“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Madame Tussaud. Elu ja aeg”
Pole kuulsamat vahakujude muuseumi kui Madame Tussaudä oma. Mida teame aga selle perenaisest? Marie Tussaud’ enda memuaaride, kaasaegsete mälestuste, kirjade ja ajalehekuulutuste abil muudab kirjanik elavaks selle kange ja hakkaja naise ebatavalise elukäigu. Vahakunstnikuks õppimine oma onu, kuulsa Philippe Curtiuse juures, noorusaastad Versailles’ õukonnas kuninga õe kunstiõpetajana, Suur Prantsuse revolutsioon, mil tal tuli surimask võtta […]
“Madonna. Intiimne biograafia”
Madonna. Lummav. Labane. Hooliv. Isekas. Alati provotseeriv. Alati andekas. Alati vastuoluline… Kuigi üle viieteistkümne aasta suure avaliku tähelepanu ja kiindumuse objekt, on ta suutnud senini mõistatuseks jääda. Nüüd viimaks on temast võimalik täielikult aru saada.
“Maestro. Intervjuud Neeme Järviga”
“Olen alati tahtnud ja tahan ka edaspidi supelda heas muusikas ja teha seda heade oskustega, nautida seda ise ja panna ka teised nautima. See on kõik, mida ma tahan,” ütleb selle raamatu tegelik autor Neeme Järvi pika ja tüütu intervjuu lõpuks, teadmata veel, et see saab olema ka raamatu lõpulause. Lihtsalt sellepärast, et see sobib […]
“Magalhaes. Mees ja tema kangelastegu”
Selles maailmajaos, kuhu kunagi tuli nälga ja tormi põlates Magalhaes koos oma meiste kaaslastega, on nüüd uue elu koit punetama löönud. Kolonialismi häbiväärne süsteem läheneb lõpule. Võideldes oma rahvaste parema ja vabama elu eest, saavutasid lõpuks riikliku sõltumatuse India, Indoneesia ja Birma. Vabastatud inimkond ei unusta Magalhaesi, kuigi esimese avastaja jälgedes liikusid oma verist teed […]
“Magister Jan. Tõrvik”
Nimeka tšehhi kirjaniku romaanid jutustavad tšehhi rahvuskangelase Jan Husi elust, tema võitlusest kirikureformi ja lihtrahva õiguste eest. Husi biograafia ei sisalda kirevaid seiklusi, duelle ega keskaegset eksootikat. Tema lühike elu möödus jutlustajana Prahas ja Lõuna-Tšehhimaal, millele järgnesid vangikong Konstanzis ja surm tuleriidal. Ometi oli tema elu kangelastegu, kangelastegu maa- ja linnakehvistu parema tuleviku nimel, mida […]
“Mahtra Juhan. Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuki külas Siberis”
Regina ja Julia Lell on Mahtra sõja järel Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhani) Siberis sündinud järeltulijate neljanda põlvkonna esindajad. Raamat räägib eestlaste elust-olust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate. “Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte […]
“Mait Agu. AQ”
1998. aasta 1. septembril vapustas Eestit vaid 46-aastase Mait Agu traagiline hukkumine autoavariis. Samal päeval oli tantsupedagoog õnnitlenud oma poega Märt Agu Tallinna ülikoolis tantsuerialal õpingute alustamise puhul. Tema pea oli ideedest pungil nagu alati, kuid nüüd tuli neid teostada juba tema õpilastel ja kolleegidel. Läbi pikkade eneseotsingute oma tõelise kutsumuse, tantsuni jõudnud Mait Agu […]
“Mait Riisman”
Sari: “Olümpiavõitjad” Igal inimesel on oma saatus Selles ma ei kahtle. Ja mitte sellepärast, et ma nii usun, vaid selle teadmisega on saatuselööke kergem vastu võtta, valu vaigistada. Oma saatusesse peab uskuma, see aitab elada, sest elu ise jääb alati ebaõiglaseks. Lapsest saati pead vastu võtma löögid, mis on sulle määratud. Nad karastavad sind ja […]
“Mälestused 1. osa”
Teatavasti ei pannud Nikita Hruštšov oma mälestusi paberile kirja, vaid rääkis need magnetofonilindile. Sellest siis ka nende mõningane hüplevas, järjekindlusetus ja isegi vasturääkivused. Samas tohiksid elava tunnistaja terase pilguga tehtud tähelepanekud neid iluvigu korvata, seda enam, et eesti lugeja peaks järgnevast leidma üht-teist meid kõiki puudutavad ja seda mõnevõrra uuest aspektist nähtuna. – Tõlkija
