“Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder”
Mõnikord on raske seletada, et Eesti vajab Euroopat sama palju, kui Euroopa vajab Eestit. Mu isiklik kogemus Siberi-ekspeditsioonidelt kinnitab, et mets elab alati kauem kui üksik puu; et samaaegselt tehnoloogilise standardiseerimise survega vajame ka kultuurilise mitmekesisuse vastusurvet, et saavutada see moraalne tasakaal, mille poole inimene on püüdnud kõikides kultuurides ja religioonides mäletamata aegadest peale. See […]
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni”
Professor Lapinit teatakse rohkem kui kunstnikku, kuid hariduselt on ta siiski arhitekt, mistõttu on olnud ühtlaselt tugev ka tema osalus viimaste aastakümnete Eesti arhitektuuris. Samuti oli ta üks uuendusliku arhitektide grupi ? nn. Tallinna kooli ? juhtfiguure. Kataloog sisaldab sissejuhatust arhitekt Toomas Reinult, Lapini esseed ehituskunstist kui protsessist ja arhitektuuriajaloolase Mait Väljase pikemat artiklit Lapinist […]
“Liiga pikk elu”
Sündisin 1958. aastal Jõhvis. Koolis olin keskmine õppija ja tegelesin rohkem spordiga, kuigi raamatute lugemine on alati olnud minu elu lahutamatu osa. Spordis olin edukas ja visa, sealt saadud kogemused mõjutasid mu elu pikka aega. Kolmeteistaastaselt sain tõsise jalavigastuse ja olin aasta haiglas. Uue eluga kohanemine jäi just tundlikku noorukiaega. Alates 1977. aastast õppisin Tartu […]
“Linnu tiivul”
Raamatu autor dr. Erik Linnolt on sündinud 1920. a. Pärnus, mis hilisemates mälestustes meenub talle võrdkujuna valgest linnast Vahemere kaldal. 1939 lõpetab E.L. Kõrgema Sõjakooli ja asub teenistusse E.V. presidendi Oru lossi garnisonis. Aasta hiljem saab temast Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilane. 1943 toob sõjaväekutse Saksa armeesse, kus E.L. saab Hilfswilliger´ina esimesed arstikogemused. 1944. a. sügisel […]
“Litteraria 23. Sinu isiklik piksevarras”
Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 23. Koostanud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Tiina Saluvere, toimetanud: Eve Annuk, kujundanud Kalle Müller.
“Litteraria 24. Olla need, kes me oleme”
Ivar Ivask (17.12.1927 – 23.9.1992) oli luuletaja, esseist, kunstnik, rahvusvahelise kirjandusajakirja kauaaegne toimetaja. Ivask pidas päevikut 1964. aastast alates kuni surmani. Seda on kümneid tuhandeid lehekülgi kokku 56 köites. Valinud ja kommenteerinud Sirje Olesk.
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“Lõpp hea – kõik hea! Mälestusi pikalt elurajalt”
Uskumatu, milliseid seiklusi eesti poistel tuli läbi teha sündmusterohkel XX sajandil, kui verises sõjamöllus ja kannatusterikkas vangipõlves vähestel õnnestus Kontmehe küüsist pääseda! Veel uskumatum, et mitmed meist on tänini elus ja tegusad ning võivad, just nagu nende meenutuste autor Ülo Subbi, heatujuliselt öelda: ma olen õnnelik inimene!
