“Oskar Luts ja teater”
Käesolevas väljaandes tutvustatakse Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu kujunemist näitekirjanikuks ja tema lavateoste saatust. Rohkem kui 50 aasta jooksul on eesti teatrilaval menukalt etendatud O. Lutsu näidendeid ja teoste dramatiseeringuid. Antud töö autor ei taha peatuda kõigil neil lavastustel, vaid vaadelda, millise jälje on selle tugevalt isikupärase käekirjaga rahvakirjaniku looming jätnud eesti teatri ajalukku. Toodud […]
“Oskar Luts”
Pildikesi kirjanikupõlvest “… Järgnevalt püüan esitada senisest ulatuslikuma sissevaate nii Oskar Lutsu ellu kui ka loomingusse; põhirõhk on siiski pandud viimasele. Kirjaniku enda külluslikku autobiograafilist ainest sisaldavate teoste, nagu ka kogumiku “Mälestusi Oskar Lutsust” (1966) sageli üldtuntud seiku on seejuures mõõdukalt, aga vajadust mööda siiski, sest päris uut elulugu ju Lutsule välja ei mõtle. Kadunud […]
“Otto Meier, eestlane”
Kapten Martin Ottomar Meier (sünd. 1881). Meremees, laevad ja majade omanik. 30. aastatel taluperemees. Järelkäija leiab tema jäljed omaaegsest Heinastest (praegu Ainaži), Riiast ja Pärnust, Rotterdamist ja Londonist, Buenos Airesest ja New Yorgist, Lissabonist ja Liverpoolist, Arhangelskist ja Tobolskist. Kokku vähemalt kaheksakümne viiest maailma sadamast. Kümme aastat oma elust tegutses ta Siberis Obi jõe äärsetes […]
“Päevaraamat I ja II osa. 2 raamatut”
I Raamat – Päevaraamat aastaist 1897-1906 Soome keelest tõlkinud Helmi Eller Tunnen, ehk küll tõrksalt, et tavapäraste nõuete hulka kuuluks varustada oma päevaraamat eessõnaga ehk, teiste sõnadega, lugejale suunduva pöördumisega. Kordan: tõrksalt, sest meelsamini laseksin neid lehti endid vahendada öeldavat ja kõnelda omal poolt, ilma autori ääremärkusteta. Isiklik, intiimne päevik kuulub peagu erandita nn. pihtimuskirjandusse. […]
“Päevata päevad ja ööta ööd” I osa
Esimene osa mälestusi – kirjutamata päevaraamatu lehekülgedelt. – Tähelepanu, tähelepanu! Siin Nürnbergi raadiojaama eriteade. Vaenlase uued pommilennukid lähenevad lõunast ja läänest. Need jõuavad paari minuti pärast meie linna piiridesse… Tähelepanu, tähelepanu! Ameeriklaste üksikud tankid on jõudnud Partei-linna südamikku. Nad on varsti Adolf Hitleri platsil. Tänavalahingud Nürnbergi, meie armsa Partei-linna pärast on kandunud kesklinna… Tähelepanu, tähelepanu! […]
“Päevik”
Muidugi ei tule sellest tõeline päevik. Sest tean juba algusest peale, et seda hakkavad lugema mulle võõrad inimesed. Milleks mulle seda vaja on? Hea küsimus. Ma ei tahaks näiteks, et raamatu minust ja minu tööst kirjutaks keegi teine. Sest ma ei ole kindel, et keegi teine peale minu suudab seda mõista – millega ma tõeliselt […]
“Palusalu”
Veel eales varem pole Tallinnas nii suured rahvamurrud olnud kedagi külalist võtmas vastu, olgugi et meil on nähtud siin inimpõlve kestes keisreid, kuningaid ja presidente, kõnelemata meie oma tegelaste saabumisest. Veel eales varem pole Tallinnas nähtud sellist vaimustustormi – ürgjõulist, sundimatut, rõõmust, omakasupüüdmatut. Veel eales varem pole Tallinna vanad müürid kaikunud sellastes rõõmurõkatustes, nii valjudes […]
“Panso 100. Nii palju kui andsid koerale… 1-2 osa. 2 raamatut”
Mina, mu õpetaja ja teised tegelased Panso tuli teatrist ära, tuhmus. Kui polnud enam märatsevat vitaalsust, energiat, kui polnud enam ümber ei sõpru, ei jüngreid… Ometi tundub just see aeg – esimesest infarktist 1973. aasta alguses kuni surmani – ilus ja hirmuäratav nagu päikeseloojang. Ajal, mil Panso kirjutab siin raamatus tsiteeritud kaarte, olid veel ütlemata […]
“Papa Hemingway”
Draama- ja romaanikirjanik, stsenarist ja biograaf A. E. Hotchner oli üks Ernest Hemingway lähedasemaid sõpru kirjaniku viimasel elukümnendil. Koos kalastasid nad Kuubal, pidasid jahti Idahos, rändasid New Yorgist Pariisi, Hispaaniasse. Veneetsiasse ja Rivierasse. A. E. Hotchner ei pretendeeri objektiivsusele, vaid kirjutab suure soojusega inimesest ja sõbrast, keda ta kunagi hästi tundist. Ja Hemingway kerkib esile […]
