“Tõeline d´Artagnan”
D’Artagnan oli tõesti olemas. Tema sangarlik ja tormiline elu ei sarnanenud küll päriselt tulevärgiga, mida nii lennukalt kirjeldab oma “Kolmes musketäris” Alexandre Dumas vanem, kuid oli täiesti selle vääriline. Charles de Batz ehk meile tuttavam krahv d`Artagnan sündis 1613. aasta paiku ja langes 1673. aastal kangelasena Maastrichti piiramisel. Nagu paljud Gascogne´i vaeste väikeaadlike pojad tuli […]
“Tõeline Nurejev”
Rudolf Nurejev (1938-1993) oli legendaarne vene balletiartist. Pariisis etendustel olles ta “hüppas ära” ja esines seejärel aastaid vaba maailma parimates teatrites, teenides vaimustunud publikult marulisi aplause. Ta oli ka balletmeister ja balletitrupi juht. Tema eraelu šokeeris inimesi, kuid sellest sündinud kõmuline kuulsus ei heidutanud artisti talendi andunud austajaid. “Tõeline Nurejev” on äärmiselt isiklik ja vahetu […]
“Töid ja tegemisi”
Anto Raukas sündis 17. veebruaril 1935. aastal Tartus kooliõpetaja peres. 1953. aastal lõpetas ta Hugo Treffneri gümnaasiumi, kust sai kaasa spordipisiku, mille toel saavutas silmapaistvaid tulemusi mitmel spordialal. Paljude erinevate huvide tõttu oli raske teha valikut edasiõppimise osas, kuid ta otsustas siiski õpinguid jätkata Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1958. aastal geoloogina. 1962. aastal kaitses Anto […]
“Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost”
Sissejuhatus Põhjarannikust on palju kirjutatud ning seda pildistatud paikkonna ilu ja ajaloolise mineviku ülistamiseks. Tänapäeval on kõigil kiire ja sageli sõidetakse kaunitest paikadest peatumatult mööda, kuigi võiks nautida siinset looduseilu. Ka siinse paikkonna minevik on olnud sündmusterohke ja selle tundmine aitab paremini mõista tänapäeva elu. Selleks ongi käesolev teos koostatud, et anda ülevaade just Toila […]
“Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga”
Mida me õigupoolest teame oma presidendist peale selle, et ta kannab kikilipsu ja huvitub moodsast Eesti muusikast? Kui palju me teame hetkedest ja olukordadest, mis on teda mõjutanud ning suunanud? Sõpradest ja kaasteelistest, kes on teda inspireerinud ning tagant utsitanud? Ideedest ja mõtetest, millele pühendumine on tema silmad sädelema ning südame hüppama pannud? Kõige selleta […]
“Tõus ja mõõn”
Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem Elmar Tambek sündis 24. detsembril 1897 Virumaal taluniku pojana. Pärast õpinguid Petrogradi Sõjaväemeditsiini Akadeemias naasis ta 1918. aastal kodumaale ja osales Vabadussõjas, jätkates seejärel teenistust ohvitserina. Tambek lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja pidas hiljem prokuröri ja õppejõu ametit. President Konstantin Pätsi kantselei ülem oli Tambek aastatel 1938-1940, 1974-1991 oli ta […]
“Tõus ja mõõn” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa Mälestusi kodumaalt Pühendatud Eesti Vabariigi Presidendile Konstantin Pätsile tema 90. sünnipäeval, 23. veebruaril 1964. Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülema Elmar Tambeki (1897-1991) mälestuste “Tõus ja mõõn” (Toronto, 1964) esimene raamat annab pildi iseseisvusaegse Eesti sotsiaal-poliitilistest sündmustest ja suundumustest koos isikupäraste tähelepanekutega tolleaegsesse miljöösse ja elulaadi. See tükike kaasaelatud ajalugu jaguneb raamatus […]
“Tõus. Traagilised ambitsioonid Everestil”
Budismi iidsetes pühades tekstides viidatakase Himaalajale kui “lume aidale” ja 1996. aastal ait muudkui täitus, sest mägedes sadas tavalisest enam lund. Tolle aasta 10. mai pärastlõunal jõudis Mount Everestile eriti raevukas torm ja jäi mäe tipu ümber püsima rohkem kui kümneks tunniks. Kakskümmend kolm meest ja naist, alpinistid, kes olid mäele roninud selle lõunaküljelt Nepalis, […]
“Trotsija. Katse mõista Uku Masingut”
