“Saatuse mängukanniks”
Pikapeale sai enamik siia põgenenud eestlasi Rootsi kodakondsuse. Minu isa keeldus kodakondsust taotlemast. Ta kaotas eelised, mida see oleks kaasa toonud, ja teda püüti ümber veenda. Ja kõikjalt kostvad küsimused: “Kas sa tõesti arvad, et sinu maa saab veel kunagi iseseisvaks?” kõlasid peaaegu irooniliselt. Algul oli minu isa ainult üht kulmu kergitades pisut üleolevalt naeratanud: […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Saksa romantikud. Näidendi ja saatused”
Sisukord Unustust trotsida Saksa romantism. Kokkupuuted ja mõjutused Ludwig Tieck (1773-1853). Ainult kirjanik / Saabastega kass. Tõlkinud Kadri Adamson. Värsid tõlkinud Mati Sirkel Heinrich von Kleist (1777-1811). Elu kui kaotus ja kui looming / Lõhutud kruus. Tõlkinud Paul viiding / Heilbronni Katake. Tõlkinud Paul Viiding. II-V vaatuse proosateksti tõlkinud Mati Sirkel Ernst Theodor Amadeus Hoffmann […]
“Salapärasest “Da Vinci koodi” loojast”
Dan Browni intrigeeriv elulugu. Dan Browni New York Timesi menukit “Da Vinci kood” on müüdud miljoneid eksemplare üle neljakümnes keeles ning sellest on saanud ülemaailmne nähtus, mis on innustanud salaühinguid, rahvusvahelisi muuseumiekskursioone ning isegi peagi kinos linastuvat filmi. Kuid “Da Vinci koodi” ja paljude teiste oma romaanide fenomenaalsest edust hoolimata on Dan Brownil endal õnnestunud […]
“Šaljapin”
Lehekülgi minu elust. Mask ja hing. “Pean vajalikuks hoiatada lugejat, et kirjutasin oma eluloo ja avaldan selle, kuid mitte iseenda reklaamimiseks – olen end küllaldaselt ja kõikjal reklaaminud oma neljakümneaastase tööga teatrilavadel. Ma ei avalda seda tõepärast jutustust oma elust enda õigustamiseks. Tahan, et minu raamat muudaks lugeja suhtumist elu põhjakihtidest pärinevasse lihtsasse inimesesse, suurendaks […]
“Salme Reek. Noor vana daam”
Salme Helen Reek Sündinud 10. novembril 1907 Pärnus Ju(u)lia ja Juhan Reegi esimese lapsena. 1916 (?)-1927 õppis Pärnu algkoolis, Tallinna saksa erakoolis, Pärnu gümnaasiumis ja Tallinna 2. tütarlastegümnaasiumis. 1927-1930 Draamastuudio teatrikooli õpilane. Arvatavasti 1929 v 1930-1933 Gerd Neggo tantsustuudio õpilane. 1930-1996 Eesti Draamateatri (aastani 1937 Draamastuudio Teater) näitleja. Alates 1934 Eesti Näitlejate Liidu liige. Alates […]
“Samarkandi kuum suvi”
Samarkand – kauge ja võõras idamaa pärl avaneb läbi ajalooseikade, legendide, rahvakommete ja igapäeva islami, mida autor on kaasahaaravalt, ladusa jutustuse vormis oma raamatu lehekülgedel põiminud.
“Sass, röövime õige laeva. Alo Ritsing”
See raamat on Alo Ritsingust, tema lähedastest, tema lauludest ja lauljatest, kõigist nendest, kes teda läbi muusika on puudutanud. Raamat on rikkalikult illustreeritud, sisaldades 270 mustvalget ja 33 värvifotot.
“Savisaar – tujukas mängur”
/—/ See on raamat Edgar Savisaarest kui inimesest, mitte ainult poliitikust. Kuigi just poliitika ja võim ongi tema elu! Mees, kes nooruspäevil hullutas õrnema soo esindajaid sümpaatse oleku, lokkis juuste ja erudeeritusega, õpetas valikute ees seisvaid naisi juba siis: “Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi.”