“Lõpparve”
Suvel 2009 tabas mind valusalt tõdemus, et kui ma kolmveerand aasta jooksul trammi alla ei jää või ootamatu atakk maha ei niida, saan 2010. aasta aprilli algul 50. Millalgi uljas nooruses maailma lõpuna tundunud vanus, mis tuleb paraku ja paratamatusena vastu võtta ja üle elada. Et mis oled siis ka ära teinud, lugupeetud juubilar, milline […]
“Lõppmäng”
Legendaarse malegeeniuse Bobby Fischeri silmipimestav tõus ja langus imelapsest hullumeelsuse piirile Kui 20-aastane Bobby Fischer tuli 1964. aastal USA malemeistriks, polnud see asjatundjatele mingi üllatus. Saavutuse tegi enneolematuks asjaolu, et ta võitis kõik üksteist mängitud partiid, alistatute hulgas oli ka suurmeister Samuel Reshevsky. Niisugust tulemust pole kellelgi tänapäevani õnnestunud korrata. Kaheksa aastat hiljem võitis Bobby […]
“Louis Armstrong”
Ta oli väike mustanahaline poiss, kes mängis kooruva värviga majalobudiku tolmuses tagahoovis ühe põiktänava lõpus sajandivahetuse New Orleansi slummis. Majalobudikul ei olnud käimlat. Vett saadi vihmaveetünnist. Tema ainsaks riidehilbuks oli pikk kleidi moodi särk. Tema mänguasjadeks olid puuoksad ja kivikesed ja igasuguste minema visatud asjade tükid, mida ta juhtus leidma. Tema ainsaks hooldajaks oli ta […]
“Lubage mul elada! Meelt muutnud abordiarsti teekond surmast ellu”
“Tunnen hästi holokausti, olen seda süviti uurinud ja kaotanud selles ka oma sugulasi. Samuti on mul korralikud teadmised marksismist ja selle verisest pärandist. Kuid abordi valdkonad tunnen ehk sügavamalt kui keegi teine.” Ligi 20 aasta vältel, mis dr Nathanson abordiarstina töötas ja juhatas suurimat tol ajal tegutsenud abordikliinikut maailmas, tegi ta ise ja tehti tema […]
“Lucrezia Borgia. Hiilgus ja halastamatus”
Lucrezia Borgiat, renessansiaja femme fatale’i on saatnud abielurikkuja, mürgitaja ja verepilastaja kuulsus: ta olevat jaganud voodit nii oma isa kui ka vennaga, vabanenud vaenlastest osava mürgisegamise abil ning külvanud enda ümber hukku ja hävingut. Millised olid aga tegelikult selle saatusliku naise elu tagamaad? Paavst Aleksander VI abieluväline tütar Lucrezia Borgia (1480–1519) sattus elama Itaalia ja […]
“Lucrezia Borgia. Paavsti tütre elu renessansiajal”
Käesolevas biograafias käime Lucrezia, paavsti tütre jälgedes. On mitmeid Borgiate kaasaegsed, kelle ülestähendusi ja kirju võime uskuda hoopis enam kui vaenlaste dokumente või kirjanikke, kes tundsid Borgiaid vaid kuulu järgi. Johann Burchard, paavstide tseremooniameister talletas kirjalikult oma päevikusse kõik teadmisväärse alates 1483. aastast kuni surmani 1506. aastal. Lisaks on arvukalt säilinud Lucrezia enda ning tema […]
“Lühidalt, palun”
Juba pikemat aega jälgin üht telesaatejuhti, kes oma publitsistlikku laadi vestlusesse kutsub alati mõne külalise. Ja kogu aeg ütleb talle: “Lühidalt, palun.” Mina tahaksin temalt kogu aeg küsida: “Miks sa üldse kutsusid külalise, kui sa ei lase tal ühtegi seostatud mõtet kuuldavale tuua?” Ma karistan toda härra saatejuhti tema õnnetuse vestluskaaslaste nimel sellega, et panen […]
“Lurich”
Lurich näitas ette, õhutas, kutsus üles, kõneles iga esinemise järel tervise, karskuse ja spordi kasuks, autasustas kohalikke jõumehi ning tema kuumades jälgedes tekkis kümneid spordiseltse, sajad tõttasid pomme tõstma ja rinda pistma, siirdudes tema abil suure ilma areenidele. Tema õpetusel-õhutusel sündis ja sigis kogu hilisem spordiliikumine ning said suurteks Hackenschmidt, Aberg ja teised. Ta oli […]
“Lydia Koidula elu ja looming”
Lydia Koidula mälestuseks tema 120. sünniaastapäeva puhul. See oli XIX sajandi 60-ndate aastate algul, kui Lydia Koidula, kõrgema tütarlastekooli lõpetanud 20-aastane neiu, kirjanikuna üldsusele tuntuks sai. “Eesti rahva rõõmuks ja õpetuseks” oli mõeldud tema esimene juturaamatuke “Ojamölder ja tema minia” (1863), mille tiitellehel seisis jämendatud kirjaga algaja autori nimi Lydia Jannsen. Jutustuse eeskõnes esitab J. […]
“Ma langesin vangi Hispaanias”
Ühe eestlasest ilmaränduri elust. Olime jõudnud Barcelonast umbes 15 kilomeetri kaugusele, kui autojuhil kästi tühjal maanteel peatuda. Autouksed avati mõlemalt poolt ja minu saatjad astusid välja, jättes mind juhiga autosse. Üks agent küsis teiselt nii valjusti, et ma pidin seda tingimata kuulma: “Kas sinu püstol on korras?” ja tõmbas oma automaatpüstoli kelku paar korda tagasi, […]
