“Mälestusi taimedest”
Uku Masingu lood taimedest, kes on luuletajale andnud tahtmist elada, sisaldavad rohkem, kui lihtne kirjeldus lehtedest, vartest ja kasvukohtadest. Üksindus või ettevaatlik suhtumine kaasinimestesse ei tee küll igaühest rohelise udu vangi või rohenäppu, kuid avab mõnelgi juhul silmad meie kõrval eksisteeriva teise maailma suhtes. Või lubab astuda korraks teise maailma ja vaadata inimesi ja nende […]
“Mälestusi tormiselt teelt”
Mõni aasta tagasi tuhaurnis kodumaa mulda puhkama toodud Eesti iseseisvuse eest võitleja, üks vaba Eesti riigi ülesehitajaid ja paguluses selle järjepidevuse kandjaid AUGUST REI sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Kurla külas, õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Novgorodi gümnaasiumis ning Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. /—/ August Rei oli Eesti Vabariigi 11-st riigipeast ainus, kes pääses Nõukogude haardest […]
“Mälestuste radadel III”
Saateks “Mälestuste radadel” III tuleb, et jätkata eelmistes köidetes alustatud ja käidud teekonda. Oma rännakul olen jõudnud ajani, mil õpingud olid lõpetatud ja enesele seatud sihtide saavutamiseks tuli “astuda ellu”. Tee viis mind nüüd Palamuse ja Pärnu kaudu Laiusele 13 aastaks elukutseese ja ametisse, milleks olin valmistunud. Selle köite lehekülgedel peaks kajastuma elu ja olukord […]
“Mälestuste radadel” I-IV
Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane JOHAN KÕPP sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana. /—/ Johan Kõpp oli üks neid suuri eestlasi, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi 50 aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut, Eesti aja- […]
“Mandela. Mässaja, kes juhtis oma rahva vabadusele”
Juba lapsena Lõuna-Aafrikas maal elades ei jätnud Nelson Mandela kedagi ükskõikseks. Tema eesnimi tähendas tülitekitajat, aga mitte keegi ei kujutanud ette, milline tülitekitaja temas saab. Loe, kuidas väikesest poisist, kes karjatas loomi ja kellele meeldis kepivõitlus, kasvas mees, kes saavutas oma rahva vabaduse. Tema kodumaal olid inimesed jaotatud nahavärvi järgi. Nooruses poliitilise võitlejana ja 27 […]
“Mängur: Edgar Svaisaare tegelik elu”
Sõnn Edgar Savisaar on sündinud samal kuupäeval laulja Uno Loobi ja näitleja Clint Eastwoodiga. Võib-olla oleks Edgargi sobinud paremini näitlejaks ja lavastajaks? Omal moel oli ta preerias ratsutav üksik kauboi, kes leidis igast saloon´ist uue armastuse ja uue vaenlase. Tema poliitikasse tulek oli juhuslik, aga kui ta oli juba hobuse seljas, ei soovinud ta sealt […]
“Mannerheim. President, sõdur, spioon”
Gustaf Mannerheim kuulub kahekümnenda sajandi suurkujude hulka. Venemaad teeninud noore Soome ohvitserina nägi ta viimase tsaari kroonimist. Vene-Jaapani sõjas tauniti ta hulljulgust, kuid ühtaegu tunnustati tema vaprust autasudega. Ta viibis Rootsi antropoloogina esinedes “suure mängu” agendina kaks aastat salaja Aasias. Läbi Hiina ratsutades peatus ta teel, et õpetada 13. dalai-laamale püstolist laskmist ja luurata Jaapani […]
“Margaret Thatcheri tsitaadiraamat”
Margaret Thatcher kütkestab alati. Tema poliitiline karjäär on kestnud viis aastakümmet ning tema mõju maailma poliitikale on ilmselge. Oma järgijatelt leiab ta pühendumust, halvustajates tekitab ennenägematut tigedust – kuid nad kuulavad teda ühtmoodi. Margaret Thatcher on Winston Churchllist saadik kõige tsiteeritum Briti poliitiline liider ning sellesse kollektsiooni on Iain Dale ja Grant Tucker valinud tema […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Marie Under”
Eestis pole keegi täielikumalt kui Marie Under pühendanud oma elu luulele. See oli gratsioosne ja kirglikult kaunishingeline naine, oma meelteuima palavamail päevil astunud juba üle 30 eluaasta künnise. Huumavate ja närbuvate hetkeihalduste äkilises õitsengus oli ta kui “surmamõistetu, kel vähe aega”. – Gustav Suits 1948 Nüüd hiljem Underi esimesi luulekogusid üle lugedes ei ole sugugi […]
