“Lapsepõlvest tuleme kõik”
Lapsepõlvest tuleme kõik … Ent milline lapsepõlv oli neil inimestel, kellele täiskasvanuea tööd ja tegemised on toonud tunnustuse ja tuntuse? Missuguseid mõjutusi nad said oma lapsepõlvest ja mida olulist on nad sealt kaasa võtnud? Huvist nende küsimuste vastu sündis Eesti Raadios Vikerraadio lainel saatesari “Lastetuba”. Valik eetris kõlanud lapsepõlvelugusid on nüüd nende kaante vahel. – […]
“Lapsi ei võta minult keegi”
Dramaatiline lugu ühe ema otsusekindlusest saada tagasi röövitud tütar ja poeg. See raamat räägib kõige rängemast sündmusest minu elus – mees, keda ma oma abikaasana armastasin ja usaldasin, röövis mu lapsed. Kuni selle hetkeni olin pühendanud end sedasama kogenud emade aitamisele ja abikaasa oli mind alati toetanud. Mitte sekundikski polnud mulle pähe turgatanud mõte, et […]
“Lasnamäe valge laev”
Lasnamäe paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku võõra territooriumina. Viktoria Ladõnskaja on läbi ja lõhki Lasnamäe tüdruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kõlavatele küsimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ära läinud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad tõestavad, et […]
“Laterna magica”
Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani mälestusteraamat (1987). Ennast ja teisi säästmata kujutab autor selles oma elukäiku, lapsepõlve ja noorust, tööd filmis ja teatris, suhteid naistega, kohtumisi filmikunsti suurkujudega, oma eksiiliaastaid ja kojutulekut. Lõpuks ring sulgub, jääb taas lapsepõlv, isa ja ema …
“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Laulumemm Linda Saul”
Linda Saul (1907-1997) oli teatrimuusik ja vokaalpedagoog. Ta töötas Tallinna Töölisteatri ja Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri muusikajuhi ning Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konsevatooriumi laulueriala pedagoogina. Käesolevasse raamatusse on koondatud vestlused Linda Sauliga, tema päevikukatked ning õpilaste ja kolleegide kommentaarid. Kõik need moodustavad kokku Laulumemmena tuntud maineka pedagoogi suhtumise oma õpilastesse, töösse ja loomulikult muusikasse. […]
“Lavakooliraamat 1”
16 intervjuud Lavakunstikooli õpetajatega “Teatripedagoogika on nii varjatud ja efektivaene valdkond, et kui uute näitlejate juurdevoolulüüsid sulgeda, siis aastaid ei märkaks seda keegi; aastaid ei muutuks esietendustega pikitud voogavas teatrielus miski. Muutumine algaks vaevumärgatavalt, ainult tähelepanelikule aednikule taibatavalt, kuni äkki märkaksid kõik: meie armsad õunapuud on vanaks saanud! /…/ Teatrikool nagu iga teinegi kool pole […]
“Lavakujunduse sünd”
Kauaaegse teatrimehe (s 1907), ENSV rahvakunstniku (1968) mälestusi tema pikast teatriteest, mis algas 1932.a Narva Teatris ja kulges põhiosas “Vanemuise” lavastusi kujundades (1940-64). Raamat juhatab lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub seal etenduse ajal: kuidas sünnivad kaunid lavapildid ja põnevad lavaefektid, millel on tähtis osa teatrimaagia kujunemises. Selle teostajad aga kipuvad ikka tänamatult hindajate […]
“Legend”
Lauri Törni – Legend – Larry Thorne “See ei ole sõjaromaan. See on filmistsenaarium.” Kirjanik Paavo Rintala Lauri Törni on legend. Elurõõmsast Viiburi poisist kasvas sõjasangar ja üksus Törni kartmatuks juhiks saanud karmi käega ohvitser. Venelased pakkusid tema pea eest kolme miljoni marga suurust tasu, soomlased aga autasustasid tema Mannerheimi ristiga. Pärast sõjategevuse lõppu sõitis […]
“Leigo”