“Schilleri elu”
Peter Lahnsteini Schilleri-raamat on biograafia, elulookirjeldus selle sõna otseses mõttes. Seetõttu erineb see oluliselt viimaste aastakümnete suurtest Schilleri-käsitlustest, mis on ilmunud Emil Steigeri, Benno von Wiese ja Gerhard Storzi sulest, ning kirjutatud peamiselt germanisti vaatepunktist, käsitledes põhiliselt tema loomingut. Autor jutustab siin erkordse inimese elust, kes oli ühtlasi oma aja laps. Tema argipäev oli tema […]
“See puuduv osa. Autobiograafia”
See puuduv osa on väliseestlase Heljo Liitoja (sündinud 1923) autobiograafiline jutustus perioodist tema elus, mis ei leidnud kajastamist kogumikus Eesti rahva elulood. Nagu paljude teistegi eestlaste elu tegi kannapöörde murdelistel sõja-aastatel, nii leidis ka tõlgina Saksa sõjaväe eestlaste kompaniis töötanud ja reamehena “Erna” pataljoni kuulunud noor tartlanna end pärast rohkeid vintsutusi Torontost. Kõike tuli alustada […]
“See saatana salakaval muusika”
Kui Kustas Kikerpuu üheksandasse klassi jõudis, oli muusika tema juures oma töö juba teinud. See “saatana salakaval” oli ta tõmmanud võrku, millest tal edaspidises elus polnud juhust ega tahtmistki välja rabelda. Niisiis oli noorukil 1952. aastal vaja vaid koolivenna kutset, ja tegevmuusiku karjäär oli alanud. Kõigepealt tulid klaver, trummid ja taldrikud oma kooli pundis. Siis […]
“Seitse meesnäitlejat”
Jaan Rekkor Indrek Sammul Aivar Tommingas Toomas Suuman Ain Lutsepp Tiit Sukk Ivo Uukkivi
“Seitsme lukuga suletud raamat II”
Voldemar Kurese päevaraamatute teine köide algab aastaga 1951. Raamat kajastab eesti pagulaskonna aastaid 1950-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil “raudne eesriie” kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud. Raamatus on ka fotomaterjali. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat III”
Voldemar Kurese päevaraamatute kolmas köide algab aastaga 1953. Jätkub eesti pagulaskonna elu kajastamine 1950-ndate esimesel poolel, vaatepunktiks “raudse eesriide tagusele” kodumaale vastanduv läänelik Rootsi. Lisalugudena on avaldatud valik Voldemar Kurese artikleid. Raamat sisaldab fotomaterjale. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat IV”
Kurese päevaraamatute neljas köide vaatleb tema enese ja välis-eesti kogukonna elukroonikat septembrist 1954 kuni aprillini 1956. Lisaks kohtutakse Rootsis ringreisil viibiva Georg Otsaga ja Soomest saabunud Juhan Tuldavaga, saades neilt teateid Eestisse jäänud või küüditatud kultuurirahva, samuti omaenese sugulaste kohta. Päevamärkmetele on lisatud Kurese Rootsi “Eesti Päevalehes” ilmunud kirjutisi hilisematest aastatest, mil tema põhitöökohaks olnud […]
“Seitsme lukuga suletud raamat V”
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus aastal 2006). Vaatluse all on ajavahemik maikuust 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg “Stockholms-Tidningen Eestlastele” lõpetab ilmumise. Pooleldi pensioneerunud Kurese ajakirjanikutöö jätkub vabamas vormis, avaldamiskohaks saab peamiselt Stockholmi “Eesti Päevaleht”. Korduvalt jutuks võetud mälestused ei ilmu kunagi ja nende […]
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Sergei Prokofjev 1891-1953. Lühike ülevaade elust ja loomingust”
“… Kas kunstnik võib seista elust eemal? Võib ta sulguda “efemeersesse” torni, piirata oma loomingusfääri vaid subjektiivsete emotsioonidega? Või peab ta olema seal, kus teda vajatakse, kus tema sõna, tema muusika tema peitel aitaksid inimestel elada paremini ja kaunimalt? Meenutagem Beethoveni ja Shakespeare´i, Mozarti ja Tolstoi, Tšaikovski ja Dickensi – nende inimhinge ja inimmõtte titaanide […]
