“Kristina”
“Mina olen võitja! Ma olen terve kogu hooaja vältel. Ma olen õnnelik inimene! Mina olen 2006. aasta olümpiavõitja. Kui vett on võimalik muuta mõttega, siis mina suudan oma mõttega teha kõik selleks, et olla ülivõimas ja võitmatu. Ma armastan ennast ja inimesi enda ümber. Ma saan kõik, mida ma tahan!” – 31.12.2005, minu päevikust.
“Kuhu kadus kõik see armastus?”
Raamat sisaldab valiku Ingmar Bergmani kirjadest Käbi Lareteile aastail 1957-2001 ning Laretei päeviku ja taskukalendri ajast, mil ta oli abielus Ingmar Bergmaniga.
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Kuidas kultuuritegelased lahkuvad”
See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Sajakonna inimese loo kõrval on välja toodud ka nende viimne puhkepaik. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke. “Kes kardab […]
“Kuldse ajastu kaksikud”
Nüüd juba aastakümneid Kanadas elanud Eerik Purje kirjeldab oma mälestusteraamatus sooja huumoriga lapsepõlve Eesti Vabariigis: kodu Tartumaal Kõnnul ja selle küla värvikaid inimesi kõigi oma veidrustega. Autor kutsub lugejat kaasa kõndima läbi nende seitsmeteistkümne aasta, mis talle anti elada Eestis. Samuti kirjutab ta järgnevast viiest aastast, kuhu mahuvad sõjateekond Saksamaal, vangi- ja põgenikelaagrid ning esimesed […]
“Kuldsed kuuekümnendad. Tartu tudengi mälupildis”
Eesti ajalookirjanduses puudub terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). “Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis”… Võib küsida, mida oskas üks tudeng – […]
“Kultuur ja rahvas”
Mälestusteos «Kultuur ja rahvas» on pühendatud väljapaistva eesti ajaloolase Ea Janseni 100. sünniaastapäevale. Ea Janseni ulatuslikus ja mitmekesises teaduslikus loomingus paigutuvad kesksele kohale uurimused eesti rahvuslikust liikumisest ja selle suurkujudest, iseäranis Carl Robert Jakobsonist. Mitmete raamatute, arvukate teadusartiklite ja muu loome kõrval paistab eriliselt silma Janseni postuumselt ilmunud suurteos «Eestlane muutuvas ajas», mis kõrgub uhke […]
“Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt 2009”
Et raamat kestab põlvest põlve ja kirjasõnasse valatud mälestused on jäävad, olen võtnud südameasjaks jäädvustada Jõgevamaa inimesi raamatusse. Te avasite kuuend raamatu, mis ilmub Kalevipoja tegude maa inimesi tutvustavas sarjas. Selle raamatuga teeme sügava kummarduse kultuurivaldkonnas tegutsenud ja tegutsevatele inimestele, teile, kes olete oma elu pühendanud rahva teenimisele. …
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kümme tuhat muret”
Korea sõja orvu elutee Igast Elizabeth Kimi elulõimest kajab vastu traagika ning käesolevas siiras ja lihtsas jutustuses on ta neist põiminud südantlõhestavalt kauni kanga. – Arthur Golden, “Geiša memuaaride” autor Värskelt ja peenetundeliselt kirjutatud “Kümme tuhat muret” on üks südantlõhestavamaid lugusid, mida ma eales lugenud olen; seda peaks lugema kõik, kes armastavad memuaare, huvituvad Aasia-Ameerika […]
“Kuningannade viimased päevad”
Kuidas surid ajaloo kõige kuulsamad valitsejannad? Parimad prantsuse ajaloolased ja ajalookirjanikud jutustavad nende viimastest päevadest – Kleopatra enesetapust Belgia Astridi dramaatilise õnnetuseni, peatudes Mary Stuarti ja Marie-Antoinette´i hukkamisel, Agrippina, Sissi ja Venemaa Aleksandra mõrval ning Caterina de´ Medici, Austria Anna, Katariina II, kuninganna Victoria ja keisrinna Eugenie üleval agoonial – oma hingepõhjani liigutavates lugudes, mis […]
“Kuningate raamat ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas”
Loodan, et seda raamatut lugedes mõistsid paljud: mehest tõelist kuningat, naisest kuningannat, poisist printsi ja neiust printsessi ei tee niivõrd kuninglikust soost päritolu, kuivõrd igaühe ilu, mõistus ja väärikus. Arvan sellele mõttetele tuge leidvat ka ühelt Kadrioru keiserlikust iluaiast Kaja Lembergi poolt tehtud fotolt.
“Kuninglikud armastuslood. Tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga”
Camilla Tominey sissejuhatus Riiklike kohustuste koorma all ei saa abielluda ainult armastusest – kuningate tegelikud armulood on muinasjuturomantikast sageli valgusaastate kaugusel. Raamat “Kuninglikud armastuslood” annab paeluva ülevaate kuningate ja kuningannade armusuhetest viimase seitsme sajandi jooksul ning avaldab üllatava tõe tegelike tunnete kohta legendaarsete lugude taga. Selles raamatus on neliteist saatuslikku armulugu, alates Louis XVI ja […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Kuulsaid XVIII-XIX saj. matemaatikuid”
… Newtoni, Leibnizi ja Bernoullide poolt rajatud infinitesimaalarvutus arenes ja levis palju hoogsamalt, kui tema avastajad olid osanud loota. Lisaks sellele arendati välja ja süstematiseeriti XVIII sajandi teisel poolel algebra; anti üldine formuleering analüütilisele geomeetriale, loodi kujutava geomeetria põhialused, elustati uuesti arvuteooria kui matemaatiline distsipliin, hakkas formeeruma tõenäosusteooria. Infinitesimaalarvutuse meetodid tungisid ka astmeridade ja trigonomeetriliste […]
“Kuulsate kunstnike armuelu”
Suur kunst toob esile kujutatava varjatud sügavused, kuid nii mõnigi kord on kuulsad kunstnikud pannud oma taiestesse tahtmatult iseenda isiksuse. Tänu sellele võime põgusa pilgu heita ammu surnud loomemeistrite elujanule ja argielu rõõmudele. Miks Picasso, Gauguin ja Augustus John ei leidnud seksuaalset rahuldust? Miks kinkis Van Gogh prostituudile oma kõrva? Cawthorne´i kirjanduslike seksportreede tarvis poseerivad […]
“Kuus Eesti tänase muusika loojat”
Sisukord Jaan Koha (H. Tõnson) Arvo Pärt (M. Vaitmaa) Jaan Rääts (P. Kuusk) Kuldar Sink (M. Vaitmaa) Eino Tamberg (P. Kuusk) Veljo Tormis (H. Tauk) Resümeed
“Läänemeresoomlastest neenetsiteni”
Uurimusi ja memuaare. Artiklite kogumik on pühendatud akadeemik professor Paul Ariste 80. sünnipäevale ning sisaldab väljapaistvate fennougristide lühiuurimusi häälikuloo, morfoloogia, süntaksi, sõnavara ja folkloristika alalt ning memuaarilisi kirjutisi akadeemik P. Ariste elust ja tegevusest, tema sidemetest teiste teadlastega.