Kuidas teha nii, et inimesed tuleksid kurat-teab-kuhu tegema tont-teab-mida, oleksid seejuures rõõmsad ning annaksid vabatahtlikult killukese oma raske tööga teenitud rahast? Leigol on see nõks kätte saadud. Igal suvel trotsitakse laiskust, põuda, vihma, mäda, muda ja muud koledat ning tullakse ahmima ilusat. Seda ilusat ka pakutakse. Ja nii, et vähe ei ole. Olen ise käinud […]
“Leitnant Julius Kuperjanov. Partisanide löögivaimu kehastaja”
Kambja valla edelapoolses osas, otse Vana-Kuuste valla piiril, jookseb sügav, paiguti järskude nõlvakutega, siin-sääl metsaribadega palistatud ürgorg, mille põhjas Kambja kihelkonna tähtsaim ja pikim jõgi – Konsa jõgi – endale tee on rajanud. See on Konsa org. Hulga kilomeetrite pikkuselt lookleb ta kord madaldudes, kord äkki sügavnedes, vahest laienedes ja mõnel kohal jälle oruseinte vahel […]
“Lenin. Biograafia”
Robert Service analüüsib Lenini kui poliitilise liikumise juhi ja mõtleja karjääri kaudu nii Oktoobrirevolutsiooni sündmusi kui marksismi-leninismi ideid. Autori tähelepanu keskmes on üheparteiline riik, kommunistide majanduspoliitika, diktatuur ja Euroopa sisesõja poliitika. Nõukogude Liidu algupära uurides selgitab raamatu autor Leninist jäänud ning isegi pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist 1991.aastal osaliselt püsiva riigi ja ühiskonna olemist. Robert Service […]
“Lennart Meri – Eestile elatud elu”
Üheski teises raamatus ei ole Lennart Meri (1929-2006) rääkinud nii palju oma emast ja isast, mitmest kodust, helgest lapsepõlvest Berliinis ja Pariisis, raskest elust Marimaale küüditatuna, tagasitulekust Eestisse, õpinguist keskkoolis ja Tartu ülikoolis. Raamatul “Lennart Meri – Eestile elatud elu” on üsna tavatu sünnilugu, sest teos oli algselt mõeldud ennekõike Kesk-Euroopa lugejaile. Tänu sellele, et […]
“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
“Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder”
Mõnikord on raske seletada, et Eesti vajab Euroopat sama palju, kui Euroopa vajab Eestit. Mu isiklik kogemus Siberi-ekspeditsioonidelt kinnitab, et mets elab alati kauem kui üksik puu; et samaaegselt tehnoloogilise standardiseerimise survega vajame ka kultuurilise mitmekesisuse vastusurvet, et saavutada see moraalne tasakaal, mille poole inimene on püüdnud kõikides kultuurides ja religioonides mäletamata aegadest peale. See […]
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni”
Professor Lapinit teatakse rohkem kui kunstnikku, kuid hariduselt on ta siiski arhitekt, mistõttu on olnud ühtlaselt tugev ka tema osalus viimaste aastakümnete Eesti arhitektuuris. Samuti oli ta üks uuendusliku arhitektide grupi ? nn. Tallinna kooli ? juhtfiguure. Kataloog sisaldab sissejuhatust arhitekt Toomas Reinult, Lapini esseed ehituskunstist kui protsessist ja arhitektuuriajaloolase Mait Väljase pikemat artiklit Lapinist […]
“Liiga pikk elu”
Sündisin 1958. aastal Jõhvis. Koolis olin keskmine õppija ja tegelesin rohkem spordiga, kuigi raamatute lugemine on alati olnud minu elu lahutamatu osa. Spordis olin edukas ja visa, sealt saadud kogemused mõjutasid mu elu pikka aega. Kolmeteistaastaselt sain tõsise jalavigastuse ja olin aasta haiglas. Uue eluga kohanemine jäi just tundlikku noorukiaega. Alates 1977. aastast õppisin Tartu […]
“Linnu tiivul”
Raamatu autor dr. Erik Linnolt on sündinud 1920. a. Pärnus, mis hilisemates mälestustes meenub talle võrdkujuna valgest linnast Vahemere kaldal. 1939 lõpetab E.L. Kõrgema Sõjakooli ja asub teenistusse E.V. presidendi Oru lossi garnisonis. Aasta hiljem saab temast Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilane. 1943 toob sõjaväekutse Saksa armeesse, kus E.L. saab Hilfswilliger´ina esimesed arstikogemused. 1944. a. sügisel […]