“Martha F.”
Kõik lõigud Freudi biograafiates, mis on pühendatud tema abikaasale Marthale, on ühe vitsaga löödud. Enamasti räägitakse kõige rohkem kirest, mis Marhta temas esile kutsus ja mis väljendub umbes tuhandes nelja kihlusaasta jooksul saadetud kirjas, samas kui sellele järgnenud viiskümmend kolm abieluaastat on kokku võetud mõne reaga. Nagu see Ernest Jonesi järelehüüe eeskujulikule abielunaisele, kes suri […]
“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Mässaja portree”
Inglise autori Richard Aldingtoni biograafiline jutustus Robert Louis Stevensonist (1850-1894), maailmakuulsa “Aarete saare” autorist, suureandelisest kirjanikust ja mehisest inimesest.
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Matused ja laulupeod”
Mälu on nagu kaev: kui oled väike, püüab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Ega sa palju olnule ei mõtle, sest tähtis on, mis tuleb. Kui vanaks saad, hakkad ikka sagedamini ise piiluma kaevu, tahad näha sügavuses peegelduvaid pilte… Aga nüüd ei ole need ainult pildid minevikust, vaid seal […]
“Meenutusi Paul Keresest”
Paul Keres (1916-1975) oli esimene eestlasest malesuurmeister ja maailma kõigi aegade üks tugevamaid maletajaid, kelle maailmameistritiitlist ilmajäämist on peetud ebaõiglaseks. Nende mälestuste autor, Postimehe ajakirjanik ja malenurga toimetaja Paul Tamm (1911-1984) tutvus Paul Keresega 1931. aasta suvel, kui tulevane suurmeister oli alles 15-aastane. Tema jutustus on erakordne. Tamm võttis ette jalgrattaretke Pärnusse, et oma silmaga […]
“Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist”
Oma parimas meheeas lahkunud Eesti vabadusvõitleja ning tippsportlase Erik Udami (1938 – 1990) mälestuseks koostatud koguteoses meenutavad Erikut tema sõbrad, kaasvõitlejad ja omaksed, lisades mõndagi uut Erik Udami eluaega mahtuva meie rahva ajaloo traagilise perioodi kirjeldamisse. Raamat on kokku pandud kronoloogilises järjestuses: Seda alustab üks Eesti-aegne vanahärra, kes mäletab Erikut lapsena, ja lõpetab teine samasse […]
“Meie Eesti”
Eestlasi on ikka huvitanud see, mida teised neist arvavad. Lood, kus keegi tuntud välismaalastest või mõni tuntud meediakanal mainis kuidagi Eestit, on tavaliselt ühed loetuimad-kuulatuimad-vaadatuimad. Mõnikord tundub, et kogu meie elu käibki selle järgi, mida maailm meist mõtleb.
“Meie Juhan. Fragmentaarium: ütlemisi, mõtlemisi, kogumisi”
“Müüge oma mõtteid, mitte põhimõtteid,” puistas Juhan tudengitele oma varasalvest nii ajakirjanduse tegemiseks kui elamiseks lihtsa mõtte, mis kõlab kui põhimõte. “Sitt soojalt põllule!” pakkunud Juhan ajalehes Edasi töötamise ajal aktuaalseks põllutöid hoogustavaks loosungiks leheveergudel. “Ära närveeri, kirurgid teevad rutiinset tööd, nende jaoks pole see muud kui hobuserautamine,” lohutas Juhan, kuuldes, et kolleegi ootab ees […]
“Meie Keres. Kujunemisaastad”
Paul Keres ja see raamat. Teda kutsuti mitmete ilusate nimedega, teda kutsuti ka igavesti nooreks, male Dorian Gray´ks. Ja nagu selle kinnituseks puhkes kuuekümnele lähenev elav klassik 1975. aasta hakul imeteldavas värskuses ja jõus. Pärast Tallinna ja Vancuveri turniiri rääkisid maailma maleajakirjad Paul Kerese uuest kevadest. Aga trükimust oli veel niiske, kui tuli saatuslik teade. […]
“Meie Pavarotti”
Briljantseimate ja pikimate kõrgete C-de rekord. Kui Pavarotti 24. juunil 1967 Joan Sutherlandi kõrval Covent Garden Operas Donizetti ooperis “Rügemendi tütar” Tonio osa laulis, võttis ta aarias “Ah! mes amis” meisterlikult 9 kõrget C-d. Veidi aja pärast ilmusid tema esimesed sooloplaadid, millelt võib kuulda kõrgeimaid noote nii pikalt kui ei kellegi teise esituses. Kestvaima aplausi […]
