“Mängur: Edgar Svaisaare tegelik elu”
Sõnn Edgar Savisaar on sündinud samal kuupäeval laulja Uno Loobi ja näitleja Clint Eastwoodiga. Võib-olla oleks Edgargi sobinud paremini näitlejaks ja lavastajaks? Omal moel oli ta preerias ratsutav üksik kauboi, kes leidis igast saloon´ist uue armastuse ja uue vaenlase. Tema poliitikasse tulek oli juhuslik, aga kui ta oli juba hobuse seljas, ei soovinud ta sealt […]
“Mannerheim. President, sõdur, spioon”
Gustaf Mannerheim kuulub kahekümnenda sajandi suurkujude hulka. Venemaad teeninud noore Soome ohvitserina nägi ta viimase tsaari kroonimist. Vene-Jaapani sõjas tauniti ta hulljulgust, kuid ühtaegu tunnustati tema vaprust autasudega. Ta viibis Rootsi antropoloogina esinedes “suure mängu” agendina kaks aastat salaja Aasias. Läbi Hiina ratsutades peatus ta teel, et õpetada 13. dalai-laamale püstolist laskmist ja luurata Jaapani […]
“Margaret Thatcheri tsitaadiraamat”
Margaret Thatcher kütkestab alati. Tema poliitiline karjäär on kestnud viis aastakümmet ning tema mõju maailma poliitikale on ilmselge. Oma järgijatelt leiab ta pühendumust, halvustajates tekitab ennenägematut tigedust – kuid nad kuulavad teda ühtmoodi. Margaret Thatcher on Winston Churchllist saadik kõige tsiteeritum Briti poliitiline liider ning sellesse kollektsiooni on Iain Dale ja Grant Tucker valinud tema […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Marie Under”
Eestis pole keegi täielikumalt kui Marie Under pühendanud oma elu luulele. See oli gratsioosne ja kirglikult kaunishingeline naine, oma meelteuima palavamail päevil astunud juba üle 30 eluaasta künnise. Huumavate ja närbuvate hetkeihalduste äkilises õitsengus oli ta kui “surmamõistetu, kel vähe aega”. – Gustav Suits 1948 Nüüd hiljem Underi esimesi luulekogusid üle lugedes ei ole sugugi […]
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Marilyn Monroe ja Arthur Miller”
“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et […]
“Marilyn Monroe salajane elu”
Popkultuuri kõige pikaajalisema ikooni uusim elulooraamat. Kui Marilyn 1950. aastatel kuulsaks sai, räägiti maailmale, et ta ema on kas surnud või ei kuulu lihtsalt tema ellu. See polnud tõsi. Tegelikult kuulus Marilyni vaimuhaige ema suuresti näitlejanna maailma ja kulisside taga lahti hargnenud keeruline perekonnadünaamika võimaldab jutustada loo, mis on tänaseni rääkimata. Selles raamatus visandab autor […]
“Marilyn. Elada ja surra armastusest”
Selles loos on kaks peategelast: Marilyn Monroe ja armastus. Otsitud, anutud, kuritarvitatud, kõrvaleheidetud, üllatav, pettumusi valmistav, paljastatud ja kaotatud armastus. Armastus, mis paneb elama ja tapab. Lapsepõlve saamata jäänud armastus, ema hullumeelsus, lastekodu, seksuaalne ahistamine. “Mu jumal, miks keegi mind ei armasta? Olen alati kõigile kuuletunud, olen alati hea laps olnud, aga keegi ei armasta […]
“Marilyn. Viimane võte”
Ühel 1988. aasta augustikuu õhtul veeres võttepaviljonist tänavale stuudiotöötaja auto, pakiruumis viis videolinti Marilyn Monroe kadunuks tunnistatud filmi algmaterjale, salaja välja toodud Twentieth Century-Fox´i arhiividest. Videolindid toimetati kibekiiresti läbi terve linna ühte Hollywoodi büroohoonesse, kus juba ootasid tohutu videomonitor ja hoolega valitud vaatajad, peamiselt Marilyni Mäletavate Austajate Klub juhtliikmed. “Sündmusel puudus igasugune pidulikkus,” meenutas pressiagent […]
“Mart Helme. Õnnesärgis sündinud”
See raamat räägib Mart Helmest, kes on hariduselt ajaloolane, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik ning taustalt rokkmuusik ja Sillaotsa taluperemees, jutustades tema lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest ja otsingutest, aga ka Eesti diplomaatia viimase kahe kümnendi püüdlustest. Kuid selle raamatu pealkiri võiks olla ka “Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd”. Kõigepealt suletakse pangaautomaat ja postkontor, siis kool […]
“Mart Poom. Minu lugu”
Selle raamatu idee sündis juba paarkümmend aastat tagasi, kui Eesti koondise ühe välisturnee ajal astus ligi Indrek Schwede ja tegi ettepaneku, et kunagi karjääri lõpul võiks mu loo kaante vahele kirjutada. Indrek on jalgpalliajakirjanik ja minu sugulane: minu vanaisa ja tema vanaema olid vend ja õde. Olin nõus. Kõik need aastad kogus Indrek materjali ja […]
“Mart Saar sõnas ja pildis”
Käesolev kogumik – see on kimp mälestusi ja mõtteid helilooja Mart Saarest tema kümnendaks surma-aastapäevaks. Laantelaulik ise on vaikinud, aga salapäraselt kohisevad Hüpassaare metsad meelitavad oma rüppe peidetud talutare juurde üha enam neid, kellele on kallis Mart Saare muusika. Helilooja sõbralikkus ja rahvalähedus on teinud üle kogu maa lauldavaks tema omapärased laulud. Ometi ootab üle […]
“Mart Saar”
28. septembril 1982. a. täitus sada aastat eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja selle ühe kõige väljapaistvama esindaja, helilooja Mart Saare sünnist. M. Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on M. Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi […]
“Marta”
Marta oli ärksa vaimuga andekas inimene, kel oli pealehakkamist, aga teda tabas seesama kurb saatus, mis sai osaks paljudele võimekatele eesti naistele – tema haridustee jäi lühikeseks ja loomevõimeid arendav osa puudus selles hoopiski. Kui minust sai 1961.a. Viesede suguvõsa või nagu kohalikus kõnepruugis öeldi – suguseltsi liige, hakkasin ma järgmisest aastast osa võtma Sonne […]
“Martha F.”
Kõik lõigud Freudi biograafiates, mis on pühendatud tema abikaasale Marthale, on ühe vitsaga löödud. Enamasti räägitakse kõige rohkem kirest, mis Marhta temas esile kutsus ja mis väljendub umbes tuhandes nelja kihlusaasta jooksul saadetud kirjas, samas kui sellele järgnenud viiskümmend kolm abieluaastat on kokku võetud mõne reaga. Nagu see Ernest Jonesi järelehüüe eeskujulikule abielunaisele, kes suri […]
“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Mässaja portree”
Inglise autori Richard Aldingtoni biograafiline jutustus Robert Louis Stevensonist (1850-1894), maailmakuulsa “Aarete saare” autorist, suureandelisest kirjanikust ja mehisest inimesest.
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Matused ja laulupeod”
Mälu on nagu kaev: kui oled väike, püüab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Ega sa palju olnule ei mõtle, sest tähtis on, mis tuleb. Kui vanaks saad, hakkad ikka sagedamini ise piiluma kaevu, tahad näha sügavuses peegelduvaid pilte… Aga nüüd ei ole need ainult pildid minevikust, vaid seal […]