“Papillon”
“Venetsueela rahvale, Paria lahe tagasihoidlikele kaluritele, kõigile haritlastele, sõjaväelastele ja teistele, kes andsid mulle võimaluse uut elu alustada.” Sellise pühendusega alustab Henri Charriere oma autobiograafilist põnevuslugu “Papillon”. 1931.a. mõisteti 25-aastane Henri Charriere (hüüdnimega Papillon – liblikas pr.k., sündis 1906 Prantsusmaal kooliõpetaja perekonnas) mõrva eest, mida ta tegelikult polnud sooritanud, eluks ajaks sunnitööle. 1933 viidi ta […]
“Patu vili”
Valik novelle ja luuletusi Asta Willmann “Endla” teatri noor näitleja, algav kirjanik pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende […]
“Paul Erikson”
Paul Erikson: ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises. “Paul Erikson” on autori Adolf Kraani (1896-1992) eluloolistel andmetel põhinev ajalooline romaan. Romaan jutustab peategelase lapsepõlvest Narvas, koolipõlvest venekeelses algkoolis, spordiharrastustest spordi- ja karskusseltsi “Võitleja” liikmena, järgnenud I maailmasõjast, sõjavangistusest Saksa- ja Prantsusmaal ning lõpuks Eesti Vabariigi algusaastaist. Spordilembese peategelase unistusele saada Georg Lurichi eeskujul elukutseliseks […]
“Paul Keres. Mälestusi, materjale, kirju”
Suurmeistri 100. juubeliks ilmuv teos räägib paljuski tundmatust Keresest, seda läbi kaasaegsete mälestuste, seniavaldamata arhiividokumentide ning tema enda mahuka kirjavahetuse. Lugeja saab vastuse malemaailma kaua vaevanud küsimusele, miks Keresest ei saanud maailmameistrit. Illustreeritud fotodega.
“Paul Oras – punane admiral”
Kui värvikas, erakordne ja vastuoluline võis 20. sajandi tormides olla ühe eestlase elukäik – isegi siis, kui ta oli veendunud kommunist! See raamat jutustab Nõukogude Liidu merendustegelase ja sõjaväeinseneri, luuraja ja diplomaadi, parteitegelase ja sunnitöölise Paul Orase eluloo. Jõukast, lausa pankuriperest noormees valis küll varakult poole, mis viis ta noore Eesti Vabariigi vastaste sekka, kuid […]
“Paul Rohtlaan, laevakapten”
Kapten Paul Rohtlaan on pealesõja-aegsete Tallinna Merekooli lõpetajate esimesest lennust üks tuntumaid. Raamat räägib Pauli lapsepõlvest, kooliaastatest merekoolis, meremehe huvitavat ja seiklusrikkast, kuigi tihti vägagi karmist elust. See oli aeg, mil noormeheks sirgus, meremeheks õppis ja laevakapteniks tõusis ning maailmamerd kündis üks Tapal sündinud eesti poiss Paul. Tuul paisutab purjesid, kauged rannad lähenevad, sadamas lehvitab […]
“Pavarotti maailm”
Tahan rääkida inimestele, kes minu vastu huvi tunnevad, kui vahva ja põnev mul on nende aastate jooksul olnud. Püüdsin rääkida kõigest, mille vastu nad minu arvates võiksid huvi tunda ning ühtlasi selgitada, mida ma tunnen enesele tähtsate asjade suhtes. Püüdsin edasi anda elutarkust, mida ma kunstniku ja inimolendina arvatavasti omandanud olen. Oma lugu rääkides ei […]
“Peaministri nõuniku päevik. Aprill 1990 – jaanuar 1992”
Vladimir Juškin oli Eesti iseseisvuse taastamise kõige dramaatilisemal perioodil kakskümmend kaks kuud peaminister Edgar Savisaare nõunik. Märkmed, mida autor tegi sel ajal peaaegu iga päev, loovad pildi toonasest sisepoliitiliselt võitlusest ja räägivad valitsuse välispoliitilistest pingutustest, mis tõid Eesti iseseisvumise päeva aina lähemale. Raamatule on lisatud DVD, millel on PDF-vormingus üle neljasaja valitsuse ametliku ja sisemiseks […]
“Peegeldusi elurajalt”
Kodumaja tervitas juba kaugelt, põlluteed minnes paistab eemal hobusepaar. Kus on kündja, minu isa? Sammusin tema poole ja siis märkas ta mind… Ei osanudki me algul teineteisele midagi asjakohast öelda. Kallistaminegi oli kuidagi ebalev ja kobav. Tajusin, et isa oli liigutatud, õnnelik. Jätsime hobused põllupeenrale ja astusime tuppa. Teretasin oma pisarais ema ja õdesid, vestlesime. […]
“Peeter Simm. Eesti filmi partisan”
“Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kelle relvaks on konservikarbi kaas.” Režissöör Peeter Simm.