Uku Masingu suunas minna tähendab kaarega minna: oli ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usu-teadlane, kõlab Teaduse Ajastul anakronistlikult, et mitte rohkem ütelda. Endisaegse usu asemel ilmuvad uusajal mitmed uued vaimunähtused, teiste hulgas keelefilosoofia. Iseenesest polnud selleni jõudmine muud kui järjekordne samm maailmapildi inimlikustamisel; teati juba, et käekirja ja väljendusviisi […]
“Trotski”
Värvika ja vastuolulise isiksusena etendas Lev Trotski (1879-1940) Venemaal Oktoobrirevolutsiooni juhtimisel, kodusõjas punaste väejuhina ja NSV Liidu rajamisel üht kõige olulisemat osa, aga sellegipoolest on ta võrreldes Lenini ja Staliniga rohkem varju jäänud. Pärast Lenin surma 1924. aastal kommunistide ladvikus alanud võimuvõitluses suure juhi järeltulija koha pärast jäi Trotski Stalinile alla ning kaotas ajapikku kõik […]
“Tuhhatševski. Biograafiline jutustus”
Selle populaarse biograafilise jutustuse väljapaistvast vähejuhist, Nõukogude Liidu marssalist Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševskist on kirjutanud tuntud nõukogude kirjanik Lev Venjaminovitš Nikulin. Raamatus on kasutatud üksikuid M. N. Tuhhatševski töid, Mihhail Nikolajevitši sugulaste, sõprade ja sõjaväekaaslaste mälestusi, samuti mitmesuguseid arhiividokumente. Autor ei seadnud endale eesmärgiks anda M. N. Tuhhatševski sõjaväelisest tegevusest igakülgset ülevaadet, kuna see kuulub sõjaajaloolaste […]
“Tunnistan, et olen elanud. Mälestused”
Suure tšiili luuletaja, Nobeli laureaadi Pablo Neruda (1904-1973) postuumselt avaldatud memuaarides kajastub autori sündmusterohke elukäik, reisid paljudesse maadesse, arvukad kokkupuuted väljapaistvate riigitegelaste, kirjandus- ja kunstiinimestega, hinnangud, sageli poleemilisedki, paljudele ühiskondliku elu ja kunstinähtustele.
“Tuntud ja tundmatu Gori”
Gori oli Eesti Vabariigi populaarseim karikaturist ja võrratu šaržijoonistaja. Tema vaimukat kunsti hinnati ka välismaal. Selles raamatus keskendub Martti Soosaar Gori tippaastate, s.t. kirjastuse “Waba Maa” väljaannetes avaldatud loomingule, mis on praegu peaaegu tundmatu. Gori piltide kõverpeegel oli humaanne – samal ajal hukkamõistev ja raviv, pilkav ja kaasatundev. Raamatus on värvikaid mälestusi Gori põnevast isiksusest […]
“U.K. Kekkonen”
Poliitiline elulugu. U.K. Kekkoneni kui poliitika- ja riigitegelase elulugu – see on paljuski Soome uusim ajalugu, Soome ja meie maa vastastikuste suhete ajalugu. Kekkoneni nimi on jäävalt kantud Teise maailmasõja järgsete rahvusvaheliste suhete annaalidesse. Kekkonen oli keeruline, mitmepalgeline ja paljuski vastuoluline isiksus. Kuid tema poolt Soome sõjajärgse välispoliitilise kursi loomisse ja elluviimisse antud suur panus […]
“Uba. Toomas Uba”
Peaaegu võimatu on leida eestlast, kes ei teaks, kes oli Toomas Uba. Seda teavad kõik, et Uba oli spordiajakirjanik. Ent teatakse rohkemgi: ta oli spordiharitud, töökas, faktitäpne, emotsionaalne, isikupärane. Üldjuhul teatakse sedagi, et Uba võitles ETV ekraanile välja suured võistlused ja emakeelsed kommentaarid, pruukides oma suurepärast suhtlemisoskust. Vajadusel läks ta visalt ja jõuliselt kas või […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Ühe arhitekti mälestused Kolmas köide. 1967–1977”
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör 1966–1976 Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu […]
“Ühe arhitekti mälestused Teine köide. 1957–1966”
Ülo Stööri mälestuste esimene köide rääkis tema lapsepõlvest ja kooliaastatest 20. sajandi pöördeliste sündmuste foonil. Teine köide käsitleb aastaid, mil temast sai arhitekt. Noorpõlve unistus õppida filmirežissööriks oli kohanud takistusi, mille tagajärjel autori esimene kõrgkooliaasta möödus Tallinna Polütehnilise Instituudi Laevaremondi teaduskonnas. Ootamatu kokkupuude filmimaailmaga − esmalt “Tallinnfilmi” administraatorina, seejärel näitlejana “Lenfilmi” kinokomöödias − paistis esialgse […]