“Mälestused I”
Järelsõnast: ENSV rahvanäitleja Paul Pinna elujärk on sattunud kokku huvitava ajastuga meie rahva elus: temal on tulnud kaasa teha eesti rahva arenemine ebateadlikust massist teadliku ühiskonnani, tal on olnud võimalik jälgida selle ühiskonna diferentseerumist rühmitistesse ja näha tema klassiteadvuse järk-järgulist kasvamist. … (kaaned kulunud)
“Mälestused II. Võru tänav. Lapsepõlv”
Selles raamatus on juttu mu kodusest elust. Kool on teadlikult kõrvale jäetud, sest kõik sellega seonduv moodustab lapse ja nooruki elus terve omaette maailma. Vähemalt minuga oli nõnda, sellepärast räägin koolist eraldi järgmises osas. Küll aga meenutan siin üksikasjalikumalt isa, ema, vanaema ja paljut muud, mis rangelt võttes kuulub hoopis täiskasvanute maailma. (paberkaanel on mingi […]
“Mälestused V. Päikesepoolel”
Sisukord. – Töökoha otsimine – Kirjastuse “Eesti Raamat” lastetoas – Toimetaja elukutse – Kirjastuserahvas – Minu tööd ja tegemised – Kes meil käisid? – Rannet – Kirjastus kui nõukogude ettevõte – Laiemasse ringi – Esimene välisreis – “Ilukelder” – Esimest korda “Loomingusse” – Asta Hameri – Pan Kurtna – Kirjanike Liit – Konsultant – Aspirantuuriahvatlused […]
“Mälestused”
Delors´i “Memuaarid” annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors´i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas´ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors […]
“Mälestused”
“… Mu mälestustes pole ühtegi sündmust, mis vääriks igaveseks säilitamist. Kuid aine väärtus pole ainus õigustus salvestise tegemiseks. Kui vaid saaks seda, mida keegi on tõeliselt tundnud, muuta teistele tunnetatavaks, siis oleks see kaasinimestelegi tähtis. Kui neid mälus kujunenud pilte õnnestub sõnade abil välja tuua, siis väärivad need endale igatahes kohta kirjanduses. Nii pakungi oma […]
“Mälestused”
Perekonnanimi Tarand Eestis erilist tutvustamist ei vaja. Meelde tulevad filoloog, luuletaja ja Vorkuta vang Helmut (1911–1987), geograaf, Antarktika-uurija ja poliitik Andres, pikaajaline Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Mari, vastne eurosaadik Indrek ja praegune “Sirbi” peatoimetaja Kaarel. Ajalooõpetaja Leida Tarandit (1907–1984), kes oli Helmuti abikaasa ja Andrese ema, teavad ehk peamiselt tema kunagised õpilased. Viimastel eluaastatel pani […]
“Mälestused” II osa
“Mälestused II” moodustavad minu 1973. a. ilmunud “Mälestused I” kronoloogilise jätku. Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil saabusin põgenikuna Eestist Saksamaale. … Ilmar Raamot
“Mälestusi 1933-1953”
Tiibade kasvamise aastad. Käesolev raamat on Oskar Kruusi (sünd. 1929. a.) memuaaride algusosa, mis jutustab õpinguaastatest Otepääl ja Tartus. Tartu Ülikoolis on autori kursusekaaslaste hulgas ka Lennart Meri, Lembe Õngo-Hiedel, Ardi Liives, Olaf Utt jt avalikus elus silmapaistnud isikuid. Meenutatud on nii anekdootlikke juhtumeid kui ka tõsiseid probleeme. Autori mälestuste hilisemad osad on juba varem […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest”
Üks kõigi aegade silmapaistvamaid lüürikuid ja esimesi armastuslaulikuid ANNA HAAVA sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Pala vallas Haavakivi veskitalu omaniku tütrena. /—/ Erakliku loomuga ja pealetükkiva maailma vastu tõrgeski luuletaja on isikuloolist ainest kasutanud oma ainsas jutukogus ning kauaks ajaks käsikirja jäänud autobiograafilises jutustuses “Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest” (Tartu, 2006). Esmakordselt ilmudes saadeti see nüüd […]
