris. Helsingi ülikooli rahvaluulet õppima asunud hakkaja tütarlaps kohaneb kiiresti, keeletunde andes teenib ta endale ülalpidamist. Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson aitavad teda kokku viia soome teaduse ja kultuuri nimekate esindajatega, nagu Aino Kallase vend prof. Kaarle Krohn, ülikooli lektor Antti […]
“Unes ja ilmsi”
Ema. Abikaasa. Erakordselt ilus inimene. Näitleja. Ukuaru Minna. UNICEFi Eesti Rahvuskomitee president. Riigikogu X koosseisu liige. MTÜ Heategevuskeskus juht. Taas Riigikogu liige. Osa neist rollidest on teatrist, osa eluteatrist. Me ei ole kahjuks E. Kulli allkirja spetsialistid, aga raamatus on selline allkiri
“Ungern-Sternberg – sõjajumal I&II. 2 raamatut”
Kes oli Ungern-Sternberg? Parun 1500 aasta vanusest suguvõsast; idealist ja sadist, kes võitles väärikuse ja kõlbluse eest; Vene kindralleitnant, geniaalne väejuht, kes ei kaotanud ainsatki lahingut; impotent või ka homo, kes oli abielus temast puutumatuks jäänud Hiina printsessiga; budist, kelle surma kohta on kakskümmend kaks versiooni, kuid kes kõige tõenäolisemalt veetis oma elu lõpuaastad Tiibetis […]