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Marilyn Monroe ja Arthur Miller”
“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et […]
“Marilyn Monroe salajane elu”
Popkultuuri kõige pikaajalisema ikooni uusim elulooraamat. Kui Marilyn 1950. aastatel kuulsaks sai, räägiti maailmale, et ta ema on kas surnud või ei kuulu lihtsalt tema ellu. See polnud tõsi. Tegelikult kuulus Marilyni vaimuhaige ema suuresti näitlejanna maailma ja kulisside taga lahti hargnenud keeruline perekonnadünaamika võimaldab jutustada loo, mis on tänaseni rääkimata. Selles raamatus visandab autor […]
“Marilyn. Elada ja surra armastusest”
Selles loos on kaks peategelast: Marilyn Monroe ja armastus. Otsitud, anutud, kuritarvitatud, kõrvaleheidetud, üllatav, pettumusi valmistav, paljastatud ja kaotatud armastus. Armastus, mis paneb elama ja tapab. Lapsepõlve saamata jäänud armastus, ema hullumeelsus, lastekodu, seksuaalne ahistamine. “Mu jumal, miks keegi mind ei armasta? Olen alati kõigile kuuletunud, olen alati hea laps olnud, aga keegi ei armasta […]
“Marilyn. Viimane võte”
Ühel 1988. aasta augustikuu õhtul veeres võttepaviljonist tänavale stuudiotöötaja auto, pakiruumis viis videolinti Marilyn Monroe kadunuks tunnistatud filmi algmaterjale, salaja välja toodud Twentieth Century-Fox´i arhiividest. Videolindid toimetati kibekiiresti läbi terve linna ühte Hollywoodi büroohoonesse, kus juba ootasid tohutu videomonitor ja hoolega valitud vaatajad, peamiselt Marilyni Mäletavate Austajate Klub juhtliikmed. “Sündmusel puudus igasugune pidulikkus,” meenutas pressiagent […]
“Mart Helme. Õnnesärgis sündinud”
See raamat räägib Mart Helmest, kes on hariduselt ajaloolane, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik ning taustalt rokkmuusik ja Sillaotsa taluperemees, jutustades tema lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest ja otsingutest, aga ka Eesti diplomaatia viimase kahe kümnendi püüdlustest. Kuid selle raamatu pealkiri võiks olla ka “Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd”. Kõigepealt suletakse pangaautomaat ja postkontor, siis kool […]
“Mart Poom. Minu lugu”
Selle raamatu idee sündis juba paarkümmend aastat tagasi, kui Eesti koondise ühe välisturnee ajal astus ligi Indrek Schwede ja tegi ettepaneku, et kunagi karjääri lõpul võiks mu loo kaante vahele kirjutada. Indrek on jalgpalliajakirjanik ja minu sugulane: minu vanaisa ja tema vanaema olid vend ja õde. Olin nõus. Kõik need aastad kogus Indrek materjali ja […]
“Mart Saar sõnas ja pildis”
Käesolev kogumik – see on kimp mälestusi ja mõtteid helilooja Mart Saarest tema kümnendaks surma-aastapäevaks. Laantelaulik ise on vaikinud, aga salapäraselt kohisevad Hüpassaare metsad meelitavad oma rüppe peidetud talutare juurde üha enam neid, kellele on kallis Mart Saare muusika. Helilooja sõbralikkus ja rahvalähedus on teinud üle kogu maa lauldavaks tema omapärased laulud. Ometi ootab üle […]
“Mart Saar”
28. septembril 1982. a. täitus sada aastat eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja selle ühe kõige väljapaistvama esindaja, helilooja Mart Saare sünnist. M. Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on M. Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi […]
“Marta”
Marta oli ärksa vaimuga andekas inimene, kel oli pealehakkamist, aga teda tabas seesama kurb saatus, mis sai osaks paljudele võimekatele eesti naistele – tema haridustee jäi lühikeseks ja loomevõimeid arendav osa puudus selles hoopiski. Kui minust sai 1961.a. Viesede suguvõsa või nagu kohalikus kõnepruugis öeldi – suguseltsi liige, hakkasin ma järgmisest aastast osa võtma Sonne […]