“Meie pere lood”
Parim, mis viimastel aastatel Eestis on toimunud, on see, et inimesed julgevad jälle lapsi saada. Ja et lapsed, nende muretsemine, hoidmine ja kasvatamine on tõusnud taas avalikuks jututeemaks. Sealjuures põhiliselt positiivses võtmes. Eksib see, kes arvab, et riigiisana hakkan nüüd rõhutama poliitikute teeneid selles vallas – vanemahüvitist, sünni- ja peretoetuste tõusu, püüdu tööinimestele enam lapsehoidmisvõimalusi […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Meister”
Eino Leino elu ja surm Eino Leino kiri riigivanem Konstantin Pätsile. Tartus, maikuul 1921 “Eesti Vabariigi esimene kodanik. Teie Ekstsellents. Tänan teid armastava ja ainulaadse vastuvõtu eest, millega Eesti vaba ja sõltumatu Vabariik on mind austanud mitte üksnes siinsete eraisikute ja minu maa luule sõprade, vaid ka valitsuse ja ametlike esindajate kaudu. Lubage Teid selle […]
“Meistri haare. Meenutusi Bruno Lukist”
Bruno Luki mõtteid õpilastest ja õpetamisest Pedagoogika on minu kirg, elu sisu ja mõte. Mul on olnud palju huvitavaid õpilasi. Siiski, iga inimene on omaette maailm. Igaühele tuleb rääkida erinevaid asju ja ka erineval viisil. Metoodika on ju vajalik asi: sealt tulevad üldistused. Peaasi et me oskaksime õpetada oma õpilasi tegema üldistusi, et neist kujuneksid […]
“Memuaarid”
Leopold von Schroederist järele jäänud paberite hulgas leidus käsikiri “Memuaarid”, mille autor teose sisu ja üldist plaani silmas pidades on kirjutanud ilmselt mitte ainult kitsamale pereringile mõeldes, vaid mis peaks olema kättesaadav ka tema arvukatele sõpradele ning tuttavatele. seepärast ei kõhelnud Schroederi pärijad memuaare ära trükkides neid avalikkuse ette toomast, pakkudes nii lahkunu suurele sõprade, […]
“Merevaigusilmadega jänes. Peidetud pärand”
Suurbritannia keraamik Edmund de Waal jutustab raamatus “Merevaigusilmadega jänes” oma perekonna loo. Ephrussid olid Venemaalt Pariisi ja Viini rännanud suur rikas juudi soost pankurite suguvõsa, kelle jõukusest oli Teise maailmasõja lõpuks alles jäänud üsna vähe. Säilinud oli Jaapanik tillukeste nikerdatud kujukeste kogu, mida oli peres põlvest põlve edasi antud. Päranduseks saadud netsukete jälgi ajades saab […]
“Metsasalu 125: 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika”
„Metsasalu 125″ on Ernst Jüngeri (1895-1998) isiklikel kogemustel põhinev päevikromaan Esimese maailmasõja rindeohvitseri elust Läänerinde kaevikutes. Romaan vastandub nn kadunud sugupõlvest jutustavatele teostele ning on osapõhjuseks, miks autorit tabasid edaspidi ülekohtused süüdistused sõja heroiseerimises ja sedakaudu natsismi esiletõusule kaasa aitamises. Seetõttu oli 20. sajandi üks väljapaistvamaid, pikaealisemaid ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikke tuntud ja tunnustatud […]
“Michael Jackson. Popikuningas 1958-2009”
Michael Jackson 29.august 1958 – 25.juuni 2009 Michael Jacksoni erakordne muusikaanne ilmnes juba varajases lapsepõlves, mil ta koos nelja vennaga musitseeris pereansamblis Jackson 5. Muusiku tõeline tähelend algas aga soolokarjääriga. Kümnetesse miljonitesse ulatuva tiraažiga plaat “Thriller” on siiani enim müüdud album maailmas. Ohtra fotomaterjaliga raamat vaatleb lapstähe sirgumist piinatud muusikageeniuseks, kelle glamuurset ja kummalist elu […]
“Michael Jackson”
Kuidas sai mustanahalise kraanajuhi pojast üks maailma kuulsamaid inimesi?
